Obsah (5)

§ 199§ 209§ 65§ 74§ 56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2024, Tallinn, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-23-6361 Kohtukoosseis Sten Lind, Pavel Gontšarov ja Orvi Koik

§ 199lg 2 p-de 7 ja 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 8.

veebruaril 2024 lühimenetluses tehtud kohtuotsus Apellandid kaitsjad Prokurör Eve Soostar Süüdistatavad Anton Nikolski ik 36903042211; Eesti kodanik; emakeel vene keel, XXX; elukoht XXX; kehtiv kriminaalkaristus Pärnu Maakohtu 28.06.2023 otsusega

§ 209

lg 2 p-de 3 ja 4 järgi; viibib vahi all Tallinna vanglas Teimur Babajev ik 38601214212; Eesti kodanik; XXX, elukoht XXX, kolm kehtivat kriminaalkaristust, viimati Pärnu Maakohtu 28.06.2023 otsusega

§ 209

lg 2 p-de 3 ja 4 järgi; viibib vahi all Tallinna vanglas Kaitsjad Anton Nikolski kaitsja vandeadvokaat Indrek Västrik ja Teimur Babajevi kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonid läbi vaatamata. Määrata Teimur Babajevile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroo Mahlapuu & Partnerid makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 175,68 eurot. 1 Riigi õigusabi kulu mõista riigieelarvesse välja Teimur Babajevilt. Makseinfo koos arveldusarvete ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Teimur Babajevile eraldi dokumendina. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadist kaitsja vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohus tunnistas Anton Nikolski ja Teimur Babajevi 8. veebruari 2024 otsusega süüdi

§ 199lg 2 p-de 7 ja 9 järgi.

Kohus tunnistas A. Nikolski

§ 199

lg 2 p-de 7 ja 9 järgi süüdi selles, et ta, olles süstemaatiliselt vargusi toimepanev isik, pani ajavahemikul

1. märtsist kuni
2. juulini 2023 Raplamaal, Tallinnas ja Harjumaal asuvatest erinevatest tanklatest toime 53 vargust. Osa neist vargustest pani A. Nikolski toime koos eeluurimisel tuvastamata isiku või Teimur Babajeviga. T. Babajevi tunnistas maakohus

§ 199

lg 2 p-de 7 ja 9 järgi süüdi selles, et ta, olles vargusi süstemaatiliselt toimepanev isik, pani ajavahemikul

1. maist kuni
2. juulini 2023 Raplamaal, Tallinnas ja Harjumaal asuvatest erinevatest tanklatest toime 31 kütusevargust. Enamiku neist vargustest pani ta toime koos A. Nikolskiga. A. Nikolskile mõistis kohus ajavahemikul
3. märtsist kuni
4. juunini 2023 toimepandud varguste eest karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, vähendas kohus A. Nikolskile mõistetud vangistust 2 aasta 4 kuuni. Sellele karistusele liitis kohus

§ 65lg 1 alusel Pärnu Maakohtu 28.

juuni 2023 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 10 kuud 2 päeva vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. Ajavahemikul

1. juulist
2. juulini 2023 toimepandud varguste eest mõistis kohus A. Nikolskile karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aastani. Seda karistust suurendas kohus sama otsusega eelnevalt mõistetud karistuse võrra, mõistes lliitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. T. Babajevile mõistis kohus ajavahemikul
3. maist
4. juulini 2023 toimepandud varguste eest karistuseks 2 aastat 9 kuud vangistust, mida vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aasta 10 kuuni. Mõistetud karistust suurendas kohus

§ 65lg 2 alusel Pärnu Maakohtu 28.

juuni 2023 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 1 aasta 10 kuu 5 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud 5 päeva vangistust. 2 A. Nikolski ja T. Babajevi karistuse kohta märkis kohus järgmist. Mõlemat süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud varavastase kuriteo toimepanemise eest ning nende karistatuse andmed ei ole karistusregistrist kustunud. Nad jätkasid sisuliselt kohe pärast neile Pärnu Maakohtu

