Obsah (8)

§ 424§ 68§ 74§ 55§ 65§ 50§ 16§ 73

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-23-7248 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Signe Hint Kri

§ 424

lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kersti Kohal Süüdistatav Janek Bäärt isikukood: 38503025233; elukoht: XXX; praegu viibib vahistatuna Tartu Vanglas; XXX; töökoht: XXX, XXX; emakeel: XXX; XXX kodanik kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Tartu Maakohtu 08.06.2021. a otsusega

§ 424

lg 2 järgi 2-aastase vangistusega;

§ 68

lg 1 alusel kandmata karistus 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust, millest kandis kohe ära 2 kuud. Ülejäänud karistus 1 aastat 9 kuud 27 päeva vangistust jäeti

§ 74alusel 3-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Katseaeg lõpeb 08.06.

1. tõkend vahistamine alates 15.10.2023 vandeadvokaat Marina Valge (määratud kaitsja) Kaitsja RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311, § 312 ja § 313 alusel kohus otsustas:
2. Tunnistada süüdi Janek Bäärt

§ 424lg 2 järgi ning mõista karistuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Janek Bäärtile mõistetavat karistust 1/3 võrra ning mõista Janek Bäärti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. 3.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni eelmises punktis märgitud karistust 1 aasta ja 6 kuud vangistust Tartu Maakohtu 08.06.2021. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 9 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning mõista Janek Bäärtile liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. 4.

§ 68

lg 1 alusel lugeda liitkaristuse kandmise alguseks Janek Bäärti kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.10.

1. 1
2. Janek Bäärtile kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 6.

§ 424

lg 4 p 2 ja § 50 lg 3 alusel võtta lisakaristusena Janek Bäärtilt ära sõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.

§ 55lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 7. Kr

MS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Janek Bäärtilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu 800,70 eurot ja sundraha 1230 eurot, s.o menetluskulud kokku 2030,70 eurot.

1. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Janek Bäärtil tasuda menetluskulud 2030,70 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 169,22 eurot ja viimasel
2. kuul tuleb kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 169,28 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
3. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde DVD-R plaadid Terminali tankla Kuningamäe teenindusjaama turvakaamera 15.10.
5. a salvestistega, politseiniku vormikaamera 15.10.
6. a salvestistega ja 15.10.
7. a Häirekeskusele tehtud kõne salvestisega. Edasikaebamise kord Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Teistel kohtumenetluse pooltel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõigusest saab loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus
8. Janek Bäärti süüdistatakse

§ 424lg 2 järgi selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu 08.04.2019.

a otsusega nr 1-19-2805 ja Tartu Maakohtu 08.06.2021. a otsusega nr 1-21-4098 mootorsõiduki joobes juhtimise eest, juhtis uuesti 15.10.2023 kella 17:39 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Kuningamäe külas Peetri tee 4 juures tahtlikult mootorsõidukit Mazda 6 registreerimisnumbriga XXX, olles alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,06 mg alkoholi. Oma käitumisega rikkus J. Bäärt liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 mg alkoholi. Seega pani J. Bäärt toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvalt. Kohtumenetluse poolte seisukohad 2 2. Prokurör jäi kohtuvaidlustes süüdistuse juurde ning taotles J. Bäärti süüditunnistamist ja karistamist

§ 424lg 2 järgi 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, misjärel kujuneb J. Bäärti karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Tuginedes

§ 65lg-le 2, suurendada viimati nimetatud karistust Tartu Maakohtu 08.06.2021.

a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 9 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning mõista J. Bäärtile liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks lugeda J. Bäärti kahtlustavana kinnipidamise aeg 15.10.2023. Lisakaristusena võtta

§ 50lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel J.

Bäärtilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks. Menetluskuludena mõista süüdistatavalt välja pool sundrahast ja pool määratud kaitsja tasust. Teine pool menetluskuludest jätta riigi kanda, samuti võimaldada J. Bäärtil tasuda temalt väljamõistetavad menetluskulud ositi 12 kuu jooksul.

