← Eesti

2-24-1206/27

Obsah (4)§ 96§ 97§ 100§ 101

2-24-1206 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kohtuistungisekretär Ülle Raag Margit Paluoja Otsuse tegemise aeg ja koht 16.05.2024. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-

§ 96

lg.1 alusel on kostja kui laste vanem kohustatud oma alaealistele lastele ülalpidamist andma ja elatist maksma. Türi Vallavalitsus tegi 01.11.2023 kostjale kirjaliku ettepaneku teatada, millises summas ta oleks valmis ja võimeline igale lapsele elatist maksma. Kostja vastas telefoni teel, et tal puudub võimekus ja piisav sissetulek elatise maksmiseks. Eestkostja on teinud päringud kostja sissetulekute kohta ja saanud vastuseks, et Axxxx Pxxxxxxxx laekub igakuiselt puudega tööealise inimese toetus 41,68 eurot. Maksu- ja Tolliameti päring tulemusi ei andnud. Töötamise register andis tulemuseks, et isiku töötamine on toimunud 26.09.2020-17.01.

  1. Lapsed elavad igapäevaselt xxxxxxxxx Lastekeskuses xxxxxxxxxxxx Lapsevanem ei ole kasutanud võimalust lastega kohtumiseks ja suhtlemiseks. Hagejad taotlevad elatist iga lapse kohta 80 eurot kuus alates 01.01.2023.a. Kohus võttis hagi menetlusse määrusega 25.01.2024.a, küsides kostjalt vastuse. Kostja kohtule ei vastanud. Kohus kogus andmed kostja töötamise ja sissetulekute kohta Sotsiaalkindlustusametilt, Maksu- ja Tolliametilt ja töötamise registrist. Kohus määras ja pidas kohtuistungi 29.04.2024, kus osalesid hagejate seaduslik esindaja Türi Vallavalitsus lastekaitsespetsialist Deana Krotova isikus ja kostja Axxxx Pxxxxx. Hageja jäi esitatud nõude juurde, muutes elatise väljamõistmise algusaega. Palub elatise välja mõista alates 01.04.2024.a. Hagejate esindaja põhjendas elatisesummat. Isakannet lastel registris ei ole. Kostja esitas kohtule kaks tõendit Töötukassalt selle kohta, et kostjal on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse päevamääraga 18,60 eurot. Puuduv töövõime on kindlaks tehtud kuni aastani
  2. Kostja selgitas, et tal on terviseprobleemid, ilmselt peas on probleem. Ta ei tea, kas on töötuna arvele võetud. Viimati töötas 3 aastat tagasi hooldajana. Ravimeid kirjutatud ei ole talle. Kostja on nõus, et elatis lastele võetakse maha tema kontolt 100 eurot või kohtu otsustusel. Kostja tahab tööle minna, kuid ei leia sobivat töökohta. Kostja selgitab, et lapsed võeti temalt ära, kuna ta ei saanud lastega hakkama. Isa ei ole registrisse kantud, lapsed suhtlevad isaga. Kohtulikus vaidluses taotleb hageja hagi rahuldamist, elatis välja mõista alates 01.aprillist
  3. Kostja on nõus elatist maksma. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste arvamused ning hinnanud kõiki asjas kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et nõue lastele Mxxx Äxxxxja Oxxxx Kxxxxxelatise maksmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et hagejad MxxxKxxxx, ÄxxxxKxxxx ja Oxxxx Kxxxx on sündinud Axxxx Pxxxxxx lastena. Hagejatel puudub rahvastikuregistris isakanne. Asjas ei ole vaidlust selles, et Pärnu Maakohtu 27.12.2018.a määrusega on Axxxx Pxxxxxx (tol ajal Kxxxx) hooldusõigust tema laste MxxxKxxxx, Oxxxx Kxxxx ja Äxxx Kxxxx suhtes piiratud, võetud temalt õigus otsustada laste viibimiskoha üle ja piiratud muid õigusi. Laste eestkostjaks on määratud Türi Vallavalitsus, kes on laste seaduslik esindaja. Perekonnaseaduse (

) § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused laste hooldusõiguses.

§ 97p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Hagejatel Mxx Kxxxx, Äxxx Kxxxx ja Oxxxx Kxxxx on õigus nõuda kostjalt Axxxx Pxxxxxxxx elatise tasumist.

§ 100

lg.2 sätestab: Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Hagejate seaduslik esindaja jäi kohtuistungil selle juurde, et ta nõuab lastele elatist summas 80 eurot kuus igale lapsele. Summa on nii väike põhjusel, et arvesse on võetud Axxxx Pxxxxxx sissetulekut ja terviseseisundit. Hageja muutis kohtuistungil elatise nõudmise algusaega, paludes elatise välja mõista alates 01.aprillist 2024, et mitte tekitada kostjale ülemäära suurt koormust. Kostja ei vaidle elatisenõudele vastu. Eesti Töötukassa otsusest 22.05.2023 Axxxx Pxxxxxx töövõimetoetuse määramise kohta nähtub, et kostjal on kindlaks tehtud puuduv töövõime kuni 19.07.2028.a., töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on 18,600 eurot. Eesti Töötukassa teatis 16.04.2024 järgi on arvutatud Axxxx Pxxxxxx töövõimetoetus 576 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et hagejate nõue elatise saamiseks summas 80 eurot kuus igale lapsele on põhjendatud.

§ 101

lg.1 järgi Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg.2 järgi Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Hagejad ei ole taotlenud elatise indekseerimist, vaid paluvad elatise välja mõista kindlas summas 80 eurot kuus, mis on oluliselt vähem kui üksnes baassumma. Seetõttu puudub vajadus asuda tõendama laste kulusid ja vajadusi. Elatise väljamõistmisel ühele lapsele 80 eurot kuus ehk kokku 240 eurot kuus kolmele lapsele jääb kostjale endale kasutada talle makstavat töövõimetoetust vähemalt 336 eurot kuus. Kohus mõistab Axxxx Pxxxxxxxx välja elatis laste ülalpidamiseks alates 01.04.2024.a kuni iga lapse täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb kanda kuu 10.kuupäevaks iga lapse pangakontole. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg.1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.