1. juuni 2023 otsusega mõistetud karistust uute kuritegude toimepanemist. A. Nikolskit ja T. Babajevit tuleb karistada vangistusega, kuna rahaline karistus ei oleks ilmselgelt piisav nende käitumise mõjutamiseks ega oleks nende poolt ka täidetav. Ajavahemikul
2. märtsist kuni
3. juunini 2023 toime pandud 45 varguse puhul hindas kohus A. Nikolski süüd keskmiseks suuremaks. Kohus arvestas episoodide rohkust ja seda, et rahaliste vahendite saamine ebaseaduslikul teel on kujunenud talle harjumuseks. Võttes aga arvesse ka raskendavate asjaolude puudumist, A. Nikolski puhtsüdamlikku kahetsust, süü tunnistamist ja seda, et A. Nikolski ei ole tsiviilhagidele vastuväiteid esitanud, leidis kohus, et A. Nikolskile võib karistuse mõista alla maksimummäära.
4. a juulis toimepandud varguste puhul hindas kohus A. Nikolski süüd keskmisest väiksemaks, kuna sel perioodil oli episoode vähem. Kohus arvestas seda, et need vargused on toime pandud eelmise otsusega mõistetud katseajal, aga ka raskendavate asjaolude puudumist, A. Nikolski puhtsüdamlikku kahetsust, süü tunnistamist ja seda, et A. Nikolski ei ole tsiviilhagidele vastuväiteid esitanud. Kohus leidis, et arvestades A. Nikolski kuritegude järjepidevust, tema varasemat karistatust, uute kuritegude toimepanemist varsti pärast eelmist kohtuotsust ning õiguskorra kaitsmise huvisid ei vastaks A. Nikolski karistusest taaskord tingimisi vabastamine (sh elektroonilise valvega) karistuse eesmärkidele. Tema kuritegelike hoiakute muutmiseks ja ühiskonnas turvatunde tagamiseks tuleb A. Nikolski ühiskonnast mõneks ajaks eemaldada. T. Babajevi süüd hindas kohus keskmisest tunduvalt suuremaks, arvestades varguste rohkust, seda, et T. Babajev pani need toime katseajal (28.06.2023 kohtuotsuse kohaselt oli katseaja alguseks eelmise kohtuotsuse kuulutamise päev 20.03.2023) ning seda, et rahalisi vahendite saamine ebaseaduslikul teel on kujunenud tal harjumuseks. Arvestades aga ka raskendavate asjaolude puudumist, T. Babajevi puhtsüdamlikku kahetsust, süü tunnistamist ja seda, et T. Babajev ei ole tsiviilhagidele vastuväiteid esitanud, leidis kohus, et T. Babajevile võib mõista karistuse keskmise määra lähedases suuruses. Ka T. Babajevi puhul ei pidanud kohus tema taaskord tingimisi vabastamist (sh elektroonilise valvega) põhjendatuks. T. Babajev kuritarvitas kohtu usaldust, jätkates katseajal olles senist kuritegelikku elustiili. Seega ei ole karistusest tingimisi vabastamine ja käitumiskontrollile allutamine talle mingit mõju avaldanud ning kõige mõjusamaks karistuseks on reaalne vangistus. Maakohus leidis, et karistuse eesmärkidega ei oleks kooskõlas, kui isikuid, keda on varem karistatud ning kes on jätkanud uute kuritegude toimepanemist sisuliselt kohe pärast viimast kohtuotsust, koheldaks taaskord leebelt ning jäetaks nad vabadusse. Apellatsioonid
5. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni T. Babajevi kaitsja Madis Mahlapuu ja A. Nikolski kaitsja Indrek Västrik. 3 2.
6. T. Babajevi kaitsja taotleb, et kohus võtaks täiendava kirjaliku tõendina vastu kriminaalhooldusametniku
7. aprilli 2024 vastuse kaitsja päringule koos väljavõttega arvutiprogrammist ning tühistaks maakohtu otsuse ja saadaks kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. Alternatiivselt taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist T. Babajevi süüdimõistmises

§ 199lg 2 p-de 7 ja 9 järgi 19.

mai 2023 kell 07.08 toimunud kütusevarguses ning T. Babajevi selles varguses õigeks mõistmist. Teise alternatiivina taotleb kaitsja T. Babajevile mõistetud vangistuse tähtaja vähendamist ning T. Babajevile vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist koos käitumiskontrollile allutamise ja elektroonilise valve kohaldamisega. Menetluskulud palub kaitsja jätta riigi kanda. Kaitsja leiab, et maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ning oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, mis on toonud kaasa vale otsuse ning osaliselt T. Babajevi alusetu süüdimõistmise. Kaitsja hinnangul seisneb maakohtu kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine selles, et kohus mõistis T. Babajevi

