← Eesti

1-17-7698/89

Obsah (9)§ 141§ 121§ 199§ 64§ 65§ 68§ 2§ 5§ 1411

1-17-7698 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. mai 2024, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-7698 (17233000832) Kohtunik Mari-Liis Avikson (kirjalikus menetluses) Tao

§ 141lg 2 p 6 järgi ning talle mõisteti karistuseks 9 aastat vangistust.

Samuti tunnistati I. Grebeshkov süüdi

§ 121lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.

I. Grebeshkov tunnistati süüdi ka

§ 199

lg 2 p 5 järgi ning karistati 1 aasta vangistusega.

§ 64lg 1 kohaselt mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel I.

Grebeshkovile liitkaristuseks 10 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.11.2015 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta 28 päeva vangistust) ning I. Grebeshkovile mõisteti liitkaristuseks 11 aastat ja 28 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 10.01.2017 kuni 12.01.2017, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning I. Grebeshkovile lõplikult ärakandmisele 1

(3)1-17-7698 kuuluvaks vangistuseks mõisteti 11 aastat 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 27.06.
  2. Tartu Ringkonnakohtu 15.03.2018 otsusega jäeti Viru Maakohtu 07.12.2017 otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
  3. Riigikohtu 05.06.2018 määrusega jäeti I. Grebeshkovi kaitsja kassatsioon menetlusse võtmata. Viru Maakohtu 07.12.2017 otsus jõustus 05.06.
  5. Samuti nähtub kohtute infosüsteemist, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on 22.05.2019 jätnud läbi vaatamata Ivan Grebeshkovi teistmisavalduse.
  6. 13.05.2024 esitas I. Grebeshkov Viru Maakohtule taotluse temale mõistetud karistuse läbivaatamiseks, kuivõrd alates
  7. juulist 2019 lahutati "Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus" vägistamine ja muu tahtevastane sugulise iseloomuga tegu, mis seni sisustasid alternatiivsetena

§ 141koosseisu, eraldi kuritegudeks.

Taotluses selgitab I. Grebeshkov, et 25.06.2017 kella 07.00 ajal Narvas aadressil XXX aset leidnud kuriteoepisoodi osas on kohus kuriteokoosseisu ilmselgelt valesti kvalifitseerinud. Teda on süüdi mõistetud lõpule viidud süüteo alusel, milline see esitatud süüdistuse alusel ilmselgelt ei olnud. Nii on kohus kvalifitseerinud juba algselt temale inkrimineeritud süüteo valesti ning temale mõisteti karistus raskema süüteokoosseisu alusel. Praegune, ebaõige kuriteo episoodi kvalifikatsioon, on avaldanud ebasoovitavat mõju ka I. Grebeshkovi karistuse kandmise käigule, kuna sellest on pandud olenema vanglasisese riskihindamise (RH) tulemused, ohtlikkuse tase, AVO - sse paigutamine, TEV jpm. Oma taotluses palub I. Grebeshkov temale

§ 141

järgi inkrimineeritud süüteo episoodi (25.06.2017.a kella 07.00 ajal Narvas aadressil XXX aset leidnud kuriteoepisoodi) ümber kvalifitseerimist

§ 141

(1)järgi, temale mõistetud karistuse vähendamist, ning uue liitkaristuse moodustamist. Maakohtu seisukoht
  1. Kohus, läbi vaadanud I. Grebeshkovi taotluse, kriminaaltoimiku nr 1-17-7698 materjalid, leiab, et kõik süüdimõistetu taotlused tuleb jätta rahuldamata.
  2. Kohtu hinnangul on I. Grebeshkov taotluste puhul tegemist kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamisega, mida on võimalik teha kirjalikus menetluses KrMS § 432 lg-s 1 sätestatud korras kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.
  3. Kohus selgitab et I. Grebeshkovi suhtes on tehtud lõplik otsus, mis on kõigis kohtuastmetes jõustunud. Jõustunud kohtulahendeid on võimalik läbi vaadata üksnes teistmismenetluses Riigikohtus. Küll aga puuduvad kohtu hinnangul antud juhul I. Grebeshkovi taotluses sellised asjaolud ja tõendid, mis annaksid aluse teistmismenetluseks.
  4. Viru Maakohtu süüdimõistva 07.12.2017 otsuse kohaselt pani I. Grebeshkov toime inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise (05.11.2016 episood) ja muu sugulise iseloomuga teo vägivallaga (25.06.2017 episood) isikuna, kes on varem toime pannud seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo, s.o

