) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus kontrollis kompromissi vastavust seadusele. Hageja on juba hagis asunud seisukohale, et vastutustundliku laenamise kohustust on rikutud, mistõttu ta nõuab laenuks antud rahasumma tagastamist ning viiviseid nõuab seadusjärgses viivisemääras alates lepingu üles ütlemisest. Kuivõrd hageja ei toonud vaatamata kohtunõudele välja, millisest nõudesummadest kompromiss koosneb, võrdles kohus kompromissis kokku lepitud võlasummat hagi nõudega. Kohus saab aru, et kompromissi võlasumma 7733,81 eurot hõlmab hagi põhivõla nõuet 5700 eurot, hagi viivisenõuet 1519,01 eurot, ilmselt ka poolt 2 hagimenetluses lisaks tasutud riigilõivust (tasuti lisaks 425 eurot, seega pool sellest on 212.50, mis on kompromissi sõlmimise korral hagejal võimalik tagasi saada), maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu summas 240 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. 7733,81 - 5700 - 1519,01 - 212.50 - 240 - 20 = 42,3 eurot (teadmata nõue). Kohus selgitas pooltele, et ei kinnita kompromissi, milles lepitakse kokku viivise arvestamises nõude summas sisalduvatelt viivistelt. Sellest tulenevalt esitasid pooled kohtule uue kompromissi, milles välistasid viivistelt viiviste arvestamise. Samuti muutsid pooled kohtu suuniste kohaselt kompromissi selliselt, et kogu põhivõlg ei muutuks sissenõutavaks juhul, kui kostja viivitab 1 päeva kasvõi 1 eurot maksmisega. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kohtule 28.05.2024 esitatud kompromiss vastab
lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ning kompromissi on võimalik täita. Tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada
5. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). Kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Menetlusosalised on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 6.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus märgib, et kohtule arusaadavalt sisaldas kompromissi summa ka hageja menetluskulu ning maksekäsu kiirmenetluse kulu. Millest tulenevalt kostjalt hageja menetluskulusid täiendavalt välja mõista ei tule. 7. Hageja on kohtule esitanud taotluse tsiviilasjas tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. Vastavalt
lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
lg 3 kohaselt, avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hageja on hagiavalduselt tasunud vastavalt hagihinnale (7931,51 eurot) riigilõivu 665 eurot, millest 240 eurot on makstud maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses on täiendavalt 3 tasutud riigilõivu 425 eurot. Võttes arvesse, et pooled sõlmisid käesolevas asjas kompromissi ja
lg 3 tulenevalt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ei tagastata, kuulub hagejale tagastamisele hagimenetluses täiendavalt tasutud riigilõivust (425 eurot) pool, s.o 212,50 eurot. Kohus tagastab riigilõivu määruse jõustumisel hageja poolt nimetatud arvelduskontole. 8. Pooled on lühendanud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse vastavalt
Maris Juha kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.