1. mai 2023 kütusevarguses alusetult süüdi, kuigi T. Babajev ei saanud selles osaleda. Nimelt viibis T. Babajev sel ajal oma elukohas Tallinnas XXX elektroonilise valve all. Selle tõendamiseks taotleb kaitsja, et kohus võtaks vastu Tallinna Vangla
2. aprilli 2024 vastuse kaitsja päringule koos lisaga – väljavõttega arvutiprogrammist. Kaitsja väitel ei olnud seda tõendit võimalik varem esitada, kuna sellest tõendist sai kaitsja teadlikuks alles
3. aprillil 2024, mil kriminaalhooldusametnik selle koostas ja kaitsjale edastas. T. Babajev ei mäletanud täpselt elektroonilise valve seadme äravõtmise aega ning kuna süüdistuses oli varguse episoode palju, eeldas ta, et süüdistuse andmed on õiged. Apellatsiooni kohaselt on sellest tulenevalt võimalik, et isik, kes tegelikult osales koos A. Nikolskiga
4. mai 2023 kütusevarguses, võis osaleda koos A. Nikolskiga ka teistes episoodides, mis on inkrimineeritud T. Babajevile. Kaitsja hinnangul annab eeltoodu alust saata kriminaalasi KrMS § 341 lg 2 või 3 alusel esimese astme kohtule uueks arutamiseks, kuivõrd seda kriminaalmenetlusõiguse rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kuivõrd T. Babajev ei saanud
5. mail 2023 toimepandud kütusevarguses, tuleb 752,17 euro võrra vähendada ka tema vastu esitatud tsiviilhagi. Samuti vaidlustab apellant maakohtu otsuse karistuse liigse ranguse tõttu. Maakohus kaitsja hinnangul kohaldanud vääralt materiaalõigust.

§ 74

lg 5 sätestab, et kui katseajal pandi uus kuritegu toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele. Seega on kaitsja hinnangul olemas kõik seaduslikud eeldused ja alused T. Babajevile mõistetud vangistusest tingimisi vabastamiseks ning tema suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks. Kuivõrd prokuratuur on teinud 30. augustil 2023 Tallinna Vanglale päringu elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta T. Babajevi elukohas XXX, siis on ka prokuratuur enne kriminaalasja kohtusse saatmist kaalunud T. Babajevi vangistusest tingimisi vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja rõhutab, et

§ 199

lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv 4 võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kokkuvõttes on kaitsja seisukohal, et maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 8 ja lg 2 mõttes. 2.

1. A. Nikolski kaitsja palub tühistada maakohtu otsus A. Nikolskile mõistetud karistuse osas, vähendada A. Nikolskile ajavahemikul
2. märtsist
3. juunini 2023 toimepandud varguste eest mõistetud 3 aasta 6 kuu pikkust karistust ning sest tulenevalt ka mõistetavat liitkaristust. Samuti taotleb kaitsja, et kohus määraks enne tingimisi vabastamist reaalselt ära kantava karistuse pikkuse ning vabastaks A. Nikolski mõistetud lõplikust karistusest tingimisi elektroonilise valve ja käitumiskontrolli kohaldamisega. Ühtlasi taotleb kaitsja menetluskulude jätmist riigi kanda. Kaitsja leiab, et mõistetud karistus ei ole vastavuses kuriteo raskuse ja süüdimõistetu isikuga. Kohus on karistust mõistes rikkunud

§ 56lg 1 ja 2.

Nende sätete kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kaitsja arvates on maakohus rikkunud ka

§ 74lg 5 sätteid, jättes A.

Nikolski mõistetud liitkaristusest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohus ei ole piisavalt arvestanud, et A. Nikolski viibib vahi all alates 20. juulist 2023, seega on ta praeguseks vahi all olnud umbes 9 kuud. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole juba vahi all viibitud aeg üld- ja eripreventiivses mõttes piisav ega täida kohtu nimetatud eesmärke. Kohus ei arvestanud piisavalt ka A. Nikolski istungil antud kinnitusega, et on tehtud vigadest õppinud ja on kindel, et suudab vabaduses elada õiguskuulekat elu. Vabaduses oleks süüdistataval töökoht ja ta saaks asuda hüvitama tsiviilhagisid. Üld- ja eripreventiivses mõttes oleks põhjendatud vabastada A. Nikolski pärast kohtu poolt põhjendatuks loetud reaalse vangistuse ärakandmist tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega, mitte seda välistada.