1. J. Bäärt kinnitas kohtuistungil, et sai süüdistusest aru, tunnistas end süüdi, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ega taotlenud enda ülekuulamist. Viimases sõnas avaldas J. Bäärt, et kahetseb väga, et ta jälle libastus ja juhtis alkoholijoobes olles mootorsõidukit. Ta tegeleb endaga, et ta rohkem selliseid tegusid toime ei paneks, ning käib vastavas programmis ja AA grupis. J. Bäärti eesmärk on järgmised 10 aastat täielikult alkoholist hoiduda, ta arvab, et saab sellega hakkama, ja palub leebemat karistust.
2. Kaitsja märkis, et süü üle pole vaidlust, kuid leidis, et karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada kahetsust. Samuti on võimalik

§ 74lg 5 alusel J.

Bäärt liitkaristusest uuesti tingimisi vabastada, allutades ta elektroonilisele valvele. J. Bäärt viibib alates 15.10.2023 vahi all ja on võtnud palju ette selleks, et alkoholiprobleemiga tegeleda ̶ ta on pöördunud psühhiaatri poole, osaleb programmis ja on otsustanud, et tema tulevik on alkoholivaba. Kohtu seisukoht 5. KrMS § 233 lg 1 kohaselt võib kohus lahendada kriminaalasja süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. J. Bäärt esitas kohtueelses menetluses prokuratuurile taotluse lühimenetluse kohaldamiseks (tl 100), prokuratuur saatis kriminaalasja kohtusse lühimenetluses ning kohus arutas asja süüdistatava, kaitsja ja prokuröri osavõtul lühimenetluse sätete järgi. Kohtu arvates on lühimenetluse kohaldamise alused endiselt täidetud, kriminaaltoimiku materjal on kriminaalasja lahendamiseks piisav ja J. Bäärt tuleb talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistada. Seejuures jätab kohus tähelepanuta J. Bäärti avaldused, mis esitati pärast kohtu lahkumist nõupidamistuppa, sest need on esitatud hilinenult. Süüdistus

§ 424lg 2 järgi 6.

Praeguses asjas ei vaidle pooled süü tõendatuse ega kuriteo kvalifikatsiooni üle ja ka kohtu hinnangul on süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud kriminaaltoimikus sisalduvate tõenditega tõendatud ning J. Bäärti tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 424lg 2 järgi.

Nimelt tuleneb tunnistaja K. L. ütlustest, et kui ta läks 15.10.2023 Põltsamaa Terminali tanklasse kütuse eest maksma ja tellis süüa, märkas ta tanklas umbes 40-aastast härrat, kes oli samuti süüa tellinud ja uuris teenindajatelt rendihaagiste kohta. See härra võttis enne hotdogi kättesaamist tanklast ühe šokolaadi ja pani endale taskusse. Oli aru saada, et ta on purjus, sest tema nägu oli paistes ja õhetas kergelt, ta tuigerdas kõndides, joonud inimestel on ka selline tühi pilk, mis oli ka sellel härral, ning rääkides ta puterdas kergelt. Kui härra väljus tanklast, küsis K. L. teenindajalt luba politseisse helistamiseks, sest härra varastas šokolaadi ning oli purjus ja autoga. K. L. ei näinud, kuidas härra tanklasse sõitis, kuid pärast tanklast väljumist läks härra punase Mazda juurde ja istus juhiistmele. Ta ei ostnud tanklast alkoholi, vaid varastas šokolaadi ja maksis ainult hotdogi eest. Autos istus kõrvalistmel veel üks meesterahvas ning temagi oli 3 purjus ̶ kui ta autost väljus, kukkus ta tankurite alla pikali ja oli aru saada, et ta on väga purjus. Samal ajal oli tanklas veel üks mees ning kui K. L. suhtles 112-ga, tõi see mees talle autovõtmed ja K. L. sai aru, et need on punase Mazda võtmed. Mees ütles K. L., et Mazda juht on täiesti purjus ega tohiks seal autos üldse olla, andis võtmed K. L. kätte ja ütles, et ta ei saa politseid ootama jääda, sest tal on kiire. K. L. jäi koos kaaslase R. J. politseid ootama, tal oli kuni politsei saabumiseni punase Mazdaga kogu aeg silmside ja ta nägi, mida autos tehti. Juht ei joonud autos midagi, vaid sõi ainult hotdogi ja šokolaadi ning käis autost veidi eemal suitsetamas. Samuti lükkasid juht ja kaasreisija Mazda tankuri juurest ära (tl 23).

