← Eesti

2-23-17902/37

Obsah (10)§ 667§ 5§ 477§ 561§ 562§ 665§ 696§ 172§ 173§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild Määruse tegemise aeg ja koht 6. mai 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-17902 Ts

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. 4

(9)
  1. Ringkonnakohus on teinud vanematele kaks ettepanekut, soovides neid suunata kokkuleppele (dtl-d 140–142, 164–165). Enne teise ettepaneku tegemist kuulas ringkonnakohus siseveendumuse kujundamiseks lapsed
  2. aprillil 2024 ära (dtl-d 156–162). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrust tuleb

§ 667

lg 2 esimese lause alusel muuta osas, milles jäeti kindlaks määramata lastega suhtlemise kord, ning täiendada selles osas maakohtu määrust. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

  1. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohus on põhjendatult leidnud, et lapsed on mõlema vanemaga emotsionaalselt lähedased ning mõlemad vanemad on võimelised lapsi kasvatama ja hooldama. Ringkonnakohus nõustub ka sellega, et kõigile kolmele lapsele tuleb määrata ühesugune suhtluskord. Laps III ei soovi vendadeta isa juures olla, tuues põhjenduseks, et isa teeb temaga koos väga harva midagi ning ta ei oska isa juures pliidi peal ise süüa teha (dtl 157).
  2. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult leidnud, et vahelduv elukoht ei ole laste huvides. Maakohtu tuvastatu kohaselt lõppes vanemate kooselu
  3. a augustis ning lapsed jäid elama emaga nende tavapärasesse elukohta. Määruskaebuse väide, et lapsed soovivad vahelduvat elukohta, ei ole menetluse kestel kinnistust leidnud. Ka ringkonnakohus ei tuvastanud lapsi ära kuulates, et laste soov oleks elada vaheldumisi mõlema vanema juures. Kui laps I ja laps II sooviksid vahelduvat elukohta, saaksid nad seda oma vanusest tulenevalt korraldada (lapsed vastasid küsimusele, et kui nad tahaksid suhtlemise korras muutust, kas nad julgeksid seda öelda, jaatavalt; vt laste ärakuulamise protokoll, dtl 158). Laste isa elab lastega samas alevikus ning isa juurde elama asumine ei tooks kaasa ülemäära suurt elukorralduslikku muudatust. Ärakuulamisest selgus, et lapsel II oli raskem uue elukorraldusega harjuda (ema abiellus ja nende juurde tulid elama ema uue abikaasa lapsed), kuid enam ta ei tunne ennast ema juures halvasti (dtl 158).
  4. Kohtu õiguse reguleerida lapse suhtlust vanematega sätestavad perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg-d 3-
  5. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Lapse õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted tulenevad ka lastekaitseseaduse (LasteKS) §-st 5, mille p 3 kohaselt tuleb kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes seada esikohale lapse huvid. LasteKS § 21 lg 2 järgi tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks mh kuulata ta tema vanust ja arengutaset arvestades ära sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel (vt RKTKm 06.04.2018, 2-15-16111/116, p 18). Need sätted kohalduvad ka juhul, kui kohus lahendab hagita menetluse korras vanemate vahel lapsega suhtlemise korra üle tekkinud vaidlust (PKS § 143 lg 2¹). 16.

§ 5

lg 3 esimese lause kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 477

lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 477

lg 7 teise lause järgi nõuab kohus hagita menetluse asjas vajaduse korral avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohus peab last puudutavas kohtumenetluses, mh vanema ja lapse suhtlemist reguleerides,

§ 561

järgi võimalikult vara ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi kokkuleppele, et vältida hilisemaid probleeme kohtulahendiga määratud suhtluskorra täitmisel. 5

