Obsah (8)

§ 48§ 19§ 37§ 120§ 121§ 44§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2953 Määruse kuupäev 26. jaanuar 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi XXi ja CC kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitami

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse XX kätte koos tõlkega vene keelde. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav XX esitas
2. detsembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles viitab Viru Vangla
3. novembri
4. a otsusele nr 6-16/156-3 (kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmine) ja palub mõista Viru Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest välja 500 000 euro suuruse hüvitise. Kaebuse kohaselt tekitas vangla kaebajale kahju sellega, et hoiab teda juba vähemalt 13 aastat ebaseaduslikult ja alusetult vangistuses. Kaebaja leiab, et Riigikohus on
5. mai
6. a otsusega kriminaalasjas nr 3-1-1-41-12 tema suhtes tehtud süüdimõistva otsuse tühistanud, mis tähendab seda, et ta mõisteti õigeks ja tema vangistuses hoidmiseks puudub alus. Lisaks ei ole vanglaametnikud väljastanud talle riigi õigusabi taotluse blankette, et 3-23-2953 ta saaks taotleda menetluse uuendamist. Eelnev tähendab seda, et kaebajalt on alusetult võetud vabadus ning tema au ja head nime on teotatud. Kaebuses sisaldub ka menetlusabi taotlus kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-23-
8. XX ja CC esitasid
9. detsembril 2023 Tartu Halduskohtule uue kaebuse, milles viidatakse Viru Vangla
10. novembri
11. a otsusele nr 6-16/156-5 (kahjunõude tagastamine) ja leitakse, et Viru Vangla ametnikud on riigilõivu tasumise blankettide väljastamata jätmisel toiminud õigusvastaselt. Ametnikud on oma tegevusega takistanud teistmismenetlust ja kaebaja ei saa seetõttu tõestada, et temalt on võetud vabadus ebaseaduslikult. Vanglaametnikuid hoiavad riigi jaoks paberit kokku, kuid iga ebaseaduslikult vanglas viibitud päev toob Eestile kahju 65 eurot. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-23-
13. Vastuseks kohtunõuetele väljastas Viru Vangla
14. detsembril 2023 ja
15. jaanuaril 2024 kohtule kaebaja kahju hüvitamise nõudega nr 6-16/156-1 seotud kohtueelse menetluse dokumendid. KOHTU SEISUKOHT 4.

§ 48

lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud

§ 19

lõike 1 ja § 37 lõike 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Kohus leiab, et haldusasjad nr 3-23-2918 ja nr 3-23-2953 tuleb liita, sest need on oma sisult seotud ning mõlemas asjas on vaidlus võrsunud ühe ja sama kohtueelses menetluses esitatud kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/156-1 pinnalt. Kohus liidab seetõttu eelnimetatud asjad ühte menetlusse. Liidetud haldusasja numbriks jääb 3-23-2918. 5. Kohus mõistab, et kaebajad on esitanud kohtule hüvitamiskaebuse (

§ 37

lg 2 p 4), taotledes hüvitist XX väidetavalt alusetu vabaduse võtmise ning talle menetlusabi taotluste blankettide väljastamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Kuigi XX on

1. detsembri
2. a kaebuses viidanud ka Viru Vangla ametnike toimingute tühisuse tuvastamise soovile, siis mõistab kohus, et kaebaja on selle all silmas pidanud ametnike õigusvastast tegevust, millele tuleb hinnang anda kahju hüvitamise nõude menetlemise raames. Toimingute tühisust ei ole võimalik tuvastada (tühine saab olla vaid haldusakt).
3. Tulenevalt

§ 120

lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et XXi ja CC kaebus tuleb tagastada alljärgnevatel põhjustel. 6.1.

§ 121

lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. XX on seisukohal, et ta viibib alates