1. Kohus märgib, et tunnistaja K. L. ütlused langevad kokku Häirekeskusele tehtud kõne salvestise ja tunnistaja R. J. ütlustega. Salvestise järgi teatas K. L. 15.10.2023 kell 17:44 Häirekeskusele samuti, et üks purjus härra varastas Põltsamaal Kuningamäe teel Terminali tanklas šokolaadi ja üritab minna autoga sõitma. Auto registreerimisnumber on XXX, üks meesterahvas võttis autovõtmed ära ja andis K. L. kätte (tl 24). Ning tunnistaja R. J. kirjeldas sarnaselt K. L., et nad viibisid 15.10.2023 umbes kella 17 paiku või pärast kella 17 koos Põltsamaal Kuningamäe Terminali tanklas, kui sinna tuli üks mees, kes tellis süüa, uuris müüjalt rendikäru hindade kohta, pistis taskusse šokolaadi ja lõhnas alkoholi järgi, samuti oli ta uimase olekuga ja kõndis nagu purjus inimene. Pärast tanklast väljumist istus mees punasesse Mazdasse ning R. J. ja K. L. ütlesid teenindajale, et on vaja helistada politseisse, sest see mees varastas šokolaadi ja on purjus. Tanklasse tuli veel üks mees, kes seda sündmust nägi, läks Mazda juurde, võttis autost süütevõtmed ning tõi võtmed R. J. ja K. L. kätte, sest ta pidi kohe ära minema. Mazdas oli ka kõrvalistuja, kes oli samuti väga joobes. Ühel hetkel väljusid juht ja kõrvalistuja autost ning lükkasid selle aia juurde, veel käis juht autost väljas suitsetamas. R. J. nägi kuni politsei tulekuni Mazda juhti kogu aeg. Juht ei ostnud tanklast alkoholi ega tarvitanud alkoholi tankla territooriumil (tl 26).
2. Lisaks vaadeldi 16.10.
3. a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt asitõendina Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Peetri tee 4 Teminali tankla Kuningamäe teenindusjaama turvakaamera 15.10.
4. a videosalvestist. Salvestise järgi sõidab 15.10.2023 kell 17:39 tanklasse punane sõiduauto Mazda 6 registreerimisnumbriga XXX, kusjuures autos on juht ja kõrvalistuja. Juhi kohalt väljub tumedates riietes meesterahvas ja liigub tankla poole ning kõrvalistuja jääb autosse. Kell 17:43 naaseb juht auto juurde, hoides käes hotdogi, ja istub tagasi juhi kohale. Kell 17:44 suundub tanklast auto juurde veel üks meesterahvas, avab juhipoolse ukse ja kummardub auto salongi (tl 9-14). Kohtu hinnangul on kõik ülal refereeritud tõendid lubatavad ja usaldusväärsed. Tõendid on omavahel kooskõlas ning täpsustavad ja täiendavad üksteist.
5. Mis puudutab J. Bäärti versiooni, siis ta väitis 17.10.
6. a kahtlustatavana ülekuulamisel, et ei sõitnud täis peaga. Ta tuli 15.10.2023 pärast lõunat koos V. L. punast värvi Mazdaga Kolga-Jaani juurest metsast Põltsamaal Kuningamäel asuvasse Terminali tanklasse, kuhu auto pidi jääma järgmise päeva hommikuni, sest J. Bäärti töökaaslane K. V. pidi J. Bäärtile ja V. L. tanklasse järgi tulema. J. Bäärt jõi pärast parkimist autos üksi ära peaaegu kogu pudeli Pipraviina ja V. L. jõi õlut. Seejärel ostis J. Bäärt tanklast sigarette ja naasis autosse. Kuna üks veoauto tahtis mööda saada, lükkasid J. Bäärt ja V. L. auto tankuri kõrvalt ära. Siis saabus politsei, pani J. Bäärti puhuma ja toimetas Tartusse (tl 32). Nagu öeldud, tunnistas J. Bäärt kohtuistungil end siiski joobes juhtimises süüdi. Täiendavalt toob kohus välja, et lisaks tunnistajate K. L. ja R. J. ütlustele ning tankla turvakaamera videosalvestisele on J. Bäärti kohtueelses menetluses antud ütlused täielikult vastuolus ka tunnistajate V. L. ja K. V. ütlustega. Nii nähtub V. L. ütlustest, et J. Bäärt tuli V. L. elukohta autokäru küsima, sest tal oli vaja kuskilt ATV ära tuua. J. Bäärt oli punase Mazdaga ning V. L. ja J. Bäärt sõitsid 4 