Obsah (7)

§ 76§ 121§ 68§ 74§ 75§ 751§ 691

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-9191 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Va

§ 76

lg 7 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Dmitri Kossutski (ik XXX) määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu

1. detsembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Viru Maakohtu 22.12.2015 otsusega tunnistati D. Kossutski süüdi

§ 121lg 2 p 2 ja 3 järgi ning Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning D.

Kossutskile mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 21 päeva vangistust.

§ 74lg 1 alusel ei pööratud mõistetud karistust täitmisele, kui D.

Kossutski ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75lg 2 p-des 2, 21 ja 8 sätestatud lisakohustusi.

1. Viru Maakohtu 24.01.2017 määrusega pöörati D. Kossutskile mõistetud karistus, s.o 1 aasta 11 kuud ja 21 päeva vangistust täitmisele, kuna D. Kossutski rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi.
2. Viru Maakohtu 01.10.2018 määrusega vabastati D. Kossutski temale Viru Maakohtu 22.12.2015 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 24.01.2017 määrusega täitmisele pööratud vangistusest tingimisi enne tähtaega. D. Kossutskile määrati katseaeg kuni 29.04.
3. Katseajal oli D. Kossutski kohustatud täitma

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p-des 2, 4 ja 9 sätestatud lisakohustusi.

§ 751lg 3 alusel määrati D.

Kossutski elektroonilise järelevalve pikkuseks neli kuud. Määrus jõustus 17.10.

