RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-4074 Otsuse kuupäev Tartu, 19. juuni 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Urmas Volens ja Vahur-Peeter L

) alusel esitada vastavasisuline avaldus kohtutäiturile või otse kohtule. Õige ei olnud esitada

§ 221järgne sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

1. Harju Maakohus rahuldas
2. jaanuari
3. a otsusega hagi ja tunnistas lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr 175/2011/
4. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Olukorras, kus kohtuotsusest kui täitedokumendist tulenev nõue on aegunud, on võlgnikul õigus saavutada täitemenetluse lõpetamine nii esitades kohtutäiturile või kohtule avalduse täitemenetlus lõpetada täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu (

§ 481

, § 2231) kui ka esitades kohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (

§ 221

). Maakohus möönis, et

§ 481

lg 1 alusel kohtutäiturile või

§ 2231

lg 1 alusel otse kohtule avalduse esitamine on menetluslikult lihtsam ja tõenäoliselt ka vähem koormav, kuid vaatamata eeltoodule ei saa asuda seisukohale, et alates

§ 481

ja § 2231 jõustumisest ei ole võlgnikul enam võimalust esitada

§ 221alusel kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

Täitedokumendiks olev kohtuotsus jõustus

1. aprillil 2011, mistõttu hakkas kohtuotsusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kulgema alates
2. aprillist 2011 (TsÜS § 157 lg 2). Kohtule ei ole esitatud ühtegi asjaolu, millele tuginedes võiks asuda seisukohale, et nõude aegumine on katkenud või peatunud. Kohtuotsusest tulenev kümneaastane aegumistähtaeg (TsÜS § 157 lg 1) lõppes
3. aprillil
4. Eeltoodust tulenevalt on täiteasjas nr 175/2011/913 täitmisel olev kostja nõue aegunud ning nõude sundtäitmine on lubamatu

§ 221lg 1 järgi.

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Alates
2. aprillist 2021 kehtima hakanud

§ 48

¹ ja

§ 2231

on erinormid, millest tuleks täitedokumendist tuleneva aegumise kohaldamisel lähtuda, et kaoks ära olukord, kus võlgnik saaks esitada täitedokumendist tuleneva aegumise kohaldamiseks hagi

§ 221alusel ja pääseda seeläbi ka täitekuludest.

1. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
3. veebruari
4. a otsusega maakohtu otsuse ja jättis uue otsusega hagi läbi vaatamata. Ringkonnakohus jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Ringkonnakohus ei määranud menetluskulusid rahaliselt kindlaks. 6.
5. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnikul alates
6. aprillist 2021 valikuõigus, kas esitada täitedokumendist tuleneva nõude aegumise tuvastamiseks avaldus kohtutäiturile (

§ 481

) või kohtule (

§ 2231). Sellesse valikuõigusse ei kuulu alates 1. aprillist 2021 enam hagiavalduse esitamine Ts

MS § 221 lg 1 alusel. Riigikohus on varem leidnud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib võlgnik esitada ka siis, kui nõue on aegunud (RKTKo 16.12.2013, 3-2-1-141-13, p 19), kuid see seisukoht ei ole kohaldatav alates

1. aprillist 2021, mil täitedokumendist tuleneva nõude aegumise tuvastamiseks hakkas kehtima erikord. 6.
2. Ehkki muudatuste eesmärk oli uue võimaluse loomine võlgnikule, saab asjakohase eelnõu seletuskirjast üheselt järeldada, et seadusandja tahe oli luua uus menetlusliik ja vältida lisaks ka olukorda, kus võlgnik vabaneks täitekulude kandmise kohustusest (mis

§ 221lg 1 kohase hagi 2

§ 221lg 1 kohase hagiavaldusega hagimenetluses.

6.3. Juhul, kui võimaldada võlgnikul esitada

§ 221

lg-s 1 sätestatud hagi ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise puhul, asuksid võlgnikud seda ära kasutama selleks, et täitemenetluse kuludest pääseda, ja kulud jääksid sissenõudja kanda. Selline lahendus oleks sissenõudja suhtes ebaõiglane ja seadusandja tahtega vastuolus. 6.4. Hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Seega saab hageja pöörduda uuesti kohtusse

§ 2231lg-s 1 nimetatud avaldusega hagita menetluses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta jõusse maakohtu otsuse. Hageja palub mõista kostjalt välja kassatsiooniastme menetluskulud 1060 eurot 75 senti. Ringkonnakohus on valesti kohaldanud materiaalõigust. Seletuskirjast ei ole võimalik tuvastada seadusandja tahet, et edaspidi ei ole

§ 221järgne hagi enam lubatav.