Kuningamäe tanklasse, et küsida, kas seal on autokäru rendis. J. Bäärt ei tarvitanud sõidu ajal alkoholi, tal polnud autos alkoholi ning J. Bäärt ei ostnud ka tanklast alkoholi ega tarvitanud alkoholi autos tankla territooriumil. J. Bäärt läks tanklasse käru küsima ja pärast seda, kui ta naasis autosse, tuli auto juurde turvamees, kes võttis süütevõtmed ära. V. L. ja J. Bäärt läksid autost välja suitsetama ja siis tuli politsei (tl 21). Ning erinevalt J. Bäärtist ei rääkinud ka K. V. midagi sellest, et ta pidi J. Bäärtile ja V. L. tanklasse järele minema (tl 27 pöördel). Kohus märgib, et eelnevast tulenevalt on kogu J. Bäärti versioon vastuolus eranditult kõigi ülejäänud tõenditega. Kuna pole mistahes alust kahelda tankla turvakaamera videosalvestise usaldusväärsuses või arvata, et 4 tunnistajat andsid teadlikult valeütlusi, on J. Bäärti ütlused ilmselgelt ebausaldusväärsed ja kohus jätab need otsuse tegemisel kõrvale.
7. Edasi nähtub tunnistaja M. J. ütlustest, et ta oli 15.10.2023 teenistuses koos patrullpolitseiniku E. P. ning nad said väljakutse Põltsamaa valda Kuningamäe külla Peetri tee 4 Terminali tankla parklasse, kus joobes mees sõitis sõidukiga Mazda 6 registreerimisnumbriga XXX tanklasse, varastas šokolaadi ja tahtis edasi sõita, kuid keegi võttis juhilt võtmed ära, andis teataja kätte ja teataja ootas kohapeal. Kui politseinikud saabusid kohale, oli sõiduk tanklast eemale pargitud ja sõiduki uksed olid lahti. Kui E. P. läks sõiduki juurde, oli kohe tunda tugevat alkoholi lõhna ja juhi kohal istus J. Bäärt, kes tunnistas, et lükkas sõiduki tankla juurest eemale ega tarvitanud vahepeal alkoholi. Autos oli veel üks raskes joobes meesterahvas, kes ütles, et J. Bäärt sõitis kõnealuse sõidukiga Põltsamaalt Terminali tanklasse. J. Bäärt avaldas, et ta tarvitas 4 tundi tagasi alkoholi, kuid autoga sõitis Põltsamaalt tanklasse keegi sõber, kelle nime ta öelda ei osanud. J. Bäärt lükkas ainult auto eemale, sest võtmeid polnud. E. P. kontrollis tõendusliku alkomeetriga J. Bäärti joovet ja lõplik näit oli 1,06 mg/l (tl 2). Kohus märgib, et M. J. ütlustega langeb kokku tema vormikaamera videosalvestis, mille kohaselt väitis J. Bäärt kohapeal politseinikele samuti, et tema ei sõitnud autoga, vaid sõitis sõber, kelle nime ta avaldada ei taha (tl 15-16 ja 18). Tulenevalt 15.10.
8. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest kõrvaldati J. Bäärt samal kuupäeval kell 18:17 Jõgeva maakonnas Peetri tee 4 sõiduki Mazda 6 registreerimisnumbriga XXX juhtimiselt, sest oli alust arvata, et tema organismis on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (tl 7). Ning tõendusliku alkomeetri väljatrüki järgi oli 15.10.2023 kell 18:53 J. Bäärti ühes liitris väljahingatavas õhus 1,06 mg alkoholi (I kd, tl 6). Pidades silmas, et viimati refereeritud tõendite usaldusvärsuses kahtlemiseks pole samuti mistahes alust, on needki tõendid usaldusväärsed.
9. Tuginedes eelpool käsitletud usaldusväärsetele tõenditele (s.o v.a J. Bäärti ütlustele) kogumis, tuvastabki kohus, et J. Bäärt juhtis 15.10.2023 kella 17:39 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Kuningamäe külas Peetri tee 4 juures mootorsõidukit Mazda 6 registreerimisnumbriga XXX, kusjuures tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,06 mg alkoholi.
10. Asudes andma J. Bäärt tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem. Kuna J. Bäärti väljahingatavas õhus oli alkoholi üle nimetatud piirmäära (s.o 1,06 mg/l), oli ta mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis

§ 424mõttes.

J. Bäärti karistusregistri väljavõtte ning kriminaalasjades nr 1-19-2805 ja 1-21-4098 tehtud kohtuotsuste kohaselt on J. Bäärtil 2 kehtivat kriminaalkaristust joobes juhtimiste eest, kusjuures viimati tunnistati ta Tartu Maakohtu 08.06.2021. a otsusega nr 1-21-4098 süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja teda karistati 2-aastase vangistusega, millest ta kandis kohe ära 2 kuud. Ülejäänud karistus 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistust jäeti

§ 74alusel 3-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Katseaeg lõpeb 08.06.2024 (tl 56-57 ja 64). Pidades silmas, et J. Bäärt juhtis 15.10.2023 alkoholijoobes 5 olles mootorsõidukit kriminaalhoolduse ajal, oli eelmine karistus uue joobes juhtimise ajal (ja on ka praegu) kehtiv. Seega pani J. Bäärt toime

§ 424lg 2 objektiivsetele tunnustele vastava teo.

13. Kohtu hinnangul on täidetud ka

§ 424lg 2 subjektiivsed tunnused.

Arvestades, et tunnistajate K. L. ja R. J. sõnul J. Bäärt muu hulgas tuigerdas, puterdas, lõhnas alkoholi järele ning tema nägu oli paistes ja õhetas, olid J. Bäärtil lisaks alkoholi sisaldumisele organismis äratuntavad välised joobetunnused, mis äratasid tanklas viibivate inimeste tähelepanu, ja temast teatati Häirekeskusele. Pidades silmas taolist teo välist pilti, tundis ja teadis J. Bäärt mootorsõidukit juhtima asudes, et ta on alkoholijoobes. Kuna J. Bäärt asus vaatamata eelnevale autot juhtima, möönis ta, et paneb toime

§ 424lg 2 objektiivsetele tunnustele vastava teo.

Seega tegutses J. Bäärt otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

14. Arvestades, et õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid pole, tuleb J. Bäärt

§ 424lg 2 järgi süüdi tunnistada.

Karistus 15.

§ 424

lg 2 näeb karistusena ette kuni 4-aastase vangistuse ja sanktsiooni keskmine määr on seega ca 2 aastat vangistust. Samuti kohaldatakse

§ 424

lg 4 p 2 järgi sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud kuriteo korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

§ 50lg 3 järgi kohaldab kohus juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 3 aastani.

