← Eesti

3-24-353/17

Obsah (7)§ 69§ 55§ 120§ 121§ 2§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2024, Tartu Kohtuasja number 3-24-353 Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla peale Menetlusosalised Kaeba

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

  1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas
  2. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väljendas rahulolematust Tartu Vangla tegevusega. Kaebaja viitas erinevatele probleemidele, mis puudutavad näiteks vangla poolt kohtulahenditest järelduste tegemist, kauplusest ostude tegemisel kulleri tasu võtmist, pöördumistele ja vaietele vastamist ning televiisori ostmist. Kaebaja soovis, et kohus tuvastaks ja kinnitaks mitmesuguseid asjaolusid, mis seonduvad tema taotluste ja vaiete esitamisega, ning kohustaks ühtlasi vanglat lahendama tema vaiet. Lisaks palus kaebaja anda endale advokaat ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. 3-24-353 Kaebuse juurde oli lisatud Tartu Vangla
  3. mai
  4. a vastus nr 2-3/1043-2 ja
  5. oktoobri
  6. a vastus nr 6-24/5496-
  7. Tartu Halduskohus jättis
  8. veebruari
  9. a määrusega Xi kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas määruses, et kaebusest jääb ebaselgeks, millise konkreetse probleemi lahendamiseks X kohtu poole pöördub ning mis on tema kaebuse eesmärk. Kaebajal tuli seetõttu kohtule selgitada, millist tulemust soovib ta kaebusega saavutada ja milliste konkreetsete ettekirjutuste tegemist vanglale ta käesolevas asjas nõuab. Kohus märkis, et kui kaebaja on enda hinnangul mingis konkreetses nõudes (mis puudutab näiteks kulleri tasu või televiisorit) kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud, siis tuleb kohtule sisuliselt esitada sama nõue, mille kaebaja esitas kohtueelses menetluses. Sellises olukorras ei ole vajalik esitada kohtule nõudeid, mis puudutavad kohtueelse menetluse läbiviimist (nt nõue kinnitada, et kaebaja võis esitada vaide; kohustada vaiet läbi vaatama jne). Lisaks tuli kaebajal ka täpsustada, millises vormis ta asja läbivaatamist soovib. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse.
  10. X vastas halduskohtu
  11. veebruari
  12. a määrusele
  13. veebruaril
  14. Vastuse kohaselt ei saa kaebaja aru, mida ta kohtule kirjutas ja võib kinnitada vaid seda, et soovib kinnitust, et vangla pidi tema oktoobrikuisele pöördumisele vastama. Lisaks viitas kaebaja soovile kohustada vanglat tunnistama oma süüd ja lahendama tema vaiet. Kokkuvõttes soovis kaebaja tuvastada ja kinnitada mitmesuguseid asjaolusid, mis jäävad ebaselgeks ja abstraktseks. Kaebaja märkis, et ta ei ole suuteline terviseprobleemide tõttu tahvelarvutit kasutama ja palus endale saata kaebuse koopia või originaal, et ta teaks, kuidas kohtule vastata.
  15. Kohus jättis
  16. veebruari
  17. a määrusega rahuldamata kaebaja
  18. veebruari
  19. a taotluse kaebusest koopia saamiseks või kaebuse originaaldokumendi tagastamiseks. Lisaks jättis kohus
  20. veebruari
  21. a määrusega rahuldamata kaebaja
  22. veebruari
  23. a taotluse paberkandjal toimikuga tutvumiseks, kuid rahuldas Xi taotluse vastamistähtaja pikendamiseks ning pikendas
  24. veebruari
  25. a kohtumäärusele vastamise tähtaega kuni
  26. veebruarini
  27. Kaebaja vaidlustas eelviidatud määrused, kuid ringkonnakohus jättis tema määruskaebused rahuldamata.
  28. X esitas
  29. veebruaril 2024 kohtule avalduse, milles märkis, et tal on väga halb olla ja palus tähtaja pikendamist, sest ta ei ole suuteline praegu õigeaegselt nõuetekohaselt midagi esitama. Ta ei saa aru, mida ja kuhu ta peab kirjutama.
  30. X esitas
  31. veebruaril 2024 kohtule uue avalduse, milles tänas
  32. veebruari
  33. a kohtumääruse eest ning märkis, et kohus ei ole saatnud talle kaebuse koopiat asjas nr 3-24-
  34. Kaebaja avalduse sisu jääb ebaselgeks. Avalduse lõpus palub X „menetleda kõik need mis saatsin koos kas 3-24-353 raames või eraldi numbriga“. Lisaks palub X korraldada endale toimikuga tutvumise võimalus. KOHTU SEISUKOHT Taotluste lahendamine
  35. Kaebaja esitas
  36. veebruaril 2024 kohtule avalduse, milles soovib sisuliselt
  37. veebruari
  38. a kohtumäärusele vastamise tähtaja pikendamist. Nimetatud määruse puhul on tegemist kaebuse käiguta jätmise määrusega ning kohus on juba
  39. veebruari
  40. a määrusega kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega pikendanud. Kui algselt pidi kaebaja
  41. veebruari
  42. a määruses välja toodud kaebuse puudused kõrvaldama 7 päeva jooksul määruse kättesaamisest ehk hiljemalt
  43. veebruaril 2024, siis
  44. veebruari
  45. a määrusega 2 3-24-353 andis kohus kaebajale veel täiendavalt aega kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Puudused tuli kõrvaldada hiljemalt
  46. veebruaril
  47. Kohus leiab, et

§ 69lg 1 alusel menetlustähtaja korduv pikendamine ei ole enam põhjendatud.