(9)Ringkonnakohus kuulas lapsed seisukoha kujundamiseks ära. Selle põhjal suunas ringkonnakohus vanemaid laste huvides järeleandmistele. Ühe ettepanekuna tegi ringkonnakohus vanematele, et lisada ühenädalasele isa juures viibimise ajale sellele eelnev nädalavahetus.
  1. Ringkonnakohus on püüdnud mõista, mis on vanematele takistuseks, et isa ja laste suhtlemist reguleerida. Praegusel juhul on vanemate elukohad samas alevikus, laste koolidesse ja treeningutes on sarnane vahemaa, kuid vaatamata sellele väidab isa, et ta ei saa lastega piisavalt aega koos olla. Lapsed on ühelt poolt avaldanud, et soovivad stabiilsust, et nad teaksid, millal nad isa juures on. Teisalt on lapsed vastu sellele, et suhtluskord reguleeriks koolivaheaegasid. Lapsed avaldasid ärakuulamisel, et rohkem kui ühte nädalat isa juures kuus ei ole vaja reguleerida, sest isa saab selle kolme nädala jooksul emaga suhelda ja täiendava aja kokku leppida (vt laste ärakuulamise protokoll, dtl 157). Laste sõnul ei tee ema isaga suhtlemisel takistusi, kuid ometi ei veeda lapsed isa juures rohkem aega kui üks nädal kuus. Lapsed põhjendasid seda asjaoluga, et isa saab emaga tema juures viibivates päevades kokku leppida (laps I: isa võiks nädalvahetusel mingitel päevadel võtta meid enda juurde, kui emaga kokku lepib), isa juures ei ole kõiki igapäevaseid vajalikke asju (laps II: seal ei ole kõike, mida vaja. Näiteks arvutit. Seal ei ole midagi teha) ning isal ei ole nende jaoks aega (laps III: ta ei ole kodus, pigem on kogu aeg tööl).
  2. Ringkonnakohus on isale selgitanud, et ekslik on arusaam, et vanematel on seadusest tulenevalt eelduslikult õigus nõuda, et laps viibiks nende kummagi juures võrdse aja. Vanemate ühine hooldusõigus (PKS § 117) ei tähenda seda, et vanematel on lahuselu korral õigus lastega suhelda võrdse aja jooksul. Selline õigus ei tulene ka PKS § 143 lg-st 1, mille kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 2¹ teine lause sätestab, et vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Lastele ei pea eelduslikult määrama vahelduvat elukohta seetõttu, et isa on valmis ja võimeline lastele vahelduvat elukohta pakkuma (vt RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895/64, p 20). Selline eeldus ei ole kooskõlas PKS § 123 lg-s 1 sätestatud põhimõtetega, mille kohaselt tuleb ka lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramisel lähtuda esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
  3. Kohtupraktikas on leitud, et suhtluskorra vaidluse lahendamisel ei ole õige võrrelda isa soovitud suhtluskorda üksnes ema soovitud suhtluskorraga (vt RKTKm 15.02.2023, 2-215895/64, p 16). Ringkonnakohus on teinud
  4. aprillil 2024 vanematele ettepaneku suhtluskorra alternatiivi osas: - Lapsed viibivad igas kuus ühe nädalavahetuse ja sellele järgneva nädala isa juures, s.o alates reedest 18.00 kuni järgmise nädala pühapäevani 18.00; - Vanemad lepivad järgmise kuu isa juures viibimises kokku hiljemalt eelmise kuu
  5. kuupäevaks; - Olenemata viibimiskohast on lapsed järgmistel tähtpäevadel ühe või teise vanema juures: isaga - sünnipäeval (11.10), isadepäeval (novembri teine pühapäev); emaga sünnipäeval (05.08), emadepäeval (mai teine pühapäev). Kohtumine laste sünnipäevadel on vanemate vahel omavaheliselt kokkulepitav; - Suvisel koolivaheajal (alates juunist kuni augusti lõpuni) võib teha erandi suhtluskorras vanemate vahelisel kirjaliku kokkuleppe alusel vanema puhkuse ajaks, milles lepitakse kokku hiljemalt jooksva aasta
  6. maiks, arvestades sealhulgas laste võistlus- ja treening graafikuid; 6
(9)- Vanem, kelle juures lapsed viibivad suhtluskorra alusel, korraldab vajadusel laste osalemise sõprade sünnipäevadel, huviringides ja võistlustel; - Mõlemal vanemal on õigus lastega suhelda ka kokkuleppevälisel ajal, kui nad võtavad osa üritustest näiteks koolis, treeningutel või võistlustel. Laps võib soovi korral teist vanemat külastada. - Suhtluskorda saab muuta või teha ühekordseid muudatusi (nt ettenägematute sündmuste puhul) omavahelisel eelneval kirjalikul kokkuleppel; - Vanemad on kohustatud teineteist viivitamatult informeerima lapse olulisest haigestumistest, sh meditsiinilisest hädaolukorrast. Lapse haigestumise korral põetab last vanem, kelle juures laps haigestus, v.a juhul, kui vanemad, arvestades haige lapse sooviga, lepivad omavahel kokku teisiti. Juhul, kui laps haigestub enne isaga kohtumisaega viisil, mis takistab lapsel kodust väljumist (nt palavik), siis informeerib ema sellest kohe isa ja ärajäänud kohtumine toimub esimesel võimalusel pärast lapse paranemist. Juhul kui laps viibib haiglas, on mõlemal vanemal õigus lapse juures viibida; - Ajal, mil lapsed on ema või isa juures, ei tohi teine vanem teha takistusi lastega sidevahendite abil suhtlemisele hetkel eemaloleva vanemaga; - Kokkulepete tegemine toimub lastevanemate vahel ning seejärel teavitatakse lapsi kokku lepitud infost; - Vanem, kelle juurde lapsed liiguvad, korraldab iga kord laste transpordi ühe vanema juurest teise juurde. Isa on selle ettepanekuga nõustunud (dtl 168–169), ema on sellele osaliselt vastu (dtl-d 171– 174, 176–178), laste heaolu spetsialist on sellele vastu (dtl 176), laste esindaja ei toeta suhtluskorda täiendava nädalavahetuse lisamist (dtl-d 186–187).