1. Asudes analüüsima J. Bäärti süü suurust, märgib kohus, et J. Bäärti ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi 1,06 mg, mis ületab üsna palju seaduses sätestatud joobe piiri (0,75 mg/l). Samuti olid J. Bäärtil väliselt tajutavad joobe tunnused (sh tuigerdamine, puterdamine ja uimasus), mistõttu ta polnud ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Ning viimaks juhtis J. Bäärt mootorsõidukit õhtupoolikul kella 17:39 paiku, minnes tanklasse, kus liiklustihedus on keskmisest suurem. J. Bäärti ohtlik käitumine ärataski kaasliiklejate tähelepanu, kes helistasid Häirekeskusesse. Pidades silmas ülal kirjeldatud käitumist, seadis J. Bäärt reaalsesse ohtu nii enda, kaassõitja kui ka teiste liiklejate elu ja tervise, mistõttu on tema süü märkimisväärselt suur. Arvestades viimati märgitut, pole võimalik J. Bäärtile mõista karistust alla sanktsiooni keskmise määra.
2. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole. Kuigi J. Bäärt ütles kohtus, et ta kahetseb oma tegu, nõustub kohus prokuröriga, et see kahetsus pole siiras. Nagu märgitud, siis J. Bäärt mitte ainult ei eitanud kohtueelses menetluses oma süüd, vaid valetas aktiivselt vastutuse vältimiseks. Esimest korda tunnistas ta joobes juhtimist kohtumenetluses elektroonilise valve taotluse lahendamiseks korraldatud eelistungil, öeldes, et ta ei julgenud varem süüd tunnistada (tl 142). Pidades silmas, et J. Bäärti ütlused on muude tõenditega täielikult ümber lükatud, ta valetas kahtlustatavana ülekuulamisel eranditult iga asjaolu kohta ja arvukate omavahel kokkulangevate tõendite tõttu on J. Bäärti valed ilmselged, muutis ta kohtumenetluses oma senist kaitsetaktikat üksnes kergema karituste lootuses, sest esialgsel süü eitamisel polnud mistahes perspektiivi. Arvestades viimati märgitut, pole ka kohtuistungil avaldatud kahetsus siiras. J. Bäärt ei kahetse tegelikult oma kuritegu, kriminaalhoolduse ja alkoholikeelu ajal alkoholi tarvitamist ega enda, kaassõitja ja teiste liiklejate elu ja tervise ohustamist, vaid pingutab praeguses sundolukorras üksnes võimalikult leebe karistuse nimel. Tal on aastakümnete jooksul välja kujunenud alkoholi tarvitamise harjumus ning suure tõenäosusega jätkab ta võimaluse korral nii alkoholi tarvitamist kui ka alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtimist. 6
3. Veel arvestab kohus eripreventiivse kaalutlusena, et praeguses asjas pole kõne all J. Bäärti teine ega kolmas joobes juhtimine, vaid karistusregistri väljavõtte kohaselt on teda karistatud alates Järva Maakohtu 24.01.
4. a otsusest (s.o viimase enam kui 19 aasta vältel)

§ 424järgi kokku 6 korda ja praeguses asjas on kõne all 7.

joobes juhtimine. Samuti selgub karistusegistri väljavõttest, et kuigi esimese joobes juhtimise eest mõistetud vangistus jäeti esialgu

§ 74alusel tingimisi täitmisele pööramata, pani J.

Bäärt katseajal toime uued joobes juhtimised, mistõttu ta saadeti Pärnu Maakohtu 02.11.

1. a otsusega (s.o kolmanda süüdimõistva kohtuotsusega) 10 kuuks reaalselt vanglasse. J. Bäärt viibis 01.12.200610.07.2007 vanglas 7 kuud ja 9 päeva, misjärel ta vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega 1-aastase katsejaga. Katseaeg lõppes 09.07.2008, kuid kuna J. Bäärt pani
2. aastal (s.o ca 2 aastat pärast katseaja lõppu) taas toime joobes juhtimise, jäeti Tartu Maakohtu 23.09.
3. a otsusega (s.o neljanda süüdimõistva kohtuotsusega) karistuseks mõistetud vangistus

§ 74alusel tingimisi täitmisele pööramata.

