KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ahti Kuuseväli Kohtujurist Sandra Maide Määruse tegemise aeg ja koht 27.02.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-107711 Tsiviilasi Osaühing

§ 429lg 3-s sätestatule.

Kostja esitas vastuse 15.04.2023, mille kohaselt palub kohtul menetluse lõpetada, kuid märgib menetluskulude osas, et kostja ei ole tasunud hagejale 45 eurot mitte nõude rahuldamise katteks, vaid poe klientidele ettenähtud ala märgistamiseks, mistõttu palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtumääruse põhjendused 3. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 429 kohaselt on hagist loobumise tagajärjeks, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). Hagist loobumise osas ei ole kostja nõusolek vajalik.

Kohus on kostjale teavitanud hagist loobumisest seoses

§ 429lg 3.

4. Kohtul tuleb käesolevas menetluse staadiumis hinnang anda sellele, kas esineb alus hagist loobumise vastu võtmisest keeldumiseks.

§ 428

lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta

§ 429

lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. 5. Kohtu hinnangul ei riku hagist loobumise vastuvõtmine olulist avalikku huvi, seda ei ole välja toonud ka kostja. Kostja jaoks ei muutu menetluse tulem ning ta ei võida ega kaota ühtegi varalist hüve. Kuna menetluses ei osale ühtegi tsiviilkohtumenetlusteovõimetut isikut, siis hagist loobumine ei saa olla vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. 6.

§ 168

lg 4 sätestab, et hageja kannab kostja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

1. Kostja on kohtule avaldanud, et ta ei tasunud hagejale 45 euro suurust nõuet mitte leppetrahvi nõude rahuldamiseks, vaid vannitoa poe klientidele ettenähtud ala märgistamiseks ja õigusselguse loomiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lõike 1 teise lause kohaselt tuleb olukorras, kus tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
2. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja tasus sama summa (45 eurot), mille hageja oli hagiavalduses esitanud põhivõlgnevusena vaid 2 päeva pärast hagiavalduse menetlusse võtmise määruse kätte saamist, tuleb nimetatud summat käsitleda leppetrahvinõude rahuldamisena. Kostja ei ole tuginenud sellele, et tal oleks kunagi hageja ees olnud muid kohustusi, peale hagis nõutud kohustuse. Kohus märgib, et mõistlikult ei saa eeldada olukorda, kus kostja on tasunud hagejale põhinõudele vastava summa (45 eurot), kuid soovib, et seda ei kasutata tema võlgnevuse kustutamiseks, vaid parkimisala märgistamiseks. Eelnev tekitaks olukorra, kus kostja toetaks hageja hallatavat parkimisettevõtet parkimisala märgistamisel 45 euroga ning sooviks endiselt ka enda vastu esitatud trahvinõude menetlemist. Kui kostja ei pea enda vastu esitatud nõuet põhjendatuks, ei oleks olnud kostjal vaja tasuda 45 eurot hagejale ning kohus oleks saanud menetleda tsiviilasja edasi tavakorras, uurides poolte esitatud väiteid ja tõendeid 2

§ 168

lg 5, kui hageja pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult (kostja on hageja nõude rahuldanud), siis kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (

§ 162lg 4).

Kohus ei ole menetlusse esitatud asjaolude alusel tuvastanud, et menetluskulude kostja kanda jätmine oleks isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 10. Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning hageja esindajakulu summas 220 eurot. 11.

§ 150

lg 2 p-i 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kuna hageja loobus hagist, tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot. Riigilõiv tagastatakse käesoleva kohtumääruse jõustumisel. 12. Kohus märgib riigilõivu nõude 100 eurot osas, et kuivõrd kohus tagastab

§ 150

lg 2 p 2 alusel hagejale osaliselt riigilõivu summas 17,5 eurot, saab hagejale hüvitatava riigilõivu suurus olla maksimaalselt 82,50 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu summas 82,50 eurot. 13. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (

§ 172lg 9 ls 3).

Hagejale tuleb hüvitada maksekäsu menetluskulu 20 eurot (

§ 4842). 14.

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista õigusabikulu 2 tunni eest 220,00 eurot, ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 110 eurot/h. Õigusabikulud on tekkinud käesolevas tsiviilasjas ning on seoses vastuväitega tutvumisega, hagiavalduse ja lisade komplekteerimisega ja dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega. Eeltoodu on hageja lepingulisel esindajal võtnud aega 2h, st hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 220 eurot.

1. Hageja lepingulise esindaja töö on piirdunud hagiavalduse koostamisega. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohus märgib, et õigusabi maht ei saa olla oluliselt suurem ka näiteks tõendite kogumise tõttu, kuivõrd eeldatavasti olid hagiavaldusele lisatud tõendid (fotod sõidukist ja parkimisalast ning väljavõtted kohtueelsetest nõudekirjadest) hageja valduses. Hagejal võis tekkida tõendi hankimise kulu Transpordiametile päringu esitamisel. Kohus nõustub, et hagejal võis tekkida menetluskulud ka lisade komplekteerimisel vastavalt konkreetse nõude esitamisel kohtumenetlusse. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks õigusteenuse osutamisel kokku 1 tundi. Kohtu hinnangul saab praegusel juhul tunnitasu suurust 110 eurot (ilma käibemaksuta) pidada tavapäraseks ja põhjendatuks. Hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on kokku 110 eurot.
2. Kokku on kostja poolt hagejale hüvitatavad menetluskulud 212,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 3