1. maist 2012 kinnipidamisasutuses seadusliku aluseta, sest Riigikohus on
2. mai
3. a otsusega kriminaalasjas nr 3-1-1-41-12 tema süüdimõistva kohtuotsuse tühistanud. Kaebaja leiab, et talle on alusetu vabaduse võtmisega ning sellega kaasnenud au ja hea nime teotamisega tekitatud mittevaraline kahju. Kuna kaebaja kannab enda väitel karistust ebaõigete kohtulahendite alusel, siis ei saa tema kahjunõue olla suunatud vangla vastu, kelle ülesandeks on üksnes vangistuse täideviimine. 2 3-23-2953 Kahju, mille hüvitamiseks on XX nõude esitanud, saab olla tekitatud süüteomenetluses. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS). SKHS § 6 lg 1 sätestab, et kui teistmise tõttu uuendatud kriminaalasja uue arutamise tulemusel mõistetakse isik õigeks, võib isik nõuda talle varasema karistusega tekitatud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise taotluse esitamise kord ja nõude esitamise tähtaeg on sätestatud SKHS §-des 14–
4. Sama menetluskord kohaldub ka juhul, kui isik taotleb kohtu tekitatud kahju hüvitamist (SKHS § 7 lg 3; Riigikohtu erikogu määrus nr 3-18-1652/15, p 9). Süüdistataval või kaitsjal on võimalik esitada kahju hüvitamise taotlus uuendatud kriminaalmenetluses prokuratuurile (SKHS § 14 lg 2) või kriminaalasja kohtusse saatmise korral maakohtule (SKHS § 18 lg 1) ning see tuleb lahendada olenevalt kriminaalmenetluse lõpptulemusest (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-17-7478/24, p 23). Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus XXi kaebuse ebaseadusliku vangistuses hoidmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas

§ 121lg 1 p 1 alusel.

6.2. Lisaks XXile on kaebuse esitanud ka CC. Äriregistri andmetel on XX selle ühingu täisosanik ning seaduslik esindaja. CC kaebus XXi ebaseadusliku vangistuses hoidmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes tuleb tagastada samadel põhjustel (vt määruse p 6.1) ja samal alusel (

§ 121lg 1 p 1).

6.3.

§ 121

lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. XX leiab, et Viru Vangla on tekitanud talle mittevaralist kahju sellega, et ei ole väljastanud talle menetlusabi taotluste, st riigi õigusabi ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluste, blankette. Vormikohaste blankettide puudumine ei takista riigi õigusabi ja riigilõivust vabastamise taotluste esitamist. Tegemist on näidisvormidega, mille kasutamine ei ole kohustuslik. Taotlusi saab esitada ka vabas vormis ning kuna kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud menetlusabi taotlusi rohkearvuliselt, siis on ta ka teadlik sellest, milliseid andmeid on vaja taotluses kajastada. Kaebajal on võimalik Riigi Teataja võrguväljaande kaudu tutvuda ka õigusaktidega. Seega, kui ka eeldada, et vangla on XXile jätnud õigusvastaselt menetlusabi taotluste blanketid andmata, riivab see tegevus tema õigusi vähesel määral. Blankettide puudumise tõttu võib isikule tekkida andmete täpsustamise vajaduse tõttu täiendav ajakulu ja ebakindlustunne, kuid need järelmid ei küündi mittevaralise kahju tekitamiseni. Seetõttu on XXi mittevaralise kahju hüvitamise nõue seoses menetlusabi taotluste blankettide väljastamata jätmisega perspektiivitu. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus XXi kaebuse menetlusabi taotluste blankettide väljastamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Kohus märgib, et kuna XXi kaebuse tagastamiseks esines

§ 121

lg-s 2 sätestatud alus, siis puudub vajadus analüüsida, kas Viru Vangla jättis kaebaja kahjunõude kohustuslikus kohtueelses menetluses õiguspäraselt läbi vaatamata või mitte. 3 3-23-2953 6.4. Kaebuse XXile menetlusabi taotluste blankettide väljastamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks on esitanud ka CC.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohtusse võib isik pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks (

§ 44lg 1).

Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. CC ei saa halduskohtule esitatavas kaebuses kaitsta XXi õigusi ega nõuda sellise kahju hüvitamist, mis on väidetavalt tekkinud XXile ja on olemuslikult seotud XXi kui füüsilise isikuga (s.o mittevaraline kahju seoses blankettide väljastamata jätmisega). Seega ei ole täisühingu kaebus esitatud täisühingu õiguste kaitseks ning puudub ka muu seadusest tulenev alus, mis võimaldaks kaebuses kirjeldatud asjaoludel täisühingul kaebust esitada. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus CC kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

7. Kohus selgitab, et tagastas käesoleva määrusega XXi ja CC kaebuse tervikuna (s.o määruse pdes 1 ja 2 kirjeldatud kaebused).

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. XXi menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jääb kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata.
2. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebajate nimed tähemärkidega (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 4