Kaebajal on olnud mitu nädalat aega, et vastata kohtu

  1. veebruari
  2. a määrusele ja kõrvaldada kaebuses esinevad puudused. Eelnevat arvestades jätab kohus Xi
  3. veebruari
  4. a taotluse menetlustähtaja pikendamiseks rahuldamata.
  5. Kaebaja esitas
  6. veebruaril 2024 kohtule avalduse, milles soovib jätkuvalt toimikuga tutvumise võimaldamist. Kohus märgib, et haldusasjades peetakse alates
  7. aprillist 2023 kohtutoimikut ainult digitaalsena ning pabertoimikuid ei looda. Kohus on kaebajale korduvalt selgitanud, et tal on võimalik haldusasja materjalidega tutvuda e-toimikus ning riigi kulul kohtus digitoimikust paberkandjal väljavõtte tegemine ei ole sellisel juhul põhjendatud. Kuna kohus on juba samasisulise kaebaja taotluse
  8. veebruari
  9. a määrusega käesolevas asjas lahendanud, siis on kohtu hinnangul
  10. veebruari
  11. a taotluse puhul tegemist korduva samasisulise taotlusega ning kohus jätab Xi
  12. veebruari
  13. a taotluse paberkandjal toimikuga tutvumiseks

§ 55lg 3 alusel läbi vaatamata.

Kaebuse tagastamine 9.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et Xi kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel. 10.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

  1. Kohus leidis, et Xi
  2. veebruari
  3. a kaebuses esinevad puudused. Kohus selgitas
  4. veebruari
  5. a määruses, milles puudused seisnevad, ning andis kaebajale tähtaja (7 päeva määruse kättesaamisest), mille jooksul tuli kaebuse puudused kõrvaldada. Kohus pikendas kaebaja taotlusel eelnimetatud tähtaega ning andis kaebajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks lisaaega kuni
  6. veebruarini
  7. Kuigi kaebaja on ajavahemikul
  8. veebruar 2024 kuni
  9. veebruar 2024 esitanud käesolevas asjas kohtule mitmeid avaldusi, siis on kohtu hinnangul kaebuses esinevad puudused jäänud ikka kõrvaldamata. Kuigi kohtul on halduskohtumenetluses uurimis- ja selgitamiskohustus (

§ 2

lg-d 4 ja 5), ei ole need kohustused piiramatud - kohus saab kaebust lahendada vaid kaebuses nõutud ulatuses ning avalduse (sh kaebuse ja selle nõuete) esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Kui menetlusosaline ise kaebuse eesmärgi ja nõuete täpsustamisele kaasa ei aita, ei saa ka kohus seda tema eest ise teha.

  1. Kohtu hinnangul esinevad Xi kaebuses jätkuvalt puudused, mis takistavad selle menetlusse võtmist. Kaebus on sisu osas äärmiselt laialivalguv ja ebaselge ning selle pinnalt ei ole võimalik teha kindlaks vaidluse eset. Selgusetuks jääb, mida soovib kaebaja esitatud kaebusega saavutada. Kaebaja viitab erinevatele probleemkohtadele vangla tegevuses, kuid ei esita konkreetseid nõudeid, mis oleksid halduskohtus menetletavad. Vaidemenetlust puudutavas osas selgitas kohus kaebajale
  2. veebruari
  3. a määruses, et tal ei ole vajalik esitada kohtule nõudeid, mis puudutavad kohtueelse menetluse läbiviimist (nt nõue kinnitada, et kaebaja võis esitada vaide; kohustada vaiet läbi vaatama jne), vaid kaebajal on võimalik esitada kohtule sisuliselt sama nõue, mille ta esitas kohtueelses menetluses. Kaebaja ei ole aga eelnevale reageerinud. 3 3-24-353
  4. Kuna kaebaja on oma pöördumistes olnud võimeline kirja panema rohkelt asjasse mittepuutuvat, leiab kohus, et ka kaebaja võimalikud terviseprobleemid ei saanud olla takistuseks, et vastata samades pöördumistes konkreetselt kohtu poolt esitatud küsimustele. Samuti ei õigusta paberkandjal kaebuse teksti puudumine kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmist - kohus on kaebajale korduvalt mitmetes haldusasjades selgitanud, et tal on võimalik enne kohtule kaebuse esitamist teha sellest koopia, see enda jaoks ümber kirjutada või teha endale kaebuse sisu kohta märkmed. Lisaks on kaebajal võimalik kaebuse tekstiga tutvuda e-toimikus. Asjaolu, et kaebaja on algatanud mitmeid kohtumenetlusi ning ei suuda neid hallata (nagu nähtub kohtule
  5. veebruaril 2024 esitatud taotlusest), ei tähenda seda, et kohus peaks korduvalt menetlustähtaegu pikendama ja andma kaebajale mitmeid võimalusi kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul pidi kaebaja käesoleval juhul arvestama sellega, et kohus ei pruugi tema
  6. veebruari
  7. a taotluse alusel menetlustähtaega enam korduvalt pikendada.
  8. Tuginedes eelnevale leiab kohus, et kaebaja on jätnud kaebuse puudused tähtaegselt kõrvaldamata ning kohtule
  9. veebruaril 2024 esitatud kaebust ei ole võimalik menetleda. Seda arvestades tagastab kohus Xi kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

15.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 16. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.