Seejärel hoidus J. Bäärt enam kui 8 aasta ja 7 kuu jooksul uutest kuritegudest, kuid juhtis siis

1. aastal jälle alkoholijoobes olles mootorsõidukit, mistõttu tunnistati ta Harju Maakohtu 08.04.
2. a otsusega (s.o ca 5 aastat tagasi)

§ 424järgi 5.

korda süüdi ja karistuseks mõistetud vangistus jäeti

§ 73alusel 2-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Katseaeg lõppes 08.04.2021, kuid J. Bäärt pani 06.06.2021 (s.o vaid 2 kuud pärast katseaja lõppu) toime järjekordse joobes juhtimise, mistõttu karistati teda Tartu Maakohtu 08.06.2021. a otsusega (s.o veidi enam kui 2 aastat ja 10 kuud tagasi) 2-aastase vangistusega, millest ta kandis kohe ära 2 kuud (21.07.-21.09.2021). Ülejäänud karistus 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistust jäeti

§ 74alusel 3-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, kusjuures J.

Bäärtil keelati katseajal ka alkoholi tarvitamine (tl 56-62 ja 64-64 pöördel). Vaatamata kõigele eelnevale, selgus käesolevas asjas, et J. Bäärt juhtis 15.10.2023 (s.o kriminaalhoolduse ja alkoholikeelu ajal enam kui 2 aastat pärast katseaja algust)

1. korda alkoholijoobes olles mootorsõidukit.
2. Kokkuvõtlikult nähtub ülal toodust, et J. Bäärt on pannud alkoholijoobes olles samasuguseid kuritegusid toime viimase peaaegu 20 aasta jooksul ja kuigi ta suutis pärast
3. süüdimõistvat kohtuotsust aastatel 2011-2018 õiguskuulekalt käituda, ei jäänud see püsima, vaid alates
4. aastast (s.o viimase ca 5 aasta vältel) on J. Bäärt juhtinud taas 3 korda alkoholijoobes olles mootorsõidukit. Seega on J. Bäärti puhul ebaõnnestunud nii arvukad süüdimõistvad kohtuotsused, korduvad kriminaalhooldused ja katseajad, reaalsed lühiajalised vangistused kui ka viimasele šokivangistusele järgnenud enam kui 2-aastane kriminaalhooldus koos alkoholikeeluga. Pidades silmas, et ükski senistest abinõudest pole mõjutanud J. Bäärti oma alkoholi tarvitamise harjumusi muutma ega hoiduma alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtimisest, tuleb teda praeguses asjas järjekordse joobes juhtimise eest vältimatult karistada reaalse vangistusega. Kõik leebemad meetmed on tema puhul ebaõnnestunud.
5. Kuigi kaitsja viitas võimalusele jätta

§ 74lg 5 alusel liitkaristus tingimisi täitmisele pööramata, allutades J.

Bäärt elektronilisele valvele, pole see vastutulek kohtu hinnangul põhjendatud. Nimelt nähtub kriminaalhooldusametniku kohtueelsest ettekandest, et lisaks kriminaalhoolduse ajal uue samasuguse kuriteo toimepanemisele on J. Bäärti viimane kriminaalhooldus kulgenud ka muidu probleemselt ̶ ta on sageli unustanud regitreerimiskohust täita ja rikkus enne praeguses asjas kõnealust joobes juhtimist 3 korda alkoholi tarvitamise keeldu. Samuti leiab ka kriminaalhooldusametnik, et J. Bäärtil on tugev alkoholi tarbimise harjumus ning sõnades väljendatud valmisolek alkoholiprobleemiga tegeleda on suuresti tingitud tahtmatusest vanglas viibida. J. Bäärti tuleb karistada vangistusega (tl 75-76). Pidades silmas, et J. Bäärt jätkas pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud 2-kuulist šokivangistust kriminaalhoolduse ajal aastakümnete jooksul välja kujunenud riskikäitumist (s.o alkoholi tavitamist) kuni panigi toime uue jooes juhtimise, ei distsiplineerinud J. Bäärti kuidagi ka 7 lühiajaline vabadusekaotus ega võimalus, et katseajal toimepandud kuriteole võib järgneda oluliselt pikem reaalne vangistus. Taolises olukorras pole J. Bäärti vabadusse jätmine vähimalgi määral õigustatud. J. Bäärti on aastaid suunatud oma alkoholiprobleemiga tegelema ja talle on korduvalt vastu tuldud ning võimaldatud oma elu vabaduses jätkata, kuid ta pole neid võimalusi väärtustanud, järeldusi teinud ega muutnud oma suhtumist ja käitumist. Viimane kriminaalhooldus ebaõnnestus täielikult, J. Bäärt ei tule vabaduses oma alkoholiprobleemiga toime ja jätkab vabaduses suure tõenäosusega samalaadsete kuritegude toimepanemist. 21. Lähtudes ülaltoodust kogumis, mõistab kohus J. Bäärtile karistuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust (s.o veidi üle nii

