2 Avaldaja teatas 22.04.2024, et jääb oma seniste seisukohtade juurde. Avaldaja märkis, et ta on kohtuvälises kahjunõudes andnud kahju hüvitamiseks mõistliku tähtaja (rohkem kui 10 päeva) ning palunud kahju hüvitada hiljemalt 29.12.
Avaldaja märkis oma 02.05.2024 menetlusdokumendis, et kuna puudutatud isik on avaldaja põhinõude ja viivised tasunud, loobub avaldaja avaldusest. Avaldaja palus jätta menetluskulud
Puudutatud isik märkis oma 08.05.2024 menetlusdokumendis, et puudutatud isik jääb varasemalt esitatud seisukohale, mille kohaselt avaldaja ei ole puudutatud isikut hoiatanud kohtusse pöördumisega ega andnud enne avalduse esitamist täiendavat tähtaega nõude tasumiseks. Puudutatud isik märkis, et avaldusest teadasaamisel hüvitas ta põhinõude ja viivisnõuded, mistõttu palus puudutatud isik jätta menetluskulud avaldaja kanda tuginedes
Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt
lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et avaldaja avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud
lõikes 4 sätestatud asjaolusid.
lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
lg 6 kohaselt, kui kostja võtab 3 hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Avaldusest ja selle lisast 11 nähtub, et avaldaja teatas puudutatud isikule kohtuväliselt oma kahjunõudest avaldaja 14.12.2023 e-kirjaga, mille avaldaja saatis puudutatud isiku äriregistrijärgsele e-posti aadressile. Avaldaja andis puudutatud isikule nõude rahuldamiseks tähtaja kuni 29.12.2023. Puudutatud isik on e-kirja kättesaamist kinnitanud, ent leidnud, et avaldaja pidanuks saatma täiendava meeldetuletuse ning määrama veel täiendava tähtaja ja pidama puudutatud isikuga läbirääkimisi. Kohus märgib, et ühestki õigusnormist (sh puudutatud isiku viidatud VÕS sätetest) ega põhimõttest ei tulene, et heauskselt käituv võlausaldaja peaks enne kohtusse pöördumist andma võlgnikule nõude täitmiseks rohkem kui ühe tähtaja ning edastama võlgnikule täiendavaid meeldetuletusi. Kohtu hinnangul on ühe kohtuväliselt antud tähtaja andmine piisav, et lugeda võlausaldaja käitumine heauskseks. Seejuures ei saa puudutatud isikule määratud 15-päevast täitmise tähtaega pidada ebamõistlikuks. Kui puudutatud isik soovis tähtaja osas läbi rääkida ja tähtaega pikendada (nt selleks, et oodata kindlustusandja otsust), siis pidanuks puudutatud isik ise avaldajale vastava ettepaneku tegema, mitte jääma ootama avaldajalt uut tähtaega. Põhjendamatu on puudutatud isiku etteheide, mille kohaselt pidanuks avaldaja nõudekirjas sõnaselgelt ära märkima, et nõude rahuldamata jätmisel pöördub avaldaja kohtusse. Kohtu hinnangul peab mõistlikule isikule olema ettenähtav, et nõude tähtaegne täitmata jätmine võib kaasa tuua võlausaldaja pöördumise kohtu poole. Puudutatud isiku viidatud korteriühistu sisesed kommunikatsiooniprobleemid ei ole etteheidetavad avaldajale ega oma menetluskulude jaotamise küsimuses tähendust. Kuna puudutatud isik on pärast avalduse menetlusse võtmist avaldaja nõude täies ulatuses rahuldanud, siis jätab kohus
Puudutatud isiku viidatud
lg 6 ei ole käesoleval juhul asjakohane säte, ent kohus märgib, et ka õigeksvõtul põhineva kohtulahendi tegemisel tuleks menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda, kuna nõude kohtuvälise rahuldamata jätmisega on puudutatud isik andnud oma käitumisega alust avalduse esitamiseks kohtule. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
lg 1).
lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 p 2 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avaldaja märkis, et tema õigusabikulu ei 4 sisalda käibemaksu. Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja põhjendatud menetluskulud välja mõista ilma menetluskuludelt arvestatava käibemaksuta. Riigikohus on asjas 3-2-1-115-14 oma 11.02.2015 määruse p-s 14 toonud välja, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest. Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on kooskõlas käesoleva asja mahu ja keerukusega, mistõttu on tegemist mõistliku tunnitasuga. Kohus ühtlasi leiab, et avaldaja menetluskulude nimekirjas väljatoodud lepingulise esindaja toimingud olid menetluses vajalikud ning toimingute ajaline maht vastab menetluses tehtud toimingutele ja on kooskõlas menetluse mahu ja keerukusega. Seega on põhjendatud ja vajalik avaldaja lepingulise esindaja kulu summas 530 eurot. Eelnevale lisandub põhjendatud menetluskuluna avalduselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Eelnevast tulenevat tuleb välja mõista puudutatud isikult Tallinn, Retke tee 30 korteriühistult avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks põhjendatud menetluskulud summas 580 eurot.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista menetluskuludelt arvestatava viivise vastavalt
Seega tuleb välja mõista puudutatud isikult Tallinn, Retke tee 30 korteriühistult avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus selgitab, et vastavalt
lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
lg 4 näeb ette, et viidatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.