3-24-1690/2

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1690 Määruse kuupäev 5. juuni 2024 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Maivo Kärdi (Kärt) taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-24-1210 RESOLUTSIOON Jätta Maivo Kärdi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Saata kohtumäärus taotlejale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. Tartu Halduskohtusse saabus 4. juunil 2024 Tartu Vangla kinnipeetava Maivo Kärdi taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotleja palub kohtul määrata riigi õigusabi korras esindaja, kelle vahendusel saaks ta esitada Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) vastuvõetava ja inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist (EIÕK) tulenevatele sätetele vastava kaebuse seoses riigisiseste kohtute õigusvastase tegevusega ning sellest tulenevalt ka taotleja põhiõiguste rikkumisega. Lisaks on kohus jätnud 4. juuni 2024. a määruse allkirjastamata, mida saab lugeda oluliseks kohtumenetlusnormide rikkumiseks. Taotluses on viide haldusasjale nr 3-24-1210. 2. Kohus mõistab, et M. Kärt on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda EIK-i haldusasjast nr 3-24-1210 võrsunud vaidluse lahendamiseks. 3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib RÕS-s ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. 4. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui:

1. a)kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või
2. b)kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist. 5. Taotleja on haldusasjas nr 3-24-1210 ammendanud kõik riigisiseseid õiguskaitsevahendid. Samuti ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg. Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine ei ole põhjendatud. 6. M. Kärt ei nõustu sellega, et haldusasjas nr 3-24-1210 ei antud talle riigi õigusabi korras esindajat selleks, et pöörduda EIK-i seoses haldusasjaga nr 3-24-870. Taotleja leiab, et sellega on kohtud tegutsenud õigusvastaselt ja rikkunud taotleja põhiõigusi. Kohtu hinnangul ei saa haldusasjas nr 3-24-1210 tehtud kohtulahendeid taotleja põhiõiguste rikkumistega seostada. Taotlejalt ei ole ära võetud õigust kohtusse pöörduda, kuna taotleja saab oma õiguste rikkumise korral kohtusse pöörduda isiklikult, s.t selleks esindajat omamata. EIÕK art 6 lg-st 1 ega Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lg-st 1 tulenevalt ei saa eeldada, et isik peab igal juhul saama kohtusse pöörduda riigi kulul määratud esindaja vahendusel. Seega ei saanud riigi õigusabi andmisest keeldumine praegusel juhul taotleja suhtes tingida EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide rikkumist ning M. Kärdi kaebus oleks seetõttu selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK art 35 lg 3 p-le a. Muuhulgas rõhutab kohus, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on taotleja poolt viidatud 4. juuni 2024. a määrus digitaalselt allkirjastatud. 7. Kohus lisab, et EIK-i kaebuse esitamiseks ei piisa üksnes sellest, et taotleja hinnangul on siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane. Asjaolu, et taotlejat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda automaatselt tema õiguste rikkumist. EIK ei ole täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt ka Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p-d 11-12). 8. Eelnevast tulenevalt jätab kohus M. Kärdi riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 2