§ 424lg 2 keskmise määra kui ka eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse määra). Kr

MS § 238 lg 2 alusel tuleb mõistetavat karistus vähendada 1/3 (s.o 9 kuu) võrra, misjärel kujuneb J. Bäärti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kuna J. Bäärt pani uue kuriteo toime

§ 74

alusel määratud katseajal, tuleb

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 08.06.2021.

a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 9 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning J. Bäärti liitkaristuseks tuleb mõista 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Juhindudes

§ 68lg-st 1, tuleb liitkaristuse kandmise alguseks lugeda J.

Bäärti kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.10.2023 (tl 29). Kohus tühistab J. Bäärtile kohaldatud tõkendi vahistamine kohtuotsuse jõustumisel. 22.

§ 424lg 4 p 2 alusel tuleb J.

Bäärtilt lisakaristusena vältimatult ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus. Arvestades J. Bäärti alkoholiprobleemi ulatust, kalduvust asuda alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtima, järjepidevalt samasuguste rikkumiste toimepanemist ja põhikaristuseks mõistetud vangistuse pikkust, nõustub kohus prokuröriga, et J. Bäärtilt tuleb juhtimisõigus ära 1 aastaks. Kriminaalmenetluse kulud ja asitõendid 23. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja § 175 lg-st 1 on menetluskulud määratud kaitsjale makstud tasu (p 4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9). J. Bäärt tunnistati süüdi

§ 424lg 2 järgi, s.o teise astme kuriteos. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot (1,5x820=1230). Samuti on J. Bäärti määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses kokku 489,60 (115,20+100,80+216+57,60=489,60) eurot (tl 54, 85, 98, 116). Kohtumenetluses esitas kaitsja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohus rahuldas pealdisega täielikult summas 311,10 eurot (sh käibemaks). Seega on määratud kaitsja tasu kogu kriminaalmenetluses kokku 800,70 eurot (489,60+311,10=800,70). Ning kõik menetluskulud on kokku 2030,70 eurot (1230+800,70=2030,70).

1. Kuigi prokurör leidis kohtuistungil, et pool menetluskuludest on võimalik jätta riigi kanda, pole see kohtu arvates põhjendatud. Tulenevalt kriminaalhooldusametniku kohtueelsest ettekandest töötas J. Bäärt viimati ametlikult
2. aastal ja kuna ta pole oma võlgnevuste tasumisest huvitatud, pole ta huvitatud ka ametlikust tööst. Kohtu meelest ei õigusta töövõimelise isiku soovimatus ametlikku sissetulekut teenida menetluskulude riigi kanda jätmist. Ning arvestades, et isikul tuleb täita oma rahalised kohustused vajadusel ka muu vara arvel ning et J. Bäärti varatus pole tõendatud, pole alust jätta praeguses menetluskulusid (osaliselt) riigi kanda. Pidades samas silmas, et käesoleva otsuse alusel peab J. Bäärt viibima vanglas enam kui 3 aastat, möönab kohus siiski, et üle 2000-euroste menetluskulude korraga tasumine käia talle üle jõu. Võimaldamaks süüdistataval oma rahalisi väljaminekuid 8 (hõlpsamini) planeerida, määrab kohus KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul
3. Praeguses asjas on asitõenditeks DVD-R plaadid Terminali tankla Kuningamäe teenindusjaama turvakaamera 15.10.
4. a salvestistega, politseiniku vormikaamera 15.10.
5. a salvestistega ja 15.10.
6. a Häirekeskusele tehtud kõne salvestisega. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb need jätta kriminaaltoimiku juurde. (allkirjastatud digitaalselt) 9