Obsah (11)
§ 187§ 423§ 4§ 424§ 330§ 168§ 165§ 331§ 175§ 218§ 174KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Eleri Kimmel Määruse tegemise aeg ja koht 21. mai 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-1
§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).
I. Asjaolude kirjeldus
- M S (hageja) esitas 12.09.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse T A, A A, Tallinna kohtutäituri R S (kostja), V Ki, Hüpoteeklaen AS-i ja Tallinna kohtutäituri H K vastu tahteavalduste andmise kohustamise, kaasomandi osa otsese valduse üleandmise, kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise ja tuvastusnõuetes. Kohus võttis hagi 02.11.2023 menetlusse. Kostja vastas hagile 11.12.
- Hageja ja Hüpoteeklaen AS sõlmisid 12.01.2024 kompromissi. Kohus kinnitas 22.01.2024 määrusega poolte kompromissi ja lõpetas menetluse Hüpoteeklaen AS-i vastu esitatud nõuetes. Hageja, T A ja A A sõlmisid 16.01.2024 kompromissi. Kohus kinnitas 22.01.2024 määrusega poolte kompromissi ja lõpetas menetluse T A ja A A vastu esitatud nõuetes. Hageja ja kohtutäitur H K sõlmisid 16.02.2024 kompromissi. Kohus kinnitas 19.02.2024 määrusega poolte kompromissi ja lõpetas menetluse kohtutäitur H K vastu esitatud nõuetes. Hageja ja V Ki sõlmisid 10.04.2024 kompromissi. Kohus kinnitas 11.04.2024 määrusega poolte kompromissi ja lõpetas menetluse V Ki vastu esitatud nõuetes.
- Kostja teatas 17.04.2024 kohtule, et kostja on 17.04.2024 esitanud kinnistusosakonnale avalduse kinnisasjale registriosa numbriga nr xxx kostja kasuks seatud keelumärke kustutamiseks. Kostja esitas 18.04.2024 kohtule kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavalduse, millest nähtuvalt on kostja palunud kinnistusosakonnal kustutada kinnistusregistriosa xxx keelumärge T A (isikukood xxx) kuuluvale mõttelisele osale kinnisasja käsutamise keelamiseks V Ki (isikukood xxx), kohtutäitur R S (isikukood xxx) kasuks. Hageja esitas 26.04.2024 kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks ja menetluskulude kostja kanda jätmiseks. Ühtlasi esitas hageja menetluskulude nimekirja. Kostja esitas 26.04.2024 vastuväite hagile. Kostja esitas 08.05.2024 vastuväited hageja menetluskulude suurusele. II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
- Kostja on leidnud, et esineb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 423 lg 2 p 1 sätestatud hagiavalduse läbivaatamata jätmise alus, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. 2
(6)Hageja nõuab kostjalt nõusolekut kinnistusraamatu registriossa nr xxx kostja ja V Ki kasuks seatud keelumärke kustutamiseks. Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et kinnistusraamatu registriossa nr xxx on 22.03.2022 kantud hageja asjaõiguse omandamise nõude tagamiseks eelmärge ning 27.07.2023 on kinnistusraamatu registriossa nr xxx T A kaasomandiosale kantud kostja ja V Ki kasuks keelumärge käsutamise keelamiseks. Hageja leiab, et käsutamise keelumärke seadmine on tühine, mistõttu on kostja kohustatud andma nõusoleku keelumärke kustutamiseks. Kohus leiab, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg-d 4 ja 5 koosmõjus loevad asjaõiguse sundtäitmise käigus käsutamiseks AÕS § 63 lg 4 ka täitemenetluses kinnisasjale keelumärke seadmine. AÕS § 63 lg 5 järgi on eelmärke järgi õigustatud isikul õigus nõuda isikult, kelle kasuks on kinnistusraamatusse kantud märge (nt käsutamise keelumärge), nõusolekut märke kustutamiseks, kui käsutamine on AÕS § 63 lg-de 3 ja 4 sätestatud alustel tühine. Kuivõrd AÕS § 63 lg 5 annab nõudeõiguse ka märgete kustutamiseks ning kustutamise eelduseks on eelmärkega tagatud nõuet kahjustava või piirava käsutustehingu tegemine, siis tuleb sama sätte mõttes lugeda käsutustehinguks ka käsutamise keelumärke kinnistusraamatusse kandmine. Kuivõrd kostja ja V Ki kasuks kinnistusraamatusse kantud keelumärke järjekoht on hageja kasuks kinnistusraamatusse kantud eelmärke järjekohast hilisem ning ei võimalda kinnistusraamatusse kannete tegemist (sh hageja kaasomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks), on kohtu hinnangul võimalik hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades hagi rahuldamise võimalikkus. Seda, kas eelmärke järjekoht on varasem keelumärke omast ning kas keelumärge kahjustab või piirab eelmärkega tagatud nõuet, saab kohus hinnata alles hagi sisulisel läbivaatamisel ning hagiavalduse otsusega lahendamisel. Kohus ei kontrolli hagi läbi vaatamata jätmise otsustamisel
§ 423
lg 2 järgi poolte väidete tõendatust, vaid hindab hagi põhjendatust hagi aluseks olevate asjaolude õigsust eeldades. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et
§ 423lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud hagi läbivaatamise eeldusi ei esine.
Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt on keelumärge kinnistusraamatusse kantud nii kostja kui ka V Ki kasuks. Kohus eeldab hageja esitatud faktiväite õigsust. Kuivõrd keelumärge oli kostja kasuks kinnistusraamatusse kantud, oli kostja AÕS § 63 lg 5 mõistes isikuks, kellelt eelmärke järgi õigustatud isikul on õigus nõuda nõusolekut keelumärke kustutamiseks. Seega on kostja hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades õige kostja ja hageja ei ole esitanud hagiavaldust isiku vastu, kelle vastu hagi esitamine ei ole võimalik. See, et kostja kasuks oli keelumärge kinnistusraamatusse kantud kostja kui kohtutäituri ametikohustuste täitmisel, ei ole AÕS § 63 lg 5 kohaldamata jätmise aluseks. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et
§ 423lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud hagi läbivaatamise eeldusi ei esine.
Kui kostja rahuldab pärast hagi esitamist hagis esitatud nõude, annab see kostjale õiguse esitada vastuväite, mille kohaselt on kostja oma kohustuse täitnud. Kohustuse puudumine selle täitmise tõttu on hagi rahuldamata jätmise alus, mitte
§ 423lg 2 p 1 järgi hagi läbi vaatamata jätmise alus.
Kui hageja pärast nõude rahuldamist ei loobu hagist või ei võta seda tagasi, kannab hageja riisikot, et hagiavaldus võib jääda rahuldamata. Eeltoodut arvestades ei too kostja poolt kinnistusosakonnale keelumärke kustutamiseks kinnistamisavalduse esitamine kaasa hagi läbivaatamata jätmist
§ 423lg 2 p 1 alusel.
5.
§ 4
lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hageja on esitanud kohtule hagi tagasivõtmise avalduse.
§ 424
lg 1 esimene lause sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.
§ 330
lg 1 sätestab, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist.
§ 330
lg 1 ja § 424 lg 1 järgi võib hageja kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist hagi tagasi võtta kostja nõusolekuta. Kohus määras 22.03.2024 avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja kuni 26.04.2024. Hageja esitas hagi tagasivõtmise avalduse 26.04.2024, see tähendab kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Seetõttu oli hagejal õigus hagi tagasi võtta ilma kostja nõusolekuta.
§ 4233
(6)lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Hageja võttis hagi tagasi, mistõttu jätab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu läbi vaatamata. 6.
§ 168
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kui hageja pöördus enne hagi tagasivõtmist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult (kostja on hageja nõude rahuldanud), siis kannab kostja tagasivõetud nõude senise menetlemisega seotud kulud (vt ka RKTKm 10.06.2020 2-18-17703/88, p 11.2, RKTKm 18.11.2022 2-20-5007, p 14).