  1. Kolleegiumi hinnangul tuleb praeguse vaidluse lahendamisel arvestada laste arvamusega. Lapsed on põhjendanud, miks nad ei soovi isa juures viibimisaja pikendamist. Seda ei toeta ka laste ema, kohaliku omavalitsuse laste heaolu spetsialist ja laste esindaja. Nad kõik on avaldanud arvamust, et lapsed on vanuses, kus neid ei saa isa juurde minekuks sundida. Laps I, kes on kõige vanem, on sellest väga hästi aru saanud ning nagu ka laste esindaja on esile toonud, ei olnud laps I täiendavale isa juures viibimise nädalavahetusele vastu, nooremad lapsed küll nõustusid sellega, kuid see nõustumine tulenes pigem sellest, et lapsed on vaidlemisest väsinud ning ei soovi ise selliste küsimuste üle otsustada. Nii leiab ka laste esindaja, et laste huvidele vastab suhtluskord, mille kohaselt veedavad nad isa juures ühe nädala ja ema juures kolm nädalat ning muu aja lepivad vanemad omavahel kokku. Laste ema on kohtule avaldanud, et laste isal on võimalus lastega suhelda, kohtuda, aega veeta, külastada nende võistlusi, kuid viimase perioodi jooksul (märts-aprill 2024), kui lapsed viibisid kolm nädalat ema juures, ei kohtunud isa lastega kordagi ega teinud ka ettepanekuid nendega koos aega veeta, kuigi elab lastest vaid 3,6 km kaugusel (dtl 173). Kolleegiumi hinnangul saab sellest järeldada, et pigem on isa soov saada suhtluskorda paberil, kui see, et kokku leppida suhtluskorras, mis arvestab laste parimate huvidega ning toimib nende igapäevaelus.
  2. Kohtupraktikas on leitud, et suhtlemise korra määramise eesmärk on tagada eelkõige lapsele võimalus tunda lahus elavat vanemat ja säilitada lahus elava vanemaga lähedased suhted (vt RKTKm 05.11.2014, 3-2-1-113-14, p 26). Kolleegiumi hinnangul saab isa lastega suheldes oma õigusi ja kohustusi laste suhtes realiseerida. Lapsed suhtlevad isaga ka muul ajal ning 7
(9)ärakuulamisest järeldus, et vajadusel võivad nad pärast kooli minna isa juurde, kuid nad ise ei soovi seda teha. Kuna praegusel juhul ei ole isa ja laste huvisid arvestades võimalik kokkuleppele jõuda, siis tuleb laste parimad huvid seada prioriteediks. Kolleegium nõustub laste esindajaga, et kuigi lapsed ei vaielnud selgesõnaliselt isa juures viibimisele nädalavahetuse lisamisele vastu, ei pruugi selline nõustumus olla nende huvides või nende tegelik soov. Kolleegiumi hinnangul ei pea lapsed tegema järeleandmisi, vaid vanematel tuleb keskenduda laste parimatele huvidele ja seada esikohale laste vajadused. Laste ema on määruskaebemenetluses avaldanud, et maakohtu määruse resolutsioon vajab muutmist selliselt, et lapsed veedavad isa juures iga kuu esimese täisnädala. Tõsi, lapsed on kinnitanud, et selline kord on siiani toiminud. Nii pole vaja ka vanematel viibimisaega eraldi kokku leppida. Praegusel juhul ei ole aga laste ema määruskaebust maakohtu määruse peale esitanud ja laste isa ei ole maakohtu määrust selles osas vaidlustanud. Samuti on laste isa toonud esile, et kui suhtluskorda määrata iga kuu esimene täisnädal, võib see mõne kalendrikuu puhul viia olukorrani, kus lapsed kohtuvad isaga pärast nelja nädala möödumist (nt aprill 2024). Kolleegium märgib, et vanemad peavad omavahelised probleemid ja lahkhelid jätma tagaplaanile, omavahel suhtlema ning olema suutelised laste huvidest lähtudes kokkulepitud suhtluskorras vajaduse korral muudatusi teha. Kohtul ei ole võimalik viimse üksikasjani laste elukorraldust kavandada ega suhtluskorras fikseerida. Ka laste elu on pidevas muutumises, lapsed kasvavad ning vastavalt sellele peab ka suhtluskorda korrigeerima (nt laste ema kirjeldatud olukord, kus lapsed ei soovi minna vanavanemate juurde Saaremaale). 22. Määruskaebuses heidab laste isa maakohtule ette, et maakohus jättis täielikult reguleerimata koolivaheajad, tähtpäevad ja sünnipäevad. Kolleegium möönab, et kuigi maakohtu põhjendus on kasin, on see siiski esitatud (vt maakohtu määruse p 14). Kolleegium maakohtuga ei nõustu. 22.1. Maakohus leidis, et vanemad on võimelised laste arvamusi arvesse võttes leppima kokku täiendavas suhtlemise korras. Kolleegium on teinud vanematele ettepaneku panna üldiselt paika lastega suhtlemise reeglid. Arvestades vanemate seisukohti, laste ja laste esindaja arvamust, peab ringkonnakohus põhjendatuks muuta maakohtu määrust osas, milles jäeti ülejäänud osas suhtlemine reguleerimata (vt käesoleva määruse p 19, v.a esimene punkt). 22.2. Määruskaebuses kordab avaldaja esialgse õiguskaitse taotlust. Selline taotlus oli esitatud ka algses avalduses maakohtule. Maakohus ei ole seda avaldust sisuliselt menetlenud ega ka lahendanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellisel avaldusel enam õiguslikku eesmärki ning see tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on sisulise lahendi teinud.

