1-20-2858/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. august 2020 1-20-2858 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas V.K-lt menetluskulude väljamõistmine Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. juuni
3. a otsus Vandeadvokaat Anti Aasmaa Lõuna Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Jüri Vissak V.K RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
5. juuni
6. a otsus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa V.K-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64,80 (kuuskümmend neli eurot ja kaheksakümmend senti), sealhulgas käibemaks 10.80 eurot.
8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks V.K-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 64,80 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdistatava advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Tartu Maakohtu
10. juuni 2020 otsusega tunnistati V.K süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning karistati vangistusega 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 4 kuu pikkuse vangistuseni. Karistusaja hulka arvati V.K kahtlustatavana kinnipidamise aeg 3 päeva (
11. –
12. august 2019), lugedes ärakandamata karistuse suuruseks 3 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1,3 alusel määrati, et kui V.K ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu, siis ei pöörata talle mõistetud karistust täitmisele. Katseaja alguseks loeti
13. juuni
14. Lisakaristusena võeti V.K-lt sõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. V.K-lt mõisteti välja menetluskuluna 1244 eurot. Teda kohustati alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks tasuma 103 eurot 70 senti otsuses näidatud arveldusarvele.
15. Menetluskulude vähendamise taotlust pidas kohus põhjendamatuks. Ainuüksi viide V.K majanduslikule seisundile pole piisav menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Muid põhistusi kohtule esitatud ei ole. Kriminaalasja materjalides puuduvad tõendid V.K majandusliku seisundi kohta.
16. Kaitsja A. Aasmaa palub tühistada Tartu Maakohtu
17. juuni
18. a otsus V.K-lt menetluskulude väljamõistmise osas täies ulatuses ning jätta osa menetluskuludest riigi kanda.
19. Isiku maksustatavate tulude tõendist (tlk 29) nähtub, et V.K
20. a tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist on 1959 eurot. Menetluskulud, mis moodustavad sellest poole, käivad V.K-le ilmselgelt üle jõu. Kohtuistungi protokollist nähtub, et menetlusosalised ei seadnud kahtluse alla, et käesoleval ajal on V.K töötu, mis samuti annab aluse jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. Lisaks tuleks arvestada resotsialiseerumisväljavaateid, tegemist on suhteliselt eaka inimesega, kes ei ole varem liiklusalaseid kuritegusid toime pannud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21. Ringkonnakohtus jäävad määruskaebuse väited edutuks.
22. Nõustuda ei saa V.K kaitsja väitega, et menetluskulud tuleks jätta osaliselt riigi kanda. Kuriteo toimepanija peab arvestama, et süüteo menetlemisega ning õigusemõistmisega kaasnevad paratamatult kulud. Ringkonnakohus leiab, et V.K töötasu puudumine ei tähenda ilmtingimata seda, et isikul puudub sissetulek või muu hõlpsalt realiseeritav vara (nt mootorsõiduk või muu vallasvara) ning seega vahendid oma kohustuste täitmiseks. Ainuüksi
23. a tõendist isiku maksustatava tulu kohta ei saa seega teha järeldust, et süüdistatava majanduslikust seisukorrast nähtuvalt oleks kohustuste täitmine võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. Seetõttu nõustub kohtukolleegium maakohtuga selles, et ainuüksi viide V.K majanduslikule seisundile pole piisav menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Arvestades V.K vanust ning varasema töökogemuse olemasolu, ei ole uue töökoha leidmine välistatud.
24. V.K ei ole küll varem liiklusalaseid kuritegusid toime pannud, ent menetluskulude riigi kanda jätmine tähendaks seda, et liiklussüüteo menetlemisega seotud kulud jääksid isiku süüdimõistmisel nende isikute kanda, kelle elu ja tervist süüteoga rünnati. Arvestades kaitstavat õigushüve ning asjaolu, et V.K majanduslikku seisundit ei ole olemasolevate tõendite alusel võimalik hinnata, ei ole ka ringkonnakohtu arvates põhjendatud V.K kriminaalmenetluse kulude osaline riigi kanda jätmine.
25. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
26. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsjal kulus maakohtu määrusega tutvumiseks 30 minutit ja määruskaebuse koostamiseks üks tund, mille eest ta palub määrata advokaadibüroole Anti Aasmaa riigi õigusabi tasu 2