§ 165
lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Hageja esitas kostja ja V Ki vastu nõude kohustada kostjat ja V Kit andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr xxx III jakku V Ki ja kohtutäitur R S kasuks T Ale kuuluvale mõttelisele osale seatud kinnisasja käsutamise keelumärke kustutamiseks. V Ki andis nõusoleku 11.04.2024 kompromissi sõlmimisega. Kostja nõusolekut ei andnud, kuid esitas 17.04.2024 esitanud kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse kinnisasjale registriosa numbriga nr xxx kostja ja V Ki kasuks seatud keelumärke kustutamiseks. Kinnistamisavalduse esitamisega on kostja rahuldanud hagis tema vastu esitatud nõude, sest hagist nähtuvalt on hageja eesmärgiks kostjalt tahteavalduse saamine, mis on vajalik keelumärke kinnistusraamatust kustutamiseks. Kinnistamisavaldus on kinnistusraamatuseaduse mõistes sobiv tahteavaldus kostja kasuks kinnistusraamatusse kantud keelumärke kustutamiseks. Eeltoodut arvestades on hageja võtnud hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodut arvestades jaotab kohus menetluskulud
§ 168lg 4 järgi.
Hageja esitas hagiavalduse kuue kostja vastu. Seetõttu kohaldub menetluskulude jaotamisele täiendavalt
§ 165lg 1.
Kohus jätab menetluskuludest 1/6 kostja kanda. Poolte ülejäänud menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.
- Hageja esitas 26.04.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud lepingulise esindaja tasust 5883,53 eurot (sh käibemaks) ja kohtumenetluses hagiavalduselt tasutud riigilõivust 1505 eurot, see on kokku 7388,53 eurot (dtl-d 450-451). Kostja esitas hageja menetluskuludele 08.05.2024 vastuväite (dtl 511). Menetluskulude nimekirjade esitamise tähtpäev oli 26.04.
- Vastaspoole menetluskuludele vastamise tähtpäev oli 06.05.2024 (dtl 403). Kostja esitas hageja menetluskulude kohta arvamuse 08.05.2024, see tähendab pärast kohtu määratud tähtaja möödumist. Kostja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust menetlusdokumendi hilinenult esitamiseks. Kohus leiab sellele vaatamata, et kostja arvamuse menetlemine ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist. Kohus menetleb seetõttu kostja vastust hageja menetluskuludele
§ 331lg 1 alusel.
8. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 1505 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 1505 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulu suuruse ning mõistab menetluskulude jaotust arvestades kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 250,83 eurot. 9.
§ 175
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 4
(6)Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusteenust mahus 34 tundi 50 minutit (34,833 tundi). Kostja on esitanud vastuväited hageja menetluskuludele vajalikkusele ja põhjendatusele, mis on kantud seoses 12.09.2023 menetlusdokumendi esitamisega etoimiku kaudu, 13.09.2023 sama kuupäeva kohtumäärusega tutvumisega, 29.12.2023 menetlusdokumendi koostamisega, 08.02.2024 kompromissiettepaneku ja kompromissi projektide koostamisega. Muude hageja lepingulise esindaja toimingute vajalikkusele ja põhjendatusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud, millele kostja vastuväiteid ei esitanud, olid vajalikud ja põhjendatud, Kohtu hinnangul on kohtuasi hagis esitatud nõuete ja menetlusosaliste arvu paljususest tingituna keskmisest mahukam ja keerukam. Hageja lepingulise esindaja toimingute ajakulu on proportsionaalne asja mahu, õigusliku keerukuse ja menetlusosaliste arvuga. Kohtuvaidlus eeldas erinevate dokumentidega tutvumist, suhtlust esindatava ja esindaja vahel ning õigusliku analüüsi teostamist, mis on ajamahukad. Kohus hindab järgnevalt nende toimingute vajalikkust ja põhjendatust, millele kostja vastu vaidles. Menetlusdokumendi avaliku e-toimiku kaudu esitamine ei ole üksnes tehniline toiming, vaid