§ 562

¹ lg 3 järgi lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Maakohus ei ole 23. veebruari 2024. a määruses teistsugust täitmise korda määranud.

§ 665lg 1 järgi ei peata määruskaebuse esitamine vaidlustatud määruse täitmist.

  1. aprilli
  2. a kirjas juhtis ringkonnakohus sellele avaldaja tähelepanu ning avaldajal oli võimalus esialgse õiguskaitse kohaldamise vajalikkust täiendavalt põhjendada. Avaldaja ei esitanud ringkonnakohtule põhistust, et ringkonnakohtu menetluse ajal oleks vaja kohaldada esialgset õiguskaitset (vt

§ 477¹).

23.

§ 696lg 3 esimene lause võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. Menetluskulude jaotus 8

(9)24. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid riigi kanda. Kolleegium ei pea vajalikuks maakohtu menetluskulude jaotust

§ 172lg-le 1 tuginedes muuta.

25. Juhindudes

§ 173lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse.

Kolleegium leiab, et arvestades kohtuasja olemust ja määruskaebuse osalist rahuldamist, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud samuti jätta

§ 172

lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb

§ 172lg 3 alusel jätta riigi kanda.

Ringkonnakohus määrab riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabikulud kindlaks eraldi määrusega. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. 26. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.