Praegusel juhul esitati hagi just seetõttu, et lõpetada täitemenetlus väikeste kuludega ja mitte jätta võlgnikku järgmiseks kümneks aastaks raskustesse – kui võlgnik esitaks avalduse hagita menetluses, järgneks sellele kohtutäituri tasuotsus, mida saaks täita kümme aastat.

1. Kostja vaidleb hageja kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata. Kostja jääb varem esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulude jätmine kostja kanda oleks ebaõiglane. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 alusel muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
3. Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, milline on alates
4. aprillist 2021 kehtivate täitemenetluse normide kohaselt lubatav õiguskaitsevahend, kui võlgnik soovib tugineda sellele, et sissenõudja kohtulahendist tuleneva nõude täitmine on aegunud. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg üldjuhul (erand § 157 lg 11) kümme aastat. Nõude täitmise tähtaeg algab TsÜS § 157 lg 2 järgi kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist.
5. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus jõudnud õigele järeldusele, et alates
6. aprillist 2021 ei saa võlgnik aegumisele enam tugineda

§ 221järgse hagiga. Seetõttu on jäetud hagi õigesti läbi vaatamata. Kuigi ringkonnakohtul tulnuks Ts

MS § 425 lg 3 kohaselt jätta hagi läbi vaatamata kohtumäärusega, mitte kohtuotsusega, ei ole tegemist nii olulise rikkumisega, mis tooks kaasa ringkonnakohtu otsuse tühistamise. 3

§ 481lg 1 näeb võlgnikule ette õiguse esitada kohtutäiturile avaldus lõpetada täitemenetlus, kui on möödunud Ts

ÜS §-s 157 sätestatud aegumistähtaeg. Kohtutäiturile esitatava avalduse asemel või selle edutuse korral nt sissenõudja vastuväite tõttu võib võlgnik

§ 2231

alusel esitada samal põhjusel, s.o aegumistähtaja möödumise tõttu avalduse maakohtule. Maakohus lahendab täitemenetluse lõpetamise avalduse hagita menetluses.

§ 481

lg 4 sätestab, et täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu ei vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest. Sama tuleneb

§ 2231lg-st 6.

Samuti alates 1. aprillist 2021 kehtiva kohtutäituri seaduse (KTS) § 412 esimese lause kohaselt on kohtutäituril täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sisse nõudmata jäänud summalt.

§ 221

lg 1 esimese lause järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.

§ 221lg 4 kohaselt jäävad selle hagi rahuldamise korral täitekulud sissenõudja kanda.

12.

1. Täitemenetluse seadustikus ja muudes seadustes
2. aprillist 2021 jõustunud sundtäitmisele esitatud nõude täitmise aegumist puudutavad muudatused johtusid asjaolust (vt lähemalt asjakohase eelnõu 315 SE seletuskirja), et
3. a aprilli alguses hakkasid TsÜS § 157 lg-st 1 tuleneva kümne aasta pikkuse aegumistähtaja saabumise tõttu aeguma eelduslikult väga paljud kohtulahenditest tulenevad nõuded. Nende nõuete aegumise küsimuse menetlemine

§ 221

järgse hagi alusel hagimenetluses oleks tähendanud kohtutele väga suure töökoormuse lisandumist. Seetõttu nähti aegumise avalduste lahendamiseks

§-des 481 ja 2231 ette kaks uut menetlust. Samuti oli seadusandja soov mh KTS §-st 412 ja eespool viidatud seletuskirjast nähtuvalt see, et kohtutäituritel oleks ka sundtäitmisele esitatud nõude täitmise aegumistähtaja möödumise korral õigus saada osaliselt kohtutäituri tasu. 12.2. Kolleegiumi hinnangul ei ole nendest eesmärkidest tulenevalt võlgnikul alates 1. aprillist 2021 enam õigust esitada

§ 221

lg 1 järgset hagi, kui selle hagi eesmärk on lõpetada täitemenetlus sundtäitmisele esitatud nõude täitmise aegumise tõttu (TsÜS § 157). Võlgnikul on õigus esitada vastavasisuline avaldus

§ 481alusel kohtutäiturile või § 2231 alusel maakohtule.

Kohtutäiturile tuleb maksta avalduse läbivaatamise eest 15 eurot (KTS § 411 lg 1), maakohtusse pöördumise korral tuleb maksta riigilõivu 30 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 101). Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et oleks ebaõiglane, kui täitekulud jääksid sellistel aegumisjuhtudel sissenõudja kanda (

§ 221lg 4).

See oleks vastuolus KTS § 412 eriregulatsiooniga. Ka õiguskirjanduses ollakse seisukohal, et varasemast erinevalt ei saa aegumise kohaldamist nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis (vt P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu 2023, § 157 komm. 3.6.

1. b).
2. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud Riigikohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus.
3. Kassatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv arvatakse TsMS § 150 lg 32 alusel riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) 4