menetlustoimingu tegemine, millise ajakulu hulka tuleb lugeda nii menetlusdokumendi kui ka selle lisade komplekteerimine, infosüsteemi üleslaadimine, esitamisele eelnev kontroll. Seetõttu ei ole hageja 12.09.2023 toimingu tegemisega seonduv ajakulu mittevajalik ning põhjendamatu. Lisaks hagi tagamise avaldusele lahendamisele märkis kohus 13.09.2023 määruses hagi puudused. Seetõttu on kohtumääruse tutvumise ja analüüsi ajakulu kooskõlas kohtumääruse sisu ja mahuga. Toimingu tegemise ajakulu ei ole seetõttu mittevajalik ja põhjendamatu. Kohtu hinnangul on kostjate vastuste mahtu, lepingulise esindaja poolt vastustega tutvumisele 29.12.2023 kulunud aega 45 minutit (märgitud eraldi kuluna) ning hageja 29.12.2023 menetlusdokumendi mahtu arvestades dokumendi koostamiseks ja esitamiseks kuluv vajalik ja põhjendatud aeg 4 tundi. Hageja lepingulise esindaja 29.12.2023 ajakulu 4 tundi 50 minutit kostjate vastuste osas arvamuse koostamiseks ei ole põhjendatud 50 minuti ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on ajavahemikus 08.08.2023 kuni 29.12.2023 lepingulise esindaja tehtud toimingutest mahuga 26 tundi 25 minutit põhjendatud toimingud mahuga 25 tundi 35 minutit (26 tundi 25 minutit – 50 minutit = 25 tundi 35 minutit) ehk 25,583 tundi. Kohtu hinnangul on menetlusosaliste arvu ning hageja kompromissiettepanekute ja kompromissiprojektide sisu arvestades kompromissiettepanekute ja -lepingute kolmele kostjale koostamiseks kuluv vajalik ja põhjendatud aeg 2 tundi. Kohus arvestab seejuures, et hageja oli eelnevalt koostanud kompromissiprojektid kolmele kostjale, mis eeldas kompromissi sõlmimise eelduste ja tagajärgede hindamist ning vähendas ühtlasi ajakulu ülejäänud kostjatele kompromissiettepanekute ja -lepingute koostamise aega. Hageja lepingulise esindaja 08.02.2024 ajakulu 2 tundi 20 minutit kompromissiettepanekute ja -lepingute koostamiseks ei ole põhjendatud 20 minuti ulatuses. Eeltoodut arvestades on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 33 tundi 40 minutit. Eeltoodust tulenevalt on ajavahemikus 10.01.2024 kuni 26.04.2024 lepingulise esindaja tehtud toimingutest mahuga 8 tundi 25 minutit põhjendatud toimingud mahuga 8 tundi 5 minutit (8 tundi 25 minutit – 20 minutit = 8 tundi 5 minutit) ehk 8,083 tundi. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal advokaadist lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (
§ 218sätestatud nõuetele).
Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja tasu suurus 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramisel sellega, et käibemaksumäär kuni 31.12.2023 oli 20% (tasumäär vastavalt 168 eurot tunnis) ning alates 01.01.2024 on 22% (tasumäär vastavalt 170,80 eurot tunnis). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada 5
(6)(
§ 174lg 10).
Seetõttu lisandub lepingulise esindaja tasule käibemaks. Kohus leiab, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud hageja lepingulise esindaja kulud ajavahemikus 08.08.2023 kuni 29.12.2024 on 4297,94 eurot (25,583 tundi x 168 eurot = 4297,94 eurot) ning ajavahemikus 10.01.2024 kuni 26.04.2024 1380,58 eurot (8,083 tundi x 170,80 eurot = 1380,58 eurot), kokku 5678,52 eurot. Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks lepingulise esindaja kulu 5678,52 eurot ning mõistab menetluskulude jaotust arvestades kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 946,42 eurot (1/6 5678,52-st on 946,42). Hageja taotles lepingulise esindaja kulu 5883,53 eurot kindlaksmääramist. Menetluskulude jaotust arvestades oleks kohus pidanud menetluskulude hageja taotletud ulatuses kindlaksmääramisel mõistma kostjalt hageja kasuks välja 980,59 eurot. Kohus jätab eeltoodut arvestades kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 34,17 eurot (980,59-946,42=34,17). Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 6
(6)