§ 141lg 2 p 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

25.06.2017 episood seisnes seejuures selles, et I. Grebeshkov isikuna, kes on varem toime pannud seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo, taas 25.06.2017.a kella 07.00 ajal Narvas aadressil XXX asuva elumaja trepikoja esimese ja teise korruse trepikäikude vahelisel platvormil lähenes ootamatult N J ning sugulise erutuse esilekutsumiseks surus N J viimase vastupanu murdmiseks ja kannatanu liikumisvabaduse piiramiseks enda kehaga jõuga vastu seina, mispeale puudutas kannatanut rindadest. Seejärel üritas I. Grebeshkov kannatanul seljas olnud kleiti üles tõmmata, paiskas kannatanu põrandale maha, jätkas kleidi üles tõstmist, andes samal ajal suuliselt mõista, et tahab kannatanuga seal samas seksida. Kannatanu osutas vastupanu, hakkas karjuma, kuid selleks, et N J ei saaks appi karjuda, surus I. Grebeshkov kannatanul ühe käega suu kinni, kuid teise käega jätkas kleidi ülestõstmist, surudes enda keha tihedalt vastu kannatanut. Samuti proovis I.Grebeshkov suruda oma kätt kannatanule jalgade vahele ning ütles, et sisestab sõrme kannatanu pärakusse. Kannatanu vastupanu tõttu ei õnnestunud Ivan Grebeshkov´il kannatanul seljas olnud kleiti üles tõsta. I. Grebeshkovi haardest vabanemiseks lõi N J teda korduvalt võtmetega vastu pead, mille tulemusena N J 2

(3)1-17-7698 õnnestus põgeneda. Kannatanu poolse vastupanu mahasurumisega ning tema liikumisvabaduse piiramisega tekitas I. Grebeshkov N J füüsilist valu ja kehavigastusi – marrastus seljal paremal vöö piirkonnas, vasakul lülisambajoonest veidi vasakul marrastus, palju täpikujulisi marrastusi, seljal vasaku abaluu ja vasaku õla piirkonnas paistetus ja nähtav hematoom, rinnahoidja surumisjälg ja hematoom, paremal õlal täpikujuline hematoom. Riigikohus oma lahendites on korduvalt asunud seisukohale, et nii süüdistuses kui kohtuotsustes tuleb tegu kvalifitseerida teo toimepanemise ajal kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni järgi, mis tagab

§ 2

lg 1 kohase kontrolli, et tegu oli karistatav selle toimepanemise ajal ning kindlustab

§ 5

lg-tes 1-3 sätestatud karistusseaduse ajalise kehtivuse põhimõtete rakendamise (RKKKo nr 3-1-1-4-08 p 23). Karistusseadustiku muudatuse kohaselt, mis jõustus 01.07.2019, on selline tahtevastane sugulise iseloomuga tegu kvaliftseeritav

§ 1411järgi.

Seega on hoolimata seaduse muudatusest I. Grebeshkovi poolt toime pandud tegu endiselt kriminaalkorras karistatav. 10. I. Grebeshkovi viite osas

§ 5

lg-le 2 selgitab kohus järgmist.

§ 5

lg 2 kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. 11. Kriminaalmenetluse seadustiku § 432 lg-te 34 kohaselt, kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt

§ 5

lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. Kriminaalmenetluse seadustiku § 432 lg-te 35 kohaselt, kui isikule on jõustunud kohtuotsusega mõistetud liitkaristus ning uus seadus välistab liitkaristuse mõistmise aluseks olnud kuritegudest ühe või mitme karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, mõistab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 uue liitkaristuse. 12. Kohus ei saa nõustuda I. Grebeshkovi viitega

§ 1411lg-le 1, kuna I.

Grebeshkov on isikuks, kes on varem (ehk enne 25.06.2017 episoodi) toime pannud seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo. Kirjeldatud teo toimepanemise eest näeb

§ 1411lg 2 p 6 ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

Arvestades seda, et tõendamist leidis süüdistatava poolt kahe erineva kannatanu suhtes vägistamise toimepanemine ning seetõttu esineb üks kvalifitseeriv tunnus, mis suurendab süüd, siis kohus pidas 07.12.2017 Viru Maakohtu otsuses põhjendatuks karistada süüdistatavat keskmäära lähedase karistusega, s.o 9 aasta pikkuse vangistusega. 01.07.2019 kehtima hakanud karistusseadustiku muudatusega on kirjeldatud tegu endiselt kuritegu ning toimepandu eest on võimalik karistada vangistusega kuni viisteist aastat. Seega ei ületa temale mõistetud karistus samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäära ning puudub põhjus I. Grebeshkovile mõistetud karistuse vähendamiseks. I. Grebeshkov ei ole

§ 5lg-s 2 nimetatud isikuks ja puuduvad alused tema karistuse vähendamiseks.

13. Eeltoodust tulenevalt puuduvad ka alused I. Grebeshkovi karistuse vähendamiseks või karistusest vabastamiseks. Seega ka 07.12.2017 Viru Maakohtu otsusega mõistetud liitkaristus selles kriminaalasjas tuleb jätta muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.