§ 74

lg 5 sätestab, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele. A. Nikolski karistus on – kaitsja täpsustuse kohaselt „võimaliku tingimisi vabastamisest keeldumise mõttes“ – liiga karm ka võrreldes kaassüüdistatavale T. Babajevile mõistetud karistusega. T. Babajevi osas leidis maakohus, et ta on kohtu usaldust juba kuritarvitanud ja näidanud, et karistusest tingimisi vabastamine koos käitumiskontrolliga ei ole talle mingit mõju avaldanud. Erinevalt T. Babajevist ei ole suur osa A. Nikolski kuriteoepisoodidest toime pandud katseajal, vaid enne viimase kohtuotsusega mõistetud karistust. Ka leiab kaitsja, et ajavahemikul 20. märtsist 27. juunini 2023 toimepandud varguste eest A. Nikolskile mõistetud karistus 3 aastat 6 kuud vangistust on liiga karm ega vasta täies mahus süüdistatava süüle. 5 Kokkuvõttes leiab kaitsja, et kohus on selgelt rikkunud

§ 56lg-tes 1 ja 2 ning Kr

MS § 3051 lg-s 1 sätestatut ja see on vahetult mõjutanud kohtu siseveendumuse kujunemist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonid on perspektiivitud, kuna nendes esitatud taotlused on ilmselgelt põhjendamatud.
2. T. Babajevi kaitsja apellatsiooni kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 8 tähenduses, st kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Samuti heidab kaitsja maakohtule ette kohtuliku uurimise ühekülgsust. KrMS § 339 lg 1 p-le 8 vastava menetlusõiguse rikkumisega on tegemist juhul, kui kohtuotsuse resolutsioon on vastuolus kohtuotsuse põhiosa kohaselt tõendatuks loetuga. Ühtegi sellist vastuolu pole kaitsja apellatsioonis välja toonud. Samuti ei ole kaitsja hoolimata väitest, et kohtulik uurimine oli ühekülgne, toonud välja ühtegi maakohtus uuritud tõendit, mida maakohus pole otsuse tegemisel arvesse võtnud. Kaitsja väitel on maakohus tunnistanud T. Babajevi põhjendamatult süüdi
3. mail 2023 kell 07.08 toimunud varguses. See väide tugineb apellatsioonist nähtuvalt täielikult tõendil, mille vastu võtmist kaitsja ringkonnakohtult taotleb. Sellega seoses juhib ringkonnakohus tähelepanu, et maakohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, mis tähendab KrMS § 233 lg 1 järgi, et kohus lahendab kriminaalasja kriminaaltoimiku materjali põhjal ja uusi tõendeid esitada ei saa. Kohtupraktikas valitseva seisukoha kohaselt laieneb see piirang ka apellatsioonimenetlusele (vt nt RKKKo 3-1-1-91-07 p 7). Kaitsja on apellatsioonis põhjendanud küll seda, miks ei ole apellatsioonile lisatud tõendit varem esitatud, kuid ei ole esitanud mingeid õiguslikke põhjendusi selle kohta, millisel õiguslikul alusel peaks ringkonnakohus uue tõendi vastu võtma, kui maakohus arutas kriminaalasja lühimenetluses. Ringkonnakohus õiguslikku alust selleks ei näe. Kui ringkonnakohus ei saa tõendit vastu võtta ning apellatsiooni väide, et süüdistatav on ühes varguses alusetult süüdi mõistetud, põhineb vaid sellel tõendil, on ilmne, et apellatsioon ei saa olla edukas. See ei tähenda ringkonnakohtu hinnangul, et kaitsjal puuduks igasugune võimalus T. Babajevi süüdi mõistmist vaidlustada. Vastavalt KrMS § 366 p-le 5 on võimalik taotleda asja teistmist, kui on ilmnenud kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mis ei olnud teistetavas kriminaalasjas otsust tehes kohtul teada ja mis iseseisvalt või kogumis varem tuvastatud asjaoludega tooks kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse või süüdimõistetu olukorra kergendamise.
4. Nii T. Babajevi kui ka A. Nikolski kaitsja on vaidlustanud oma kaitsealusele kohaldatud karistust. Mõlemas apellatsioonis on viidatud

