Obsah (7)

§ 121§ 37§ 44§ 38§ 45§ 47§ 43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1300 Määruse kuupäev 15. mai 2024 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebus Viru Vangla kohustamiseks ning Viru Vangla 26. veebr

) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 4. Nii kohustamis- kui tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (

§ 37

lg 2 p-d 2 ja 6,

§ 44lg 1).

Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb

selle esitamisele ette ka täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (

§ 38

lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45lg 2).

Seejuures ei anna

§ 45

lg 2 teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus. Õigusvastase tegevuse kordumist või jätkumist ennetava (s.o preventiivse eesmärgiga) tuvastamiskaebuse esitamine eeldab, et isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus nr 3-19-882, p 23.1).
3. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, kuna õigusvastasuse tuvastamise nõue ei kaitse kaebaja õigusi. 5.
4. Kui kohus peaks tuvastama vangla vastuste õigusvastasuse, ei kohusta see vanglat tulevikus mingil kindlal viisil käituma. 5.
5. Kohtu hinnangul on Viru Vangla
6. veebruari
7. a vastuse nr 6-14/24/1646-2 ja
8. veebruari
9. a vastuse nr 6-14/24/1650-2 koostamise aluseks olnud kaebaja pöördumiste puhul tegemist märgukirjadega, kuivõrd esitatud pöördumistes ei esitanud kaebaja vanglale selgeid ja konkreetseid taotlusi või nõudeid ega väljendanud arusaadavalt soovi mingit vangla tegevust vaidemenetluse korras vaidlustada, vaid juhtis üksnes vangla tähelepanu ametnike väidetavalt õigusvastasele tegevusele (st andis teavet). Seega on vaidlusalused vangla vastused käsitletavad vastustena kaebaja märgukirjadele. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusest tulenevalt on märgukirja adressaadil küll vastamiskohustus, ent see ei tähenda, et kaebaja saaks esitada nõudmisi seoses vastuse sisuga (Tartu Ringkonnakohtu
10. mai
11. a määrus asjas nr 3-19-624, p 6). Kohtule ei nähtu, et vangla oleks jätnud kaebaja märgukirjadele vastamata. Kaebaja ei ole rahul Viru Vangla
12. veebruari
13. a vastuse nr 6-14/24/1646-2 ja
14. veebruari
15. a vastuse nr 6-14/24/1650-2 sisuga, kuid vastuste sisu pole kaebajal võimalik vaidlustada.
16. Kaebaja nõuab esitatud kaebuses muuhulgas Viru Vangla kohustamist selgitada kaebajale, miks ei saanud kaebaja ja miks tal tuli nõuda
17. ja
18. jaanuari
19. a lõunasel ajal ravimeid. 7.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule (RVastS § 6 lg 3). Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule

-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. 2

1. Kuna kaebuses viidatud
2. jaanuari
3. a pöördumises nr 6-10/24/1763-1 esitas kaebaja taotluse sisejuurdluse algatamiseks ning nagu eelpool välja toodud, siis ülejäänud kahe kaebuses viidatud pöördumise puhul oli tegemist märgukirjadega, mis ei sisaldanud ühtegi konkreetset taotlust ega nõuet (vt määruse p 5.2), siis ei ole kaebaja vastavate küsimustega vangla poole pöördunud ning kohtueelset korda ei saa läbituks lugeda. Kohtu hinnangul viitab mainitud asjaolu ka sellele, et kaebajal puudub antud juhul kaebeõigus kohustamisnõudega kohtusse pöördumiseks.
4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J. Reinomäe kaebuse tuvastamisnõudes

§ 121

lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu ning kaebuse kohustamisnõudes

§ 121lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

10.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 11. Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3