2. 29.10.2018 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande, taotledes karistuse täitmisele pööramist põhjusel, et D. Kossutski rikkus elektroonilise järelevalve korda.
3. Viru Maakohtu 06.11.2018 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne D. Kossutski karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.
4. 26.11.2018 saabus maakohtule uus erakorraline ettekanne põhjusel, et D. Kossutski on taaskord rikkunud elektroonilise järelevalve korda. Maakohtu määrus
5. Viru Maakohtu 05.12.2018 määrusega pöörati D. Kossutskile mõistetud ärakandmata karistus, s.o 6 kuud ja 12 päeva vangistust täitmisele.
6. Maakohtu hinnangul on D. Kossutski tahtlikult ja süstemaatiliselt rikkunud elektroonilise järelevalve korda. Maakohus on seisukohal, et peretüli ei saa olla elektroonilise järelevalve tingimuste rikkumise mõjuvaks põhjuseks. D. Kossutski selgitused uue elukoha leidmise kohta ei ole maakohtu jaoks veenvad ega usaldusväärsed. Kohtutoimikus puudub viide selle kohta, et süüdimõistetu oleks kriminaalhooldusametnikule esitanud taotluse elukoha vahetamiseks. Samuti puuduvad asjas ka tõendid selle kohta, et Jõhvi sotsiaalmaja aadressil X oleks andnud nõusoleku V. Kossutskiga üürilepingu sõlmimiseks.
7. Viru Maakohtu 06.11.2018 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku esimene erakorraline ettekanne V. Kossutski suhtes karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Vaatamata sellele jätkas V. Kossutski elektroonilise järelevalve nõuete jämedat rikkumist. Maakohus on seisukohal, et pärast esimest erakorralist ettekannet tulnuks V. Kossutskil teha kõik endast olenev, et ta tulevikus enam elektroonilise järelevalve korda ei rikuks. V. Kossutski ei kasutanud temale antud võimalust kanda mõistetud karistust vabaduses ning ei näidanud üles sellist hoolsust, mida eeldatakse ennetähtaegselt vabastatud ja kriminaalhooldusele allutatud isikute puhul. Arvestades toime pandud rikkumisi, saab järeldada, et V. Kossutski ei ole huvitatud katseaja nõuetekohasest läbimisest ja oma käitumise parandamisest, mis võimaldaks tal seaduskuulekalt elada. Sellest tulenevalt on leebemad meetmed ennast V. Kossutski puhul ammendanud ja kriminaalhoolduse edasine teostamine ei ole maakohtu hinnangul otstarbekas. Määruskaebus
8. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Kossutski, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
9. D. Kossutski toob kaebuses välja, et rikkus elektroonilise järelevalve korda mõjuval põhjusel. Ta tahtis vältida konflikti abikaasaga, kes teda provotseeris. V. Kossutski abikaasa lülitas pidevalt elektroonilise järelevalve seadet välja ning ajas teda kodust ära. Kuna V. Kossutski ei ole elukohta sissekirjutatud ning et ei tekiks suurt konflikti, oli V. Kossutski sunnitud korterist 2 lahkuma, et mitte saada veel suuremat karistust. Ta pöördus aadressile X, Jõhvi, kus nõustuti teda vastu võtma. V. Kossutski ei jõudnud kohtu jaoks pabereid korda ajada ning sellepärast peeti ta kinni. V. Kossutskil on väike laps, keda on vaja toita. V. Kossutski töötab ja tal on olemas ka dokumendid selle kohta, et tal on võimalik aadressile X, Jõhvi asuda.
10. Kui ringkonnakohus ei peaks maakohtu määrust tühistama, siis palub V. Kossutski pöörata tähelepanu sellele, et tema karistusaja hulka ei arvestatud elektroonilise järelevalve all viibitud 1,5 kuud. V. Kossutski soovib, et see arvestataks tema karistusaja hulka. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole esitatud määruskaebuses selliseid argumente, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on veenvalt ja ammendavalt põhjendanud, miks tuleb V. Kossutski ärakandmata karistus täitmisele pöörata. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
12. Kokkuvõtvalt, arvestades V. Kossutski isikut, tema varasemat elukäiku ja käesoleva erakorralise ettekande aluseks olevaid asjaolusid, on ringkonnakohus seisukohal, et V. Kossutski ei ole kriminaalhooldusele sobiv isik.
13. Viru Maakohtu 22.12.2015 otsusega mõisteti V. Kossutskile tingimisi vangistus, mida ei pööratud täitmisele, kui süüdimõistetu täidab kriminaalhooldusnõudeid – ja tingimusi. Viru Maakohtu 24.01.2017 määrusega pöörati V. Kossutskile tingimisi mõistetud karistus täitmisele, kuna süüdimõistetu rikkus kohtuotsusega määratud lisakohustust, s.o kohustust mitte tarvitada alkoholi. V. Kossutski vabastati Viru Maakohtu 01.10.2018 määrusega karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, kuid juba samal kuul, s.o 29.10.2018 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks, mis jäeti Viru Maakohtu 06.11.2018 määrusega rahuldamata. Ka sellest ei teinud V. Kossutski vajalikke järeldusi, vaid jätkas sarnaste rikkumiste toimepanemist, mistõttu oli kriminaalhooldusametnik sunnitud 26.11.2018 esitama kohtule järjekordse erakorralise ettekande.
14. Eeltoodu kogumis näitab üheselt, et V. Kossutski ei ole võimeline temale mõistetud karistust vabaduses kandma, kuna ei ole suuteline alluma elektroonilise järelevalve korrale. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et konflikt abikaasaga ei ole põhjuseks, mille tõttu oli V. Kossutski sunnitud oma elukohast lahkuma ja seeläbi elektroonilise järelevalve korda rikkuma.
15. Mis puudutab aga võimalikku elukoha vahetust, siis leiab ringkonnakohus, et selle peale tulnuks mõelda juba pärast kriminaalhooldusametniku poolt esitatud esimest erakorralist ettekannet. Selle asemel aga otsustas V. Kossutski jääda oma abikaasaga elama ühisesse elukohta, olles teadlik, et konfliktid abikaasaga võivad süüdimõistetu viia elektroonilise järelevalve korra rikkumisteni. Seega ei ole võimalik elukoha vahetus selliseks argumendiks, mis tooks kaasa maakohtu määruse tühistamise, kuna süüdimõistetu ei ole teinud endast kõike olenevat, et võimalikke rikkumisi ära hoida.
16. Arvestades V. Kossutski käitumiskontrolli kulgu ning rikkumiste intensiivust, pööras maakohus õigustatult süüdimõistetu ärakandmata karistuse täitmisele. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole vangistusest ennetähtaegne vabastamine V. Kossutskile positiivset mõju avaldanud – isik on korduvalt ilma mõjuva põhjuseta rikkunud elektroonilise järelevalve korda ja tingimusi. Märkimisväärne on ka seegi, et isik on tegelikkuses käesoleva kohtuotsuse alusel juba vabadusekaotuslikku karistust kandnud ning sellest ennetähtaegselt vabastatud, kuid ka hirm kinnipidamiskohta tagasi sattuda ei ole isikut piisaval määral motiveerinud, et V. 3 Kossutski asuks täitma temale määratud kohustusi. Seega tuleb V. Kossutski ärakandmata karistus pöörata täitmisele.
17. Muuhulgas taotleb V. Kossutski elektroonilise järelevalve all viibitud aja arvamist karistusaja hulka. Elektroonilise järelevalve rikkumise korral kuulub kohaldamisele

§ 691

lg 2, millest tuleneb, et valvele allumatuse õigusjärelmiteks on süüdlase hoiatamine kriminaalhooldusametniku poolt või algselt põhikaristusena mõistetud vangistuse täielik täitmisele pööramine kohtu poolt. Sama paragrahvi lg 3 ei näe ette elektroonilisele valvele allutatud päevade maha arvamist täitmisele pööratavast vangistusest. Seega jääb V. Kossutski sellekohane taotlus – arvestada tema poolt elektroonilise järelevalve all viibitud aeg karistusaja hulka, rahuldamata. 20. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 05.12.2018 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Maarika Kuusk