← Eesti

2-20-13429/64

Obsah (10)§ 164§ 197§ 171§ 76§ 170§ 198§ 113§ 169§ 6§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Nele Seping Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2024, Tallinn Kohtuasja number

) § 6 lg 2 4

(28)2-20-13429 kohaselt tuleks jätta

§ 164lg-st 1 ja väidetavast nõude loovutamise kokkuleppest tulenev kohaldamata.

Seega tuleks leida, et Y ei ole oma nõuet hageja vastu kostjale loovutanud. 1.

  1. Oma
  2. jaanuari
  3. a menetlusdokumendis esitas hageja tasaarvestusavalduse, mida täiendas
  4. veebruari
  5. a menetlusdokumendis. Hageja avaldas, et juhul, kui kohus hageja vastuväidetega kostja nõudele ei nõustu, tasaarvestab ta kostja poolt sundtäitmisele antud nõue hageja vastu 52 949,96 eurot, millele lisanduvad viivised, kattuvas ulatuses hageja poolt kriminaalasjas nr X-XX-XXXX
  6. juulil 2017 esitatud tsiviilhagis Y vastu esitatud nõudega. Selle tagajärjel kostja nõue

§ 197

lg 2 kohaselt lõpeb, mis TMS § 221 lg 1 järgi välistab kostja õiguse nõuda hagejalt nõude rahuldamist. 1.12.

  1. Hagejal on Y vastu kahju hüvitamise nõuded, mis on esitatud kriminaalasja nr X-XXXXXX menetluses
  2. juulil 2017 esitatud tsiviilhagis. Hageja ja TS Laevad OÜ solidaarselt on esitanud Y vastu kahju hüvitamise nõude summas 3 152 000 eurot, millele lisanduvad viivised. Hageja esitas selle nõude aluseks olevad asjaolud ja õigusliku põhjenduse oma
  3. veebruari
  4. a menetlusdokumendi p-s 3.
  5. Lisaks on hageja esitanud Y vastu kahju hüvitamise nõude summas 562 136,86 eurot, millele lisanduvad viivised. Hageja esitas selle nõude aluseks olevad asjaolud ja õigusliku põhjenduse oma
  6. veebruari
  7. a menetlusdokumendi p-s 3.
  8. Samuti on hageja esitanud Y vastu kahju hüvitamise nõude summas 590 032,52 eurot, millele lisanduvad viivised. Hageja esitas selle nõude aluseks olevad asjaolud ja õigusliku põhjenduse oma
  9. veebruari
  10. a menetlusdokumendi p-s 3.
  11. Hageja kasutas tasaarvestuseks oma esimesena nimetatud nõuet, alternatiivselt teisena ning omakorda alternatiivselt kolmanda nimetatud nõuet. Hageja leiab, et tal on

§ 171

lg 3 järgi õigus tasaarvestada oma nõue ka juhul, kui Y ja kostja nõude loovutamise tehing on kehtiv. 1.12.

  1. Hageja väitel ei olnud tal tsiviilasja nr 2-16-11889 menetluses võimalik esitada Y nõude suhtes tasaarvestusavaldust, mistõttu tasaarvestuse vastuväide on TMS § 221 lg 2 järgi lubatav. Kannatanutele, s.o hagejale ja TS Laevad OÜ-le tutvustati kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kriminaaltoimikut, millest nähtusid hagejale tekitatud kahju asjaolud, alles juunis 2017, s.o pool aastat pärast esimese astme kohtu otsust tsiviilasjas nr 2-16-11889 (Harju Maakohus tegi otsuse
  2. jaanuaril 2017) ja esimese apellatsioonimenetluse lõpuks (Tallinna Ringkonnakohus tegi esimese otsuse
  3. juunil 2017). Hageja sai talle tekitatud kahjust ning sellest, milliseid nõudeid ja kelle vastu tal on võimalik esitada, teada alles pärast kriminaalasja toimikuga tutvumist. Samuti said talle siis kättesaadavaks tõendid, mis andnuks võimaluse esitada Y vastu kahju hüvitamise hagi ja see tasaarvestada. Siis aga ei olnud hagejal enam menetluslikult võimalik tsiviilasjas nr 2-16-11889 tasaarvestusavaldust esitada. Hagejal ei olnud võimalik saada kriminaalmenetluses kogutud tõendeid omal käel muude kanalite kaudu kui kriminaalasja toimikuga tutvudes. Ka pärast kriminaalasja nr X-XX-XXXX materjalidega tutvumist ei olnud hagejal lubatud kriminaalasja toimiku materjale kasutada. See oleks eeldanud prokuratuuri luba, mida prokuratuur ei oleks tõenäoliselt andnud. Isegi kui tasaarvestuse vastuväite esitamine oleks olnud võimalik, tähendanuks see seda, et hageja ei oleks saanud esitada oma hagi Y vastu kriminaalasja nr X-XX-XXXX menetluses või see oleks tulnud tagasi võtta, kuna kriminaalmenetluses esitatud hagi oleks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 5 järgi välistanud tsiviilkohtusse hagi esitamise. See tähendanuks, et kriminaalmenetlus ja tsiviilkohtusse esitatud hagi menetlus oleks toimunud paralleelselt, ehkki kahju hüvitamise nõue oleks sõltunud kriminaalmenetluse tulemusest. Samuti oleks kriminaalmenetluses lahendatud küsimust, kas hagejal on samadel asjaoludel kahju hüvitamise nõudeid kõigi teiste süüdistatavate kui kahju ühiste põhjustajate ja solidaarvõlgnike vastu. See oleks olnud kulukas ja koormav nii hagejale kui ka Yle ning vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Esinenud oleks ka vastuoluliste lahendite oht. Seega esinesid objektiivsed asjaolud, mis takistasid hagejal panna tasaarvestuse vastuväidet maksma tsiviilasjas nr 2-16-
  4. 5

(28)2-20-13429 1.
  1. Oma
  2. veebruari
  3. a menetlusdokumendis avaldas hageja, et seoses Y surmaga on kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kaasatud Y asemel menetlusse tsiviilkostjana tema pärija C. Y asendamine tema üldõigusjärglasega ei mõjuta tsiviilhagi ega siinse tsiviilasja lahendamist. Kostja vastuväited
  4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 2.
  5. Kostja oli seisukohal, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise eeldused ei ole täidetud, kuna kostja nõue hageja vastu ei ole rahuldatud. 2.1.
  6. Hageja ei ole täitnud oma kohustust selle vastuvõtmiseks õigustatud isikule (

§ 76lg 3).

Esialgne võlausaldaja Y loovutas nõude

  1. märtsil 2020 kostjale ja teavitas samal päeval hagejat nõude loovutamisest. Hageja esindajad said nõude loovutamise teate
  2. märtsil 2020 kätte. Seega oli hageja enne
  3. märtsi 2020 teadlik, et nõue on loovutatud ja uus võlausaldaja on kostja. Sellega oli loovutus

§ 170esimese lause kohaselt võlgniku suhtes toimunud.

Kui võlgnik täidab kohustuse valele võlausaldajale, hoolimata viimase poolt tehtud loovutamisteatest, toimub täitmine valele isikule ning see ei too kaasa kohustuse ja sellele vastava uue võlausaldaja nõude lõppemist. Alates

  1. märtsist 2020 oli ainus kohustuse täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kostja. 2.1.
  2. Y õigus tsiviilasjas nr 2-16-11889 tehtud kohtulahenditest tulenevat nõuet käsutada ei olnud nõude loovutamise ajal piiratud. Nõue ei ole arestitud ja sellele ei laienenud siis ega laiene ka praegu käsutuskeeldu. Harju Maakohtu
  3. märtsi
  4. a kohtumäärusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX jäeti hageja tsiviilhagi tagamise avaldus rahuldamata, kuid rahuldati TS Laevad OÜ avaldus ning TsMS § 378 lg 1 p 4 alusel keelati hagejal kohustuse täitmine Yle. Maakohus tegi sellise lahendi olukorras, kus ta tehnilistel põhjustel ei olnud saanud kätte teadet nõude loovutamise kohta. Kohtumäärus tehti pärast nõude loovutamist. Kostja ei ole kriminaalasja nr X-XX-XXXX menetlusosaline, mistõttu selles asjas tehtavad lahendid ei saa olla tema suhtes õiguslikult siduvad. Harju Maakohtu
  5. märtsi
  6. a määrus tsiviilhagi tagamise kohta ei olnud vaidlustatav ning kõrgema astme kohtud ei ole määruse õiguspärasust sisuliselt kontrollinud. Hagejale ei tulenenud Harju Maakohtu
  7. märtsi
  8. a määrusest aktiivset kohustust, vaid hageja otsustas vabatahtlikult kanda raha Rahandusministeeriumi kontole. Harju Maakohtu
  9. märtsi
  10. a kohtumääruse resolutsioon ei piira kohustuse täitmist kostjale ning raha kandmine Rahandusministeeriumi deposiitkontole ei tähenda kohustuse kohast täitmist kostja ees. Lisaks on Harju Maakohtu
  11. märtsi
  12. a määruse p 6 järgi tsiviilhagi tagamise määruse täitmine, sh hagejale kehtestatud kohustuse täitmise keeld, hageja poolt Rahandusministeeriumi deposiitkontole 52 072,71 euro tasumisega lõppenud. 2.1.
  13. Vale on hageja väide, et Y avalduse alusel alustatud täitemenetlus lõpetati nõude rahuldamise tõttu. Täitemenetlus lõpetati pärast nõude loovutamist TMS § 48 lg 1 p 3 alusel. Arvestades nõude loovutust ei pidanudki endisel võlausaldajal olema huvi täitemenetlust jätkata. 2.
  14. Hageja ei saa tugineda nõude loovutamise lepingu tühisusele. Nõude loovutamine on käsutustehing TsÜS § 6 lg 3 tähenduses. Riigikohtu praktika kohaselt saab käsutustehingu pooleks mitteolev isik erandina tugineda üksnes sellise tehingu tühisusele, mis mõjutab tema õigusi. Nõude loovutamine ei kahjustanud hageja huve. Võlgnikul ei ole vahet, kes on võlausaldaja, kellele kohustus tuleb täita. Hageja on minetanud nõuete tasaarvestamise õiguse ja ei saaks vaidlusaluse nõude arvel oma teoreetilist nõuet Y vastu vähendada. Nõude käsutamise vaidlustamise välistab ka see, et leping ei mõjuta hageja asjaõiguslikku positsiooni. 6

(28)2-20-13429 2.
  1. Hageja väited
  2. märtsi
  3. a nõude loovutamise lepingu sõlmimise eesmärgi ja hageja õiguste kahjustamise kohta on paljasõnalised, emotsionaalsed ja alusetud. Nõude loovutamise lepingu sõlmimisel ei olnud hageja ja TS Laevad OÜ kahjustamise eesmärki. Kostja huvi ei ole olnud kedagi kahjustada. Hageja kirjeldatud asjaoludest sai kostja teada alles pärast nõude omandamist. Y teadmine ei ole kostjale ülekantav. Hageja väited selle kohta, et Y on varatu või et tehingu eesmärk oli Y varatuks muutmine või vara raiskamine, on paljasõnalised. Kostjale teadaolevalt ei ole Y varatu, vaid tema vara on suures ulatuses juba koormatud erinevate tsiviilhagide tagamiseks. Alusetu on väide, et kostja omandas nõude vastusoorituseta. Y võlgnevus kostja ees on suurem kui kostja omandatud nõue. Poolte kokkuleppe kohaselt vähendatakse Y võlgnevust kostja ees loovutatud nõude arvel. Isegi, kui vastusooritust poleks olnud, ei muudaks see käsutustehingut tühiseks. 2.
  4. Nõude loovutamise leping ei saa olla korraga heade kommetega vastuolus ja näilik. Nõude loovutamine ei ole näilik TsÜS § 89 lg 1 tähenduses. Kostja ei tahtnud jätta muljet nõude omandamisest, vaid tahtis nõude omandada. Kostja ei ole sõlminud kokkulepet, et
  5. märtsi
  6. a nõude loovutamise lepingu sõlmimisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi. Y ei säilitanud nõude osas omanikusarnast positsiooni. Kostja ei nõustu hageja väitega, et nõude loovutamise tegelik eesmärk oli nõude arestimisele vastuväite tekitamine. Hageja ei taotlenudki nõude aresti, vaid kohustuse Yle täitmise keelamist. Lisaks ei takistanud nõude loovutamine Harju Maakohtul
  7. märtsi
  8. a kohtumääruse tegemist. Loovutamise eesmärk ei saanud olla tagamise blokeerimine, kuna see objektiivselt ei blokeerinud tagamist. 2.
  9. Hea usu põhimõttega ei saa tervet lepingut välistada, kui lepingu kehtetuks tunnistamise ega tühisuse aluseid ei esine. Hageja ise ei järginud hea usu põhimõtet, kui täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale (Rahandusministeeriumi deposiitkonto kaudu). Selle eesmärk oli tekitada kahju kostjale ja jätta talle kohustus täitmata. Kostja ei ole hageja ja Y erimeelsustes süüdi. 2.
  10. Kostja vaidles vastu hageja tasaarvestusavaldusele. Hageja esitatud tasaarvestusavaldus on tingimuslik, ms ei ole

§ 198teise lause kohaselt lubatud.

Menetluslikku tasaarvestust ei saa siinses asjas teha, kuna hagi ese on mitterahaline. Lisaks ei saa hageja oma kahju hüvitamise nõuet tasaarvestada kostjale loovutatud nõudega. TMS § 221 lg 2 järgi on kohtulahendi puhul § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited, sh tasaarvestus lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Täiteasjas täitedokumendiks olevad tsiviilasjas nr 2-16-11889 tehtud kohtulahendid jõustusid

  1. detsembril
  2. Hageja ei ole nõuete tasaarvestamisel tuginenud ühelegi elusündmusele, mis oleks toimunud või tekkinud pärast seda kuupäeva, v.a nõude loovutamine. Hageja tugineb talle väidetavatelt aastatel 2008– 2015 tekitatud kahjule. Hageja väidetav nõue ei tekkinud ka tsiviilasja nr 2-16-11889 kohtumenetluse käigus, vaid enne seda. Nõue tekkis ja muutus sissenõutavaks juba enne kriminaaltoimikuga tutvumist ning hageja oli kahju tekkimisest ja selle tekitajast teadlik juba
  3. a lõpus. See, et kriminaalmenetluses kogutud materjalide kasutamine võis muuta nõude tõendamise lihtsamaks, ei tähenda, et hageja ei oleks saanud varem tasaarvestusavaldust esitada. Ei esine objektiivset põhjust, mis takistanuks nõude maksmapanekut tsiviilasja nr 216-11889 raames. Isegi kui hagejale tutvustati kriminaalmenetluses kogutud tõendeid alles
  4. a-l, ei takistanud see hagejal endal nõuete väljaselgitamist ja tõendite kogumist. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
  5. Harju Maakohus tegi
  6. detsembril 2022 otsuse, millega võttis vastu hageja loobumise nõudest jätta täiteasjas nr 024/2020/1204 täitekulud kostja kanda ja mõista hageja täitekulud 7

(28)2-20-13429 kostjalt hageja kasuks välja ning lõpetas selles osas menetluse. Maakohus jättis hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas rahuldamata ja tühistas maakohtu
  1. septembri
  2. a määrusega kohaldatud hagi tagamise. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 11 289 eurot ning

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 3.

  1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: - Y esitas
  2. augustil 2016 hageja vastu tsiviilasjas nr 2-16-11889 rahalise nõude; - Harju Maakohus rahuldas
  3. jaanuari
  4. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-11889 Y nõude hageja vastu, mõistis hagejalt Y kasuks välja põhinõude 24 779,76 eurot, viivise ja menetluskulud 6462,40 eurot; - Tallinna Ringkonnakohus jättis
  5. oktoobri
  6. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-11889 apellatsioonkaebuse rahuldamata ja mõistis hagejalt Y kasuks täiendavalt välja menetluskulud 13 610,80 eurot; - Tallinna Ringkonnakohtu
  7. oktoobri
  8. a otsus jõustus
  9. detsembril 2019; - Y avalduse alusel alustas kohtutäitur Risto Sepp hageja suhtes täitemenetlust nr 027/2020/181 ja teatas sellest hagejale
  10. jaanuari
  11. a täitmisteatega. Täidetavaks nõudeks oli nõue, mis tulenes jõustunud kohtulahenditest tsiviilasjas nr 2-16-11889; - Y on süüdistatav kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, milles hageja ja TS Laevad OÜ on kannatanud; - kriminaalasjas nr X-XX-XXXX on hageja ja TS Laevad OÜ esitanud Y ja teiste süüdistatavate vastu solidaarse tsiviilhagi, milles nad nõuavad 4 724 149,16 euro hüvitamist ja viivist; -
  12. veebruaril 2020 esitasid hageja ja TS Laevad OÜ kriminaalasjas nr X-XX-XXXX taotluse tsiviilhagi tagamiseks. Selles taotleti Y nõuete arestimist, mis tulenevad tsiviilasjas nr 2-16-11889 tehtud lahenditest, ning hageja kohustamist tasuma summa kohtu deposiiti. Kriminaalasja lahendav kohtunik edastas taotluse teistele menetlusosalistele, sh Yle
  13. veebruaril 2020 ja palus neil sellele vastata hiljemalt
  14. märtsil 2020; -
  15. märtsil 2020 sõlmisid Y ja kostja notariaalselt tõestatud nõude loovutamise lepingu, millega Y loovutas tsiviilasjas nr 2-16-11889 tehtud kohtuotsusest tuleneva nõude tasuta kostjale.
  16. märtsil 2020 saatis Y esindaja hageja esindajatele teate nõude loovutamise kohta; -
  17. märtsil 2020 esitas Y esindaja kohtule seisukoha, milles palus hagi tagamise taotluse jätta rahuldamata ja teatas nõude loovutamisest, kuid enne määruse tegemist kaitsja seisukoht kohtunikuni ei jõudnud. Hageja esindaja kinnitas kohtule
  18. märtsil 2020 saadetud e-kirjas, et hageja esindajad said nõude loovutamise teate
  19. märtsil 2020 kätte; -
  20. märtsil 2020 tegi Harju Maakohus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX määruse, millega jättis hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata ja kannatanute vara arestimise taotluse läbi vaatamata.
  21. märtsi
  22. a määrusega rahuldati TS Laevad OÜ hagi tagamise taotlus ning keelati hagejal tsiviilasjas nr 2-16-11889 süüdistatava Y kasuks välja mõistetud 52 072,72 euro tasumine süüdistatavale kuni lahendi jõustumiseni kriminaalasjas. Määruse p-s 5 on märgitud, et kui hageja asub väljamakset tegema, on ta kohustatud summa tasuma kohtu deposiiti; 8

(28)2-20-13429 -
  1. märtsil 2020 kandis hageja kohtumääruse alusel 52 072,71 eurot kohtu deposiidi kontole; -
  2. märtsil 2020 esitas hageja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 027/2020/181, leides, et raha kohtu deposiidikontole tasumisega on ta nõude täitnud. Kohtutäitur Risto Sepp tegi
  3. aprillil 2020 otsuse täitemenetluse lõpetamiseks, viidates täitedokumendis märgitud toimingu tegemisele; - Tallinna Ringkonnakohus jättis
  4. aprilli
  5. a määrusega kriminaalasjas nr X-XXXXXX Y kaitsjate ja kostja määruskaebuse läbi vaatamata põhjusel, et Harju Maakohtu varasem määrus ei olnud vaidlustatav; - kostja avalduse alusel alustas kohtutäitur Arvi Pink täitemenetluse täiteasjas nr 024/2020/1204 (s.o siinne täiteasi) tsiviilasjas nr 2-16-11889 tehtud otsusest tuleneva nõude täitmiseks. Kohtutäitur teatas hagejale täitemenetluse alustamisest
  6. augustil
  7. Hageja ei ole täitemenetluses nõuet täitnud. 3.
  8. Maakohus märkis, et algse hagiavalduse p-s 4 esitas hageja nõude jätta täiteasja täitekulud kostja kanda ja mõista hageja täitekulud kostjalt hageja kasuks välja.
  9. septembri
  10. a eelistungil teatas hageja, et loobub hagiavalduse p-s 4 toodud nõudest. Maakohus leidis, et TsMS § 428 lg 1 p 1 ja § 429 lg 1 järgi tuleb hageja loobumine kõnealusest nõudest vastu võtta ning loobutud nõude osas tuleb menetlus siinses asjas lõpetada. 3.
  11. Maakohus hindas esmalt hageja väiteid nõude tasumise kohta. 3.3.
  12. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et ta on täiteasjas sundtäidetava nõude täitnud. Maakohus viitas

§ 164

lg-tele 1 ja 2 ning järeldas, et nõude loovutamise tulemusena astus kostja senise võlausaldaja Y asemele. Kohus viitas

§ 76

lg-le 1 ja järeldas, et kohustus loetakse täidetuks siis, kui see on täidetud vastuvõtmiseks õigustatud isikule. Ekslik on hageja seisukoht, et tal oli õigus pärast nõude loovutamist tehtud kandega lugeda nõue täidetuks, kuigi nõuet ei täidetud õigustatud isikule ehk kostjale.

§ 169

lg-st 1 ja §-st 170 järeldas maakohus, et kui võlgnikule on teatatud nõude loovutamisest ning ta teab, kes on uus võlausaldaja, tuleb nõue täita uuele võlausaldajale. Kui võlgnik täidab nõude pärast loovutamist ja sellest teatamist endisele võlausaldajale, ei ole võlgnik nõuet kohaselt täitnud. 3.3.

  1. Kohtutäitur Risto Sepa algatatud täitemenetluses oli vabatahtliku täitmise tähtaeg 30 päeva alates täitmisteate kättetoimetamisest. Hageja avaldas hagiavalduses, et ta sai täitmisteate kätte
  2. jaanuaril
  3. Järelikult möödus vabatahtliku täitmise tähtaeg
  4. veebruaril
  5. Seega on eksitav hageja väide, et tal oli vaja teha
  6. märtsil 2020 kanne kohtu deposiiti, et vältida nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud aja möödumisest tulenevaid tagajärgi. Makse tegemise ajaks oli nõude vabatahtliku täitmise aeg juba möödunud. 3.3.
  8. märtsil 2020 oli toimunud nõude loovutamine ja hagejat teavitati sellest. Järelikult oli hageja teadlik sellest, kes on uus võlausaldaja. Kohtuni Y kaitsjate seisukoht hagi tagamise kohta, milles paluti jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata ja teatati nõude loovutamisest, enne
  9. märtsi
  10. a määruse tegemist ei jõudnud. 3.3.
  11. Eksitavad on hageja väited, et Harju Maakohtu
  12. märtsi
  13. a määrusega arestiti Yle kuuluv nõue ning ta oli sunnitud määruse alusel kandma 52 072,72 eurot kohtu deposiidi kontole. Määrusest sellist kohustust ei tulenenud. Ainus kohustus, mis määrusest tulenes, oli hageja kohustus mitte teha väljamakset Yle. 9

(28)2-20-13429 3.3.
  1. Kohtule esitatud tõenditest ei saa järeldada, et kohtutäitur Risto Sepp oleks sisuliselt hinnanud, kas pärast nõude loovutamist toimunud deposiidikande tegemisega oli nõue tegelikult täidetud või mitte. Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse, sest hageja oli esitanud sellekohase taotluse. 3.3.
  2. Tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et Harju Maakohtu
  3. märtsi
  4. a määrusest ei tulenenud hagejale kohustust tasuda vaidlusalune summa kohtu deposiiti. Kohus ei olnud Y nõuet hageja vastu arestinud. Hageja oli teadlik oma kohustuse olemasolust ja nõude loovutamisest, kuid otsustas ise nõude täitmise vältimiseks kanda summa kohtu deposiiti. Sellisel viisil käitudes ei toiminud hageja heas usus. Raha ülekandmine kohtu deposiiti ei ole hinnatav kostjale kuuluva nõude täitmisena, sest nõuet ei ole täidetud selleks õigustatud isikule. Hageja valis vabatahtlikult nõude täitmiseks ebakohase viisi, mis ei vabasta teda kohustusest tasuda nõue kohaselt ja õigustatud isikule. Sel alusel ei saa sundtäitmine hageja suhtes olla lubamatu. Sundtäitmise jätkumine ei too hagejale kaasa ebaõiglasi tagajärgi, kuna tal tuleb täita jõustunud kohtulahendist tulenev kohustus ja tal on võimalik taotleda ekslikult kohtu deposiiti tasutud summa tagastamist. 3.
  5. Järgmisena hindas maakohus hageja väiteid nõude loovutamise lepingu tühisuse kohta. 3.4.
  6. Hageja ei ole selgitanud, kuidas nõude loovutamine sai mõjutada tema varalist seisundit. Hageja kohustuse suurus nõude loovutamisest tulenevalt ei muutunud ning võlgniku varaline olukord ei saa muutuda tulenevalt sellest, kellele nõue täita. Alusetud on hageja viited sellele, et ta soovis kohtulahendist tuleneva Y nõude enda nõudega tasaarvestada. Nõude loovutamine ei piiranud tasaarvestusavalduse esitamist ja hageja on selle siinses menetluses esitanud. Ka juhul, kui tasaarvestust teha ei saa, ei muutu hageja varaline olukord, kuna tasaarvestatav nõue on hagejal endiselt alles. 3.4.
  7. Tõendamata on hageja väited, et nõude loovutamise tulemusena muudeti Y varatuks. Harju Maakohtu
  8. septembri
  9. a määrusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX rahuldati Y esindaja taotlus ja ta kõrvaldati menetlusest, menetlusse kaasati kolmanda isikuna C. Määruse p-s 6 jäeti muutmata varasemalt Y varale seatud arestid. Määrusest nähtub, et lisaks sularahale 9150 eurot on arestitud kuus kinnistut. Seega ei ole õige hageja väide, et Y oli sisuliselt varatu ja kostjale loovutatud nõue oli sisuliselt tema ainus vara. 3.4.
  10. Maakohus viitas TsÜS § 86 lg-le 1, § 89 lg-tele 1 ja
  11. Kohus järeldas, et kui hageja väited nõude loovutamise lepingu asemel kinkelepingu sõlmimise kohta oleksid tõendatud, oleks kinkeleping endiselt kehtiv ning nõue kuuluks selle alusel kostjale. Kohus märkis, et Riigikohtu praktikast tulenevalt saab käsutustehingu tühisusele vastuolu tõttu heade kommetega erandlikult tugineda siis, kui käsutamise eesmärk on teise isiku kahjustamine. Abstraktsiooniprintsiibist lähtudes ei saa omandi üleandmisele suunatud asjaõigusleping vähemalt üldjuhul olla näilik. Omandi üleandmisele suunatud tehing võib olla vastuolus heade kommetega ja taunitav, kui selle eesmärk on ebamoraalne ja taunitav. Kui aga pooled on tegelikult soovinud omandiõiguse üleandmist, ei saa käsutustehing olla näilik. 3.4.
  12. Hageja ei ole toonud esile ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleks
  13. märtsi
  14. a nõude loovutamise leping näilik. Hageja on üksnes paljasõnaliselt väitnud, et tehingu alusel nõude omandiõigus üle ei läinud. Hageja ei ole selle väite põhistamiseks toonud esile ühtegi faktilist asjaolu, rääkimata asjaolu tõendamisest. Ainuüksi sellest, et nõude loovutamise leping sõlmiti tasuta, ei saa järeldada poolte tahet varjata tehinguga mõnda muud kokkulepet. Seadusest ei tulene, et nõude loovutamise lepingu kohustuslik tingimus oleks kokkulepe tasus nõude loovutamise eest. 10
(28)2-20-13429 3.4.
  1. Lisaks, ehkki lepingus ei märgitud nõude loovutamise tasu, esinesid asjaolud, mille tõttu ei saa nõude loovutamise lepingut hinnata kinkelepinguna. Kostja esitas kohtule Advokaadibüroo Leadell Pilv arved Cle. Arvetele lisatud selgitustest nähtub, et õigusabi osutati Yle kriminaalasjas ning samuti selles esitatud tsiviilhagile vastamiseks. Kostja esitas konto väljavõtte, millest nähtub, et need õigusabi arved tasus kostja kokku summas 60 028,40 eurot. Vaatamata sellele, et õigusabi arved olid esitatud Y abikaasale, olid need sisuliselt esitatud Yle osutatud teenuse eest. Hageja ei ole selgitanud, miks ei saanud õigusabi eest tasumise kohustus olla Y ja C ühiseks abielusuhtest tulenevaks kohustuseks ning miks ei saanud kostja esile toodud asjaolude pinnalt lugeda usutavaks nõude loovutamise lepingu tasuta sõlmimise põhjust. 3.4.
  2. Sõltumata sellest, et nõue loovutati tasuta, ei ole hageja tõendanud ühtegi asjaolu, millest võis tuleneda kostja ja Y tahe sõlmida mõnda muud lepingut peale nõude loovutamise lepingu. Poolte ühise tahte puudumist ei tõenda asjaolu, et Y ei olnud nõude loovutamise lepingut sõlminud enne
  3. märtsi 2020 ega olnud sellekohast teadet esitanud kohtutäitur Risto Sepale. Nõude loovutamise lepingu on tõestanud notar, kes on poolte ühise tahte kindlaks teinud. Tallinna notar Gunnar Savisaar selgitas vastuseks kohtu päringule
  4. septembril 2022, et tal ei ole võimalik esitada andmeid selle kohta, kes vaidlusaluse tehingu tegemise sooviga ja millal notaribüroo poole pöördus. Järelikult on hageja väited selle kohta, kuidas ja miks pooled nõude loovutamise lepingu sõlmisid, jäänud spekulatsioonide tasemele. 3.4.
  5. Hageja väide, et C
  6. novembri
  7. a taotlusest kohtule saab järeldada, et C loeb nõuet endiselt enda omaks, mistõttu seda ei ole loovutatud, on eksitav. Viidatud taotluses tsiviilasjas nr X-XX-XXXX ei ole tehtud ühtegi avaldust selle kohta, et kostjale loovutatud nõue kuulub Cle. Taotluses on üksnes märgitud, et kriminaalmenetluse lõpetamisel on hagi tagamise abinõu tühistamine vältimatu. 3.4.
  8. Kokkuvõttes ei ole hageja esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt saaks
  9. märtsi
  10. a nõude loovutamise tehingut pidada näilikuks ja seetõttu tühiseks. Hageja ei ole ka põhistanud ega tõendanud ühtegi asjaolu, kuidas nõude loovutamise leping teda kui võlgnikku kahjustas. 3.4.
  11. Sarnaselt on tõendamata jäänud hageja väited selle kohta, et
  12. märtsi
  13. a nõude loovutamise tehing oli tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Kõik hageja väited kostja ja Y ühise hageja kahjustamisele suunatud tahte kohta on jäänud paljasõnalisteks spekulatsioonideks. Harju Maakohtu
  14. märtsi
  15. a määrusega ei arestitud Yle kuulunud nõuet, mistõttu ei ole isegi objektiivselt võimalik, et nõude loovutamise tehing oleks sõlmitud hagi tagamise määruse blokeerimiseks. Ainuüksi tehingu sõlmimise ajast ja nõude tasuta loovutamisest ei saa kohus tuletada kostja ja Y soovi mis tahes viisil hagejat kahjustada. Nõude loovutamine iseenesest ei saanud hagejat kahjustada, sest hageja varaline olukord sellest ei muutunud. 3.4.
  16. Eelnevast lähtuvalt leidis maakohus, et sundtäitmist ei saa pidada lubamatuks põhjusel, et
  17. märtsi
  18. a nõude loovutamise tehing oli tühine. 3.
  19. Seejärel hindas kohus hageja väiteid hea usu põhimõtte kohta. 3.5.1.

§ 6

lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hageja väited selle kohta, miks nõude loovutamise leping oli vastuolus hea usu põhimõttega, on jäänud spekulatsioonide tasandile. Hageja ei tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oli kostja ja Y eesmärk tehingu 11

(28)2-20-13429 sõlmimisel hageja kahjustamine. Isegi kriminaalkorras süüdistuse saanud isikul oli õigus nõue loovutada, Yle ei olnud seatud kriminaalasjas nõude loovutamise keeldu. 3.5.2. Sisuliselt on hageja soovinud väita, et kuna ta on esitanud kriminaalasjas suure kahjunõude Y vastu, ei saa temalt hea usu põhimõtte kohaselt üldse nõuda varasema kohtulahendi täitmist. Seega ei väida hageja, et just nõude loovutamise lepingust tuleneksid tema jaoks hea usu põhimõttega vastuolus olevad tagajärjed. Hageja ei soovi jõustunud kohtulahendit üldse täita. Selline käitumine ei ole lubatav ega kooskõlas

§ 6lg 2 mõttega.

Hea usu põhimõttega on vastuolus hageja soov jätta jõustunud kohtulahendist tulenev kohustus täitmata. 3.5.

  1. Eeltoodust lähtudes ei saa hageja nõuet rahuldada ka põhjusel, et nõude täitmine kostjale oleks vastuolus hea usu põhimõttega. 3.
  2. Viimaseks hindas kohus hageja tasaarvestuse avaldust. 3.6.
  3. Esmalt märkis kohus, et hageja alternatiivne avaldus, mille kohaselt ta soovis kostja nõude tasaarvestada enda nõudega summas 562 136,86 eurot, on arusaamatu. Asjas kogutud tõendite pinnalt ei ole sellises summas võimalik tasaarvestust teha.

§ 197lg-test 1 ja 2 tuleneb, et nõudeid saab tasaarvestada kattuvas ulatuses.

Kuna kostja nõue on 52 949,96 eurot, ei saa hageja nõudeid seda ületavas osas tasaarvestada. 3.6.2.

§ 171

lg 3 näeb ette, et võlgnik võib talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, v.a samas lõikes viidatud välistused, mida siinses asjas ei esine. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et hageja oleks saanud tasaarvestada enda nõude Y vastu viimase nõudega tema vastu. Selline tasaarvestuse õigus oleks hagejal olnud sõltumata sellest, kas Y on nõude loovutanud. 3.6.

  1. Küll aga tulevad tasaarvestusele piirandu täitemenetluse seadusest. Kohus viitas TMS § 221 lg-tele 1 ja 2 ning märkis, et hageja nõude aluseks olevad asjaolud oleks pidanud tekkima pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 221 lg 2 puhul on võimalik võtta arvesse vaid neid faktilisi elusündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva lahendi jõustumist. Riigikohus on pidanud võimalikuks, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alus võis iseenesest tekkida ka varasema kohtumenetluse käigus, kuid siis pidid esinema menetlusosalisest sõltumatud objektiivsed põhjused, miks menetlusõiguslikult ei saanud nõuet maksma panna. Hageja on esitanud üksnes paljasõnalisi põhistamata väiteid selle kohta, miks ta ei saanud Y nõuet tema vastu tasaarvestada enda nõudega tsiviilasja nr 2-1611889 menetluse käigus. 3.6.
  2. Hageja esitas kohtule kriminaalasjas
  3. juulil 2017 esitatud enda ja TS Laevad OÜ tsiviilhagi mitme isiku, sh Y vastu. Asjaolud, millele hageja hagiavalduses tugines, olid aset leidnud ajavahemikus 2009 kuni
  4. Nõude esitamisel Y vastu ei tuginenud hageja tema väidetavalt sooritatud kuriteole, vaid

§-le 620, ÄS § 327 lg-le 2 ja § 315 lg-le

  1. Hageja tugines sellele, et Y rikkus juhatuse liikmena oma lojaalsus- ja hoolsuskohustust. 3.6.
  2. Riigiprokurör Laura Feldmanis teatas hageja esindajatele
  3. juunil 2017, et kriminaalasja toimikud on kättesaadavad alates järgmisest teisipäevast. Hageja ei ole esile toonud mitte ühtegi tõendit ega Y vastu esitatud nõuet, mille aluseks olevad asjaolud selgusid alles kriminaalasja toimikust. Hageja sellekohased väited on jäänud üldsõnaliseks. Kriminaalasjas esitatud tsiviilhagist ei saa järeldada, et hagejale oleks tekitatud kahju Y sooritatud kuriteoga, vaid 12

(28)2-20-13429 hageja heitis talle ette juhatuse liikme kohustuste rikkumist. Samuti ei ole tsiviilhagist võimalik järeldada, et hageja oleks tuginenud mõnele kriminaalmenetluses kogutud tõendile. 3.6.
  1. Kostja esitas kohtule Delfi Ärilehe
  2. augusti
  3. a artikli ja ERR
  4. augusti
  5. a uudise, millest nähtuvalt võeti Y altkäemaksu võtmises kahtlustatuna vahi alla
  6. augustil 2015 ning paar päeva hiljem selgitati avalikkusele kahtlustuse sisu. Seega pidi hagejale juba
  7. al olema teada, et Y võis sooritada kuriteo. 3.6.
  9. oktoobril 2015 võttis Riigikogu vastu otsuse uurimiskomisjoni moodustamisest hageja juhtkonnas toimunud korruptsiooni ja tulevikus sedalaadsete juhtumite vältimiseks vajalike meetmete uurimiseks. Riigihangete registris avaldati juba
  10. novembril 2015 teade riigihanke korraldamise kohta hagejas läbiviidavaks erikontrolliks. Hageja on nõustunud ja see nähtub ka tsiviilhagist, et hageja tugines Y vastu nõude esitamisel KPMG Baltics OÜ koostatud erikontrolli aruandele. Hageja esitas kohtule väljavõtte KPMG Baltics OÜ
  11. oktoobri
  12. a erikontrolli märgukirjast, milles leiti, et lepingud nr RSB/2014/181/DH ja RSB/2014/182/DH, nr SFN-POT-150PCU-NB26-REV0 ja SFN-POT-150PCU-NB27-REV0 ei olnud ilmselt majanduslikult põhjendatud. Üksnes asjaolust, et erikontrolli aruandes ei olnud selgelt välja toodud Y kui juhatuse liikme kohustuste rikkumist, ei saa järeldada, et hagejal oleksid esinenud mis tahes takistused tema vastu nõude esitamiseks. 3.6.
  13. Riigikogu uurimiskomisjon koostas
  14. a lõpparuande, milles leiti mh, et hageja varaga ümberkäimisel oli olulisi vajakajäämisi ning juhatuse liikmed ei järginud vara haldamisel seaduseid ja sisekordi. Ajalehes Postimees ilmus
  15. novembril 2016 artikkel „Ministeeriumi erikontroll tuvastas Tallinna Sadamas kümme põhjendamatut lepingut“, mida artikli kohaselt peeti majanduslikult mittepõhjendatuteks. Samas artiklis on viidatud KPMG erikontrolli aruandele. Seega pidi hagejale juba
  16. a-l olema selge, et Y rikkus juhatuse liikmena kohustusi ning seeläbi tekitati hagejale kahju. 3.6.
  17. Eelnevast võib järeldada, et hagejal puudusid takistused Y vastu nõude esitamiseks juba
  18. a-l. Hagejale oli selleks ajaks ammendavalt teada, et Y rikkus juhatuse liikme kohustusi ja tekitas hagejale kahju. Veelgi olulisem on aga kohtu hinnangul see, et TMS § 221 lg 2 ei seo tasaarvestuse lubatavust mitte sellega, millal isik nõude esitamise võimalikkusest teada sai, vaid sellega, millal leidsid aset nõude aluseks olevad faktilised elusündmused. Kõik need faktilised elusündmused, millele tuginedes hageja on Y vastu kriminaalmenetluses hagi esitanud, leidsid aset enne tsiviilasjas nr 2-16-11889 tehtud lahendi jõustumist. Järelikult ei ole hageja tasaarvestusavaldus täitemenetluses enam lubatav. 3.
  19. Kuna kohus leidis, et hageja nõue ei ole põhjendatud ühelgi hageja esile toodud alusel, jättis kohus hagi rahuldamata. Seetõttu tühistas kohus TsMS § 386 lg 1 alusel
  20. septembri
  21. a hagi tagamise määruse. 3.
  22. Kuna otsus tehtu hageja kahjuks, jättis kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. 3.
  23. Maakohus määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse. 3.9.
  24. Kostja palus mõista menetluskuludena hagejalt välja kulud õigusabile, mis seisnesid 79 t 40 min õigusteenuses hinnaga 180 eurot/t koos käibemaksuga. Samuti on kostja kandnud asja läbivaatamise kuluna (kinnistusraamatu väljatrükid) 9 eurot. Kostja taotles käibemaksu hüvitamist, kuna ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ja palus mõista välja ka viivise menetluskuludelt. 13
(28)2-20-13429 3.9.
  1. Kohus leidis, et kostja esindajate tunnitasu 180 eurot koos käibemaksuga on mõistlik ja kooskõlas siinse vaidluse keerukusega. Kohus nõustus hagejaga, et põhjendatud ei ole 16 t, mis kulus hagi tagamise määruse tühistamise taotluse koostamiseks, sest kostja taotlus jäi rahuldamata. Ajakulu 1 t, mis kulus suhtlemiseks C esindajaga, ei ole seotud siinse vaidlusega, Muus osas luges kohus kostja esindaja ajakulu põhjendatuks ning kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga kooskõlas olevaks. 3.9.
  2. Kuna kohus luges põhjendatuks kostja esindaja ajakulu 62 t 40 min (79 t 40 min - 17 t), on kostja kulud õigusabile põhjendatud 11 280 euro ulatuses. Sellele lisandub kulu 9 eurot seoses kinnistusraamatu väljatrükiga. Kokku on kostja menetluskulud põhjendatud summas 11 289 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ka

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Hageja apellatsioonkaebus

  1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja
  2. jaanuaril 2023 selle täpsustuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata, tühistas
  3. septembri
  4. a hagi tagamise ning jaotas ja määras kindlaks menetluskulud. Hageja palub teha uus otsus, millega hageja hagi rahuldada ja tunnistada täitemenetlus täiteasjas lubamatuks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 4.
  5. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on tõenditega vastuolus ja põhjendamata maakohtu seisukohad, et hagejal ei olnud kohustust tasuda täiteasjas nõutav summa kohtu määratud deposiitkontole, ta teadis makse tegemise ajal, et nõue on loovutatud kostjale ja seega ei ole summa deposiitkontole tasumine käsitatav kostjale kuuluva nõude täitmisena. 4.1.
  6. Y alustatud täiteasjas nr 027/2020/181 nõude vabatahtliku täitmise tähtajast lähtudes pidi hageja nõude tasuma hiljemalt
  7. märtsil
  8. Maakohtu seisukoht, et vabatahtliku täitmise tähtaeg lõppes
  9. veebruaril 2020, ei ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Hageja oli maakohtus selgitanud ja tõendanud, et kriminaalasja lahendav kohus pikendas
  10. veebruari
  11. a määrusega vabatahtliku täitmise tähtaega kuni
  12. märtsini
  13. 4.1.
  14. Kriminaalasja lahendava kohtu
  15. märtsi
  16. a määruse alusel oli hageja kohustatud tasuma summa selleks ette nähtud deposiitkontole. Hageja ei väida, et täiteasja aluseks olev nõue oleks arestitud TsMS § 389 tähenduses. Hagejal ei olnud muud valikut, kui tasuda täiteasja aluseks olev summa
  17. märtsil 2020 kohtu määratud deposiitkontole, sest samal päeval oli täiteasjas nr 027/2020/181 määratud nõude vabatahtliku täitmise tähtpäev. Ühest küljest olid Y esindajad hagejat teavitanud nõude loovutamisest kostjale (
  18. märtsil 2020 ei esitatud hagejale nõude loovutamise lepingut), kuid samal ajal jätkas Y väidetavalt loovutatud nõude sissenõudmist hagejalt täiteasjas nr 027/2020/
  19. Seega oli hageja sundolukorras ning täitmiskulude suurenemise ja kontode aresti vältimiseks õigustatud tasuma
  20. märtsil 2020 (s.o vabatahtliku täitmise tähtaja viimasel päeval) summa kohtu määratud deposiitkontole. 4.1.
  21. Kohtutäitur Risto Sepp lõpetas täiteasja nr 027/2020/181 põhjusel, et selle aluseks olev täitedokument on täidetud. Kohtutäituri
  22. aprilli
  23. a otsusest nähtuvalt lõpetab kohtutäitur tsiviilasjas nr 2-16-11889 tehtud otsuse alusel alustatud täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 3 alusel, sest „täitedokumendis märgitud toiming on tehtud“. Hageja hinnangul nähtub sellest selgelt, et kohtutäitur on andnud hinnangu, mille kohaselt täitemenetluse aluseks olev täitedokument on täidetud. 14

(28)2-20-13429 4.1.
  1. Kriminaalasjas
  2. märtsil 2020 tehtud määruse tühistamata ja muutmata jätmisega on kohtud kinnitanud, et määrus on õiguspärane ka
  3. märtsi
  4. a nõude loovutust arvestades. Kostja ja Y esitasid
  5. märtsi
  6. a määrusele kaebuse maakohtu kaudu ning maakohtul oli võimalik enne kaebuse edastamist ringkonnakohtule selle õigsust kaebajate vastuväidete pinnalt sisuliselt hinnata. Kui maakohtu hinnangul oleks kaebus andnud alust hagi tagamise määruse tühistamiseks, oleks ta seda teinud. Selle asemel edastas maakohus kaebuse ringkonnakohtule. Ringkonnakohus jättis kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata, kuid andis mõista, et vaidlustatavas määruses ei ole olulisi puudusi. Seega on õigustatud hageja seisukoht, et kriminaalasja lahendavad kohtud on hinnanud
  7. märtsi
  8. a määrust ka sisuliselt. 4.1.
  9. Maakohus jättis käsitlemata osad hageja seisukohad, mis kinnitavad, et kohtudeposiiti raha tasumisega tuleb lugeda täiteasja aluseks olev nõue täidetuks. Esiteks ei ole kohus hinnanud Y taotlusel alustatud täitemenetluses väljastatud täitmisteate ja kohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja tähendust. Y tegevus nõude osas oli vastuoluline – ta teavitas nõude loovutamisest, kuid samal ajal jätkas hagejalt sama nõude sissenõudmist täitemenetluses, käitudes endiselt nagu nõude täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik. Selles olukorras oli hageja õigustatud lähtuma kohtutäituri esitatud täitmisteatest. Teiseks, siinse asja esemeks olevas täiteasjas toimub täitemenetlus Y taotlusel varem algatatud täiteasjaga nr 027/2020/181 sama täitedokumendi alusel. Kohus jättis ebaõigesti tähelepanuta selle, et siinse täiteasja aluseks olev täitedokument on juba täitemenetluse nr 027/2020/181 tulemusel loetud täidetuks. Sama täitedokumendi mitmekordne täitmine on lubamatu. 4.
  10. Kostja ja Y vaheline nõude loovutamise leping on tühine. Maakohtu seisukohad eiravad menetluses esitatud tõendeid, hageja tegelikke seisukohti ja kohalduvat õigust. 4.2.
  11. Maakohus esitab vaidlustatud otsuses hageja seisukohti loovutuse näilikkuse kohta ebaõigesti. Hageja ei ole väitnud, et kuna nõude loovutamise lepinguga üritasid kostja ja Y varjata kinkelepingut, on tegemist näiliku tehinguga. Hageja märkis, et nõude tasuta loovutamise puhul käsitatakse loovutuse aluseks olevat kohustustehingut kinkelepinguna. Loovutuse näilikkus ei seisne kinkelepingu ega muu tehingu varjamises, vaid selles, et loovutust tegelikult ei toimunud. Ilma seda tegelikult tahtmata lõid kostja ja Y näiliku olukorra, nagu nõue ei kuuluks enam Yle. Selle eesmärk oli tekitada vastuväide hageja ja TS Laevad OÜ tsiviilhagi tagamise taotlusele ja vältida olukorda, kus nõue jääb tagama Y vastu esitatud tsiviilhagi. Kohus ei ole tehingu näilikkuse hindamisel lähtunud hageja tegelikust positsioonist. 4.2.
  12. Kohtu järeldused nõude loovutamise põhjuste kohta ei tugine tõenditel. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema väidet, et Y loovutas nõude kostjale, et hüvitada Cle väljastatud advokaadibüroo Leadell Pilv arvete tasumine. Notariaalse lepingu p-st 3.2 nähtub, et Y loovutas nõude kostjale tasuta, mitte õigusabikulude hüvitamiseks. Menetluses ei ole esitatud ka ühtegi tõendit, mille põhjal saaks arvete tasumist pidada Y ja C ühiseks kohustuseks. 4.2.
  13. Menetluses kogutud tõendid, nõude loovutamise asjaolud ja kostja selgitused kogumis kinnitavad, et nõude loovutamist ei ole tegelikult toimunud. Esiteks, enne hageja ja TS Laevad OÜ tsiviilhagi tagamise taotlusest teadasaamist ei olnud Yl kavatsust nõuet loovutada, vaid tema taotluse alusel oli kohtutäitur Risto Sepp algatanud selle nõude maksma panemiseks täitemenetluse. Y loovutas nõude kostjale
  14. märtsil 2020, mis oli talle tsiviilhagi tagamise taotlusele vastamiseks antud tähtaja viimane päev. Seega oli Y eesmärk saada summa täitemenetluse kaudu endale ning alles pärast hagi tagamise taotlusest teadasaamist soovis ta leida võimaluse vältida selle taotluse rahuldamist. Teiseks, nõue loovutati tasuta. Kostja väide, et nõue loovutati võla katteks, jäi tõendamata. Kui loovutus ei olnud tasuta, ei oleks olnud 15
(28)2-20-13429 mingit takistust see lepingusse kirja panna. Kolmandaks, kostja esitatud tõenditest nähtub, et kostja kaudu tasuti advokaadibüroole Yle õigusabi osutamise eest. Puuduvad tõendid, millest nähtuks, et arvete tasumine toimus kostja kulul või et poolte kokkuleppe järgi oli tegemist Y võlaga. Seega on tõenäoline, et ka väidetava loovutusega taheti jätta mulje, nagu oleks nõue kostjale üle läinud, kuid samal ajal oleks nõudest laekunud vahendeid kasutatud Y huvides edasi. Neljandaks, kuigi Y väidetavalt loovutas nõude, jätkas ta selle täitmist Risto Sepa juhitava täitemenetluse kaudu enda nimel. Kohtutäituri sõnul ei teavitanud Y teda nõude loovutamisest. Seega käitus Y ka pärast nõude väidetavat loovutamist selle omajana. Viiendaks, kriminaalasjas nr X-XX-XXXX C
  1. novembril 2022 esitatud taotlusest nähtuvalt peab ta Y õigusjärglasena nõuet endiselt endale kuuluvaks. Neid asjaolusid kogumis hinnates oleks maakohus pidanud nõustuma, et
  2. märtsi
  3. a loovutamine oli näilik ja TsÜS § 89 lg 2 järgi tühine, sest loovutust tegelikult ei toimunud. Kohus ignoreeris, et sarnastel asjaoludel tunnistas Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-18-11128 loovutuse näilikkust. 4.2.
  4. Nõude loovutamise leping on ka heade kommete ja avaliku korraga vastuolus. Põhjendamatu on maakohtu etteheide, et hageja ei ole selgitanud, kuidas nõude loovutamine sai tema varalist seisundit mõjutada. Hageja on menetluses selgitanud loovutamise kahjulikku mõju talle ja TS Laevad OÜ-le. Kuigi kriminaalasja lahendav kohus rahuldas ainult TS Laevad OÜ hagi tagamise taotluse, on hageja ja TS Laevad OÜ Y solidaarvõlausaldajad ning seega on nad mõlemad hagi tagamise määruse tähenduses soodustatud isikud. Hageja ja TS Laevad OÜ solidaarne kahju hüvitamise nõue Y vastu ületab oluliselt Y vara, mida on kriminaalasjas menetletavate nõuete tagamiseks arestitud või hüpoteekidega koormatud. Enne kostjale loovutamist oli Y nõue hageja vastu tema ainus vara, mida ei olnud kriminaalmenetluses arestitud või hüpoteekidega koormatud. Sisuliselt muutis Y end nõude loovutamisega varatuks. Seega seisnes nõude loovutamise kahjulik mõju selles, et nõudest tasuta vabanemise tõttu vähenes hageja ja TS Laevad OÜ võimalus saada Y tekitatud kahju hüvitatud loovutatud nõude suuruse võrra. Kuna see oligi nõude loovutamise eesmärk, on loovutamine heade kommete vastane. Hageja seisukohta kinnitab
  5. märtsi
  6. a määrus, millega tsiviilhagi tagati. Selles määruses nõustus kohus, et hageja ja TS Laevad OÜ esitatud hagi tagamise avalduse rahuldamise eeldused on täidetud, kuna esineb oht, et tsiviilhagi rahuldamise, kuid hagi tagamata jätmise korral on otsuse täitmine võimatu või raskendatud. Kohus tõi määruses eraldi välja, et Y majanduslik olukord ei võimalda hageja ja TS Laevad OÜ nõude täitmist ning hagi tagamise eesmärk on hoida Y nõue alles, et vajadusel saaks selle arvelt täita hageja ja TS Laevad OÜ nõuet. Ebaloogiline on maakohtu veendumus, et nõuet ei saadud loovutada hagi tagamise blokeerimiseks, kuna hagi tagamise määrusega ei arestitud nõuet. Hageja ja TS Laevad OÜ taotlesid
  7. veebruari
  8. a hagi tagamise avalduses mh Y nõude arestimist, millest Y sai enne hagi tagamise määrust teada. Alles
  9. märtsil 2020 selgus, et kohus ei arestinud nõuet, vaid kohaldas teistsugust hagi tagamise abinõu. Seega ei saa nõude arestimata jätmisest teha järeldust, et nõude loovutamise tehingu eesmärk ei olnud hagi tagamise määrust blokeerida. Tegelikult kinnitavad nõude loovutamise asjaolud just nimelt seda, et loovutamise eesmärk oli hagi tagamine blokeerida. Muu hulgas oli Y
  10. märtsi
  11. a seisukohas hagi tagamise taotlusele tema ainus vastuväide hagi tagamisele see, et nõue loovutati. Seega tekitas Y nõude loovutamisega endale vastuväite hageja taotlusele. Kohus on jätnud käsitlemata suurema osa hageja vastuväidetest nõude loovutamise lepingu vastuolu kohta heade kommete ja avaliku korraga. Hageja hinnangul kinnitavad nõude 16
(28)2-20-13429 loovutamise tühisust TsÜS § 86 lg 1 alusel nõude loovutamise asjaolud: nõue loovutati kostjale tasuta ja sellega vabanes Y oma ainukesest arestimata või hüpoteekidega koormamata varast. Nõude loovutamisega muudeti Y sisuliselt varatuks, et hagejal ja TS Laevad OÜ-l ei oleks võimalik oma kahju hüvitamise nõuet täiendavalt tagada. Yl ei olnud piisavalt vara, mille arvelt tsiviilhagi rahuldamise korral nõuet täita. Seega oli Y vara tasuta loovutamine ajal, mil kohus lahendas hageja ja TS Laevad OÜ hagi tagamise taotlust, selgelt hagejat ja TS Laevad OÜ-d kahjustav. Lisaks, nõude loovutamisega kuritarvitasid Y ja kostja kriminaalasja menetleva kohtu usaldust. Kohus usaldas, et Yle hagi tagamise taotluse edastamine ja seisukoha küsimine ei ajenda teda nõuet loovutama, kuid just seda ta tegi. Sellises olukorras on ka käsutustehing heade kommetega vastuolus. 4.2.
  1. Seega nõuab kostja täiteasjas hagejalt nõude täitmist tühise loovutuse alusel. Tal tegelikult puudub nõue hageja vastu ning täitemenetlus täiteasjas tuleb tunnistada lubamatuks. 4.
  2. Maakohus ei ole sisuliselt hinnanud ka hageja hea usu põhimõtte vastasusele põhinevat seisukohta. Hageja jääb selles osas maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. Nõude loovutamine on vastuolus hea usu põhimõttega mh samadel asjaoludel, millest saab järeldada loovutuse heade kommete vastasust. Hea usu põhimõttega vastuolu tõttu tuleks jätta nõude loovutamise lepingust tulenev kohaldamata. Õigustamatu on süüdistada hea usu põhimõtte vastases käitumises hagejat. 4.
  3. Hageja tugines ka menetluslikule tasaarvestusavaldusele TMS § 221 alusel, taotledes Y nõuete tasaarvestamist kattuvas ulatuses enda tsiviilhagis Y vastu esitatud nõudega. Ajal, mil hageja sai tsiviilhagi koostamiseks tutvuda kriminaalmenetluse toimikuga (alates
  4. juuni 2017), oli tsiviilasja nr 2-16-11889 menetlus jõudnud staadiumisse, kus tasaarvestusavalduse esitamine oli välistatud. Enne kriminaalasja materjalidega tutvumist ei olnud hagejal objektiivselt võimalik oma nõuet tsiviilasja nr 2-16-11889 käigus tõhusalt maksma panna. Hageja selgitas maakohtu menetluses üksikasjalikult, millistel prokuratuuri kogutud tõenditel tema nõue Y vastu põhineb. Nende tõendite seas on mh jälitustoimingute protokollid, millele hagejal ei oleks olnud võimalik väljaspool kriminaalmenetlust ligi pääseda. Ilma asjakohaste tõenditeta ei oleks hageja saanud tsiviilasjas nr 2-16-11889 tõendada altkäemaksu üleandmist laevatehaste poolt R.I.C.H. Trading Group-le ja näilikke maaklerlepinguid, mille alusel altkäemaks üle anti. KPMG Baltics OÜ erikontrolli aruanne kinnitab otsesõnu, et laevatehastega sõlmitud lepingute majandusliku põhjendatuse hindamiseks puudub tõendusmaterjal. Küll aga olid sellised tõendid prokuratuuri koostatud kriminaalasja toimikus. Seega oleks ilma prokuratuuri materjalideta vähemalt hageja 3 152 000 euro suurune kahju hüvitamise nõue Y vastu jäänud tsiviilasjas nr 2-16-11889 tõendamata. Muus osas kordas hageja oma maakohtus esitatud seisukohti, leides, et maakohus oli jätnud need hindamata. Kohtu viidatud materjalid ei kinnita, et hageja oleks saanud tsiviilasja nr 2-16-11889 menetlemise ajal oma nõude tõhusalt maksma panna. Vähemalt oleks tulnud leida, et hagejal puudusid tsiviilasjas tõhusad võimalused panna maksma oma enam kui 3,1 miljoni euro suurune nõue Y vastu parvlaevade hankes võetud altkäemaksu tõttu.
  5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuapellatsioonkaebus
  6. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega vähendati kostjale välja mõistetavat menetluskulu (kostja lepinguliste esindajate kulu) 17 t 17
(28)2-20-13429 võrra. Kostja palub teha uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud maakohtus 79 t 40 min ulatuses. Kostja leiab, et tema
  1. jaanuari
  2. a toiming ajakuluga 1 t oli põhjendatud ja siinse tsiviilasjaga seotud. Samuti jättis maakohus põhjendamatult hagejalt välja mõistmata menetluskulu seoses
  3. juunil 2022 esitatud hagi tagamise taotluse koostamise ja hageja vastuse läbitöötamisega ehk ajavahemikul
  4. mai 2022 kuni
  5. juuni 2022 tehtud toimingute eest. Kostja nimel maakohtule esitatud taotlus oli põhjendatud ja asjatundlikult koostatud. Asjaolu, et maakohus jättis taotluse
  6. augusti
  7. a määrusega rahuldamata, ei muuda toimingut ebamõistlikuks ja ebavajalikuks.
  8. Hageja vaidles vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  9. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada ning teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada ja tunnistada sundtäitmine täiteasjas lubamatuks. Eelnevaga seoses tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist ning hagi tagamise tühistamist puudutavas osas. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus jaotab uuesti maakohtus kantud menetluskulud ja määrab apellatsioonimenetluse kulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus tühistatakse ka menetluskulude kindlaksmääramise osas, rahuldatakse vastuapellatsioonkaebus osaliselt.
  10. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Siinsel juhul on hageja vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata tema hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega kohus võttis vastu tema loobumise nõudest jätta täiteasja täitekulud kostja kanda ja mõista hageja täitekulud kostjalt hageja kasuks välja ning lõpetas selles osas tsiviilasja menetluse (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2). Kostja on vastuapellatsioonkaebusega vaidlustanud maakohtu otsuse üksnes osas, milles tema menetluskulud jäeti 17 t ulatuses kindlaks määramata ja hagejalt välja mõistmata. Eelnevat arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendatust hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude lahendamise osas ning sellest lähtuvalt ka menetluskulude jaotuse osas. Kuna maakohtu otsus on muus osas vaidlustatud, ei ole see jõustunud ka menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas (TsMS § 456 lg 4 kolmas lause), sh kostja vastuapellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses, ega maakohtu
  11. septembri
  12. a hagi tagamise määruse tühistamise osas. Maakohtu määrus on TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause kohaselt jõustunud osas, milles maakohus võttis vastu hageja loobumise täitekulusid puudutavast nõudest ja lõpetas selles osas menetluse.
  13. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses praeguse otsuse p-s 3.1 loetletud maakohtu tuvastatud asjaolude üle, mistõttu ringkonnakohus võtab need TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi asja lahendamisel aluseks.
  14. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust või õigusjõudu. Selle 18
(28)2-20-13429 hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt Riigikohtu
  1. juuni
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 221 lg-s 1 sätestatud näidisloetelu ei välista teistsugustel alustel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vastuväidete esitamist. Üldjuhul võivad võlgniku vastuväited olla sellised, mis põhinevad pärast nõude tekkimist ilmnenud asjaoludel, mis täitmist ei võimalda, sh sissenõudja poolt nõude loovutamine (Riigikohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-134-07, p 11). Kui täitedokumendiks on kohtulahend, piirab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist oluliselt TMS § 221 lg
  5. Viidatud normi kohaselt on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Sätte eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (Riigikohtu
  6. aprilli
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 10). Erandina sellest põhimõttest on Riigikohus leidnud, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi (vt samas, p 11).
  8. Siinses asjas on täitedokumendiks tsiviilasjas nr 2-16-11889 tehtud kohtulahend, millest tuleneva nõude on Y väidetavalt loovutanud kostjale. Ringkonnakohus hindab hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude lahendamisel kõigepealt hageja väiteid, mis puudutavad
  9. märtsi
  10. a nõude loovutamise tehingu tühisust. Kui nõude loovutamine peaks osutuma tühiseks, ei oleks kostjal õigust hagejalt täiteasjas sundtäidetava nõude täitmist nõuda, mistõttu esineks alus tunnistada sundtäitmine täiteasjas lubamatuks. Sel juhul ei oleks oluline hinnata, kas kostja nõude saaks lugeda lõppenuks täitmisega (s.o hageja poolt raha tasumisega kohtu deposiiti kriminaalasjas nr X-XX-XXXX) või tasaarvestusega või kas kostja nõude maksmapaneku võiks välistada hea usu põhimõte.
  11. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata sellele, et hageja ei olnud
  12. märtsi
  13. a nõude loovutamise lepingu pool, on tal õigus tugineda nõude loovutamise (käsutustehingu) tühisusele. 13.
  14. Küsimust, kas võlgnik võib esitada vastuväite nõude loovutamisele ka olukorras, kus võlausaldaja on teda loovutamisest teavitanud, on Riigikohus käsitlenud
  15. aprilli
  16. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-05 (p 17). Riigikohus märkis, et analüüsida tuleb eelkõige

§ 171

lg 1 ja § 170 eesmärke.

§ 170

esimese lause kohaselt loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et ta on nõude loovutanud uuele võlausaldajale. Selle sätte eesmärgina nägi Riigikohus võlgniku kaitset. Kui nõude loovutamisest on võlgnikule teatatud, võib ta põhimõtteliselt täita kohustuse uuele võlausaldajale. Sel juhul ei saa nõude loovutanud võlausaldaja enam tema vastu täitmise nõuet esitada. Selline järeldus tuleneb

§ 170

esimese lause osast, mille kohaselt loetakse loovutamine sättes ettenähtud tingimustel toimunuks just võlgniku suhtes. Samas ei ole nimetatud sätte eesmärk välistada võlgniku vastuväide selle kohta, et nõude loovutamine ei ole kehtiv. Seetõttu võib võlgnik

§ 171

lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu 19

(28)2-20-13429 nõude loovutamise ajal, esitada ka neid vastuväiteid, mis tulenevad nõude loovutamisest. Vastuväiteid nõude loovutamisele saab lugeda

§ 171

lg 1 järgi vastuväideteks uue võlausaldaja vastu, sest nõude loovutamise tühisuse korral (nt vorminõuete rikkumise tõttu) ei ole uus võlausaldaja materiaalõiguslikult õigustatud võlgnikult kohustuse täitmist nõudma. Eelviidatud Riigikohtu tõlgendust arvestades leiab kolleegium, et

§ 171

lg 1 kohaselt võib hageja siinses asjas esitada kostja kui väidetava uue võlausaldaja nõude vastu ka vastuväite, et nõude loovutamine on tühine, mistõttu kostja ei ole saanud nõude omajaks.

§ 170esimene lause sellise vastuväite esitamist ei välista.

13.2. Nõude loovutamine

§ 164lg 1 mõttes on käsutustehing Ts

ÜS § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust (vt nt Riigikohtu

  1. novembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-13381, p 11). Üldiselt on Riigikohus leidnud, et kui isik ei ole vaidlusaluse käsutustehingu pool, siis peab tal selle tehingu tühisusele tuginemiseks olema õigustatud huvi. Käsutustehingu pooleks mitteolev isik saab erandina tugineda sellise tehingu tühisusele, kui see mõjutab tema õigusi (vt Riigikohtu
  3. detsembri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-12, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika;
  5. novembri
  6. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11216, p 17). Erinevalt varasemast praktikast (vt nt Riigikohtu
  7. veebruari
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 14) ei ole Riigikohus hilisemates lahendites enam viidanud vajadusele, et tehing peaks mõjutama selle tühisusele tugineva isiku asjaõiguslikku positsiooni, s.o mõnd asjaõigust. Kolleegium leiab, et ka selle praktika kohaselt oleks hagejal õigus tugineda
  9. märtsi
  10. a nõude loovutamise kui käsutustehingu tühisusele. Hagejal on õigustatud huvi teada, kas nõue on Ylt kehtivalt kostjale loovutatud, kuna sellest sõltub, kas kostja on õigustatud nõudma hagejalt selle nõude täitmist, sh täitemenetluses.
  11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et
  12. märtsi
  13. a nõude loovutamise leping, sh käsutustehing ei ole tühine TsÜS § 89 järgi selle näilikkuse tõttu. 14.
  14. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Sama paragrahvi
  15. lõike kohaselt on näilik tehing tühine.
  16. lõikest tuleneb, et kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Tehingu näilikkuse hindamisel tuleb eristada kohustustehingut ja käsutustehingut. Nõude loovutamise kui käsutustehingu aluseks on kohustustehing, milleks siinsel juhul on hageja arvates kinkeleping (vt hagiavalduse p 2.13). 14.
  17. Hageja seisukohtadest nähtub, et hageja arvates võis Y loovutada nõude kostjale n-ö usalduslikult nii, et kostja oleks kasutanud seda Y huvides või pärast Y surma tema pärija C huvides (hagiavalduse p 2.14; vt ka
  18. veebruari
  19. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:33:12). Et nõue võidi kostjale üle anda „usalduslikult“ kohustusega toimida sellega Y juhiste järgi ja huvides, ei ole mitte asjaõiguslepingu, vaid kohustuslepingu kehtivuse küsimus (vt ka Riigikohtu
  20. septembri
  21. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 25). Ainuüksi kohustustehingu näilikkus ei muudaks näilikuks omandi üleandmisele suunatud käsutustehingut. Abstraktsioonipõhimõttest (TsÜS § 6 lg 4) tulenevalt ei olene käsutustehingu kehtivus õiguste ja kohustuste üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest (vt Riigikohtu
  22. detsembri
  23. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-13695, p 19;
  24. septembri
  25. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 25). Järelikult, isegi kui Y ja kostja vaheline kohustustehing (kinkeleping) oleks näilik, ei tooks see kaasa nõude loovutamise käsutustehingu näilikkust ja seega