§ 56

lg-le 2, mille kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega ning kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid 6 karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Ringkonnakohus osutab, et maakohus on põhistanud, miks ta mõistab nii T. Babajevile kui ka A. Nikolskile karistuseks vangistuse. Sisulisi vastuväiteid maakohtu seisukohtadele esitatud pole. Mõlemas apellatsioonis on deklareeritud sedagi, et mõistetud karistus on liiga raske, kuid kummaski apellatsioonis ei ole esitatud seda väidet toetavaid argumente. Mõlema apellatsiooni keskne seisukoht on see, et mõistetud karistuse võiks jätta tingimisi täitmisele pööramata, kohaldades elektroonilist valvet, sest karistusseadustiku järgi on see võimalik. Maakohus on mõlema süüdistatava karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise küsimust käsitlenud ja põhjendanud, miks ta seda võimalikuks ei pea. A. Nikolski puhul on maakohus märkinud: Anton Nikolski poolt toime pandud kuritegude järjepidevusest, tema varasemast karistatusest, uute kuritegude toimepanemisest peale eelmist kohtuotsust vähese aja möödumisel ning õiguskorra kaitsmise huvidest, on kohus veendunud, et karistusest taaskord tingimisi vabastamine (sh elektroonilise valvega) ei vastaks karistuse eesmärkidele.“ T. Babajevi kohta on kohus märkinud: „Ka Teimur Babajevi puhul leiab kohus, et puuduvad alused karistusest taaskord tingimisi vabastamiseks (sh elektroonilise valvega). Teimur Babajev on kohtu usaldust juba kuritarvitanud ja näidanud, et karistusest tingimisi vabastamise ühes käitumiskontrolliga ei ole talle mingit mõju avaldanud. Teimur Babajev jätkas katseajal olles enda senist kuritegelikku elustiili ning kohtul puudub igasugune usk, et Teimur Babajevile avaldaks karistuse kandmine vabaduses vajalikku mõju.“ Ringkonnakohus peab maakohtu seisukohta igati põhjendatuks. Karistusseadustik annab kohtule küll võimaluse jätta karistus tingimisi täitmisele pööramata ka isikule, kes paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, kuid seda, kas see on põhjendatud, otsustab kohus arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava isikut. Arvestada tuleb, et karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine eeldab kohtu seisukohta, et

§ 56

lg-s 1 toodud eesmärkide saavutamiseks pole karistuse täitmisele pööramine vajalik. Olukorras, kus karistatud isik paneb toime suurel hulgal uusi kuritegusid, kusjuures ta paneb kuritegusid toime ka katseajal, ei ole kohtul ilmselgelt alust järelduseks, et karistuse eesmärgid on saavutatavad karistust täitmisele pööramata.

1. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et esitatud apellatsioonid on ilmselgelt perspektiivitud ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
2. T. Babajevi kaitsja on esitanud taotluse osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb, et ringkonnakohus määraks tasu suuruseks 540 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot. Taotluse kohaselt hõlmas kaitsja töö vanglas kaitsealusega nõupidamist (90 minutit), kohtuistungi protokollide ja kohtuotsusega tutvumist (90 minutit) ja apellatsiooni koostamist (270 minutit). 7 Kohtukolleegium leiab, et esitatud taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Esiteks on kaitsja apellatsioonis esitatud taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks ilmselgelt põhjendamatu, kuna maakohus arutas asja lühimenetluses. Seetõttu ei saa selle tõendi esitamiseks tehtud tööd pidada menetluses põhjendatuks. Pealegi seab „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ § 6 lg 4 lühimenetluses ühes kohtuastmes osutatud riigi õigusabi (v.a kohtuistungil osalemise) eest makstava tasu suuruse piiriks 144 eurot. Seega ületab taotletava tasu suurus märkimisväärselt korras kehtestatud ülemmäära. Kuigi kord võimaldab teatud juhtudel tasu suurendada, seda kaitsja taotlenud ega ühelegi suurendamise alusele viidanud ei ole. Seetõttu määrab ringkonnakohus tasu suuruseks 144 eurot, millele lisandub käibemaks 31,68 eurot. Vastavalt KrMS § 185 lg-le 2 jäävad apellatsioonimenetluse kulud T. Babajevi kanda. Allkirjastatud digitaalselt 8