← Eesti

2-23-144613/6

Obsah (14)§ 429§ 428§ 432§ 173§ 168§ 174§ 138§ 144§ 175§ 150§ 484§ 172§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtujurist Merily Mets Määruse tegemise aeg ja koht 27.03.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-144613 Tsiviilasi Lennuabi OÜ hagi Mavi G

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja esitas 26.03.2024 kohtule avalduse hagist loobumiseks. 4. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud

§ 429

lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada

§ 428lg 1 p 3 alusel.

5.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 6.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 7.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama sätte lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama sätte lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja on kohtule teatanud, et kostja tasus 25.03.2024 hagejale ära kogu nõude. Kuivõrd kostja on käesolevas tsiviilasjas pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud, tuleb menetluskulud jätta

§ 168lg 5 alusel kostja kanda.

8.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on käesolevas tsiviilasjas esitanud kohtule 13.02.2024 menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 630 eurot ning õigusabikulud summas 400 eurot. 9.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõiv summas 630 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 190,32 eurot ning Harju Maakohtule hagiavalduse esitamisel täiendavat riigilõivu summas 439,68 eurot. 10.
  2. Kohus on seisukohal, et hageja poolt käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivu näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga (

§ 138lg 2, § 139 lg).

10.2. Hageja on koos 26.03.2024 avaldusega esitatud taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja on hagist loobunud, mistõttu

§ 150

lg 2 p 2 alusel on hageja õigustatud taotlema riigilõivu tagastamist.

§ 150

lg 3 kohaselt ei tagastata avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kohus leiab, et hagejale tuleb seoses hagist loobumisega tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, so 219,84 eurot (439,68 / 2). Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda Lennuabi OÜ pangakontole xxx (Swedbank), märkides ära kohtuasja numbri 2-23-

  1. 10.
  2. Kuivõrd hagejale kuulub käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust 219,84 eurot tagastamisele, asub kohus seisukohale, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv summas 410,16 eurot (630 – 219,84).
  3. Hageja menetluskuluks on ka õigusabikulud summas 400 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 100 eurot/tunnis (käibemaksuta) kokku 4 tundi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 100 eurot tasuna mõistlik. Tunnitasumäär on kooskõlas kohtupraktikaga. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud osaliselt. Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu mahtu ja keerukust, analüüsides ja hinnates käesolevas tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, asub kohus seisukohale, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks menetlustoimingute tegemiseks tuleb lugeda kokku 3 tundi. Kohus leiab, et 3 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu, mis hageja lepingulisel esindajal kulus käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse koostamiseks (sh 09.01.2024 kohtumäärusega tutvumine, suhtlus kliendiga, materjalidega tutvumine, päringute tegemine) ning menetluskulude nimekirja koostamiseks. Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära on seega hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud summas 300 eurot (käibemaksuta).

§ 484

² kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja õigusabikulud hõlmad endas ka maksekäsu kiirmenetluses tehtud toimingutega seotud kulusid. Kohus on seisukohal, et hageja ei saa kostjalt nõuda maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist

§ 484

² esimeses lauses sätestatust 3 suuremas ulatuses.

§ 484

² teise lause kohaselt muid avaldaja maksekäsu kiirmenetluse kulusid ei hüvitata. Seega kehtib piirang, mille kohaselt maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot (vt ka Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16, p-d 12.1–12.3). Kohtu hinnangul kehtib see ka olukorras, kus asja lahendamine jätkub hagimenetluses. Sellisel juhul arvestatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud (20 eurot) hagimenetluse kulude hulka (

§ 172lg 9 kolmas lause).

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 730,16 eurot (riigilõiv 410,16 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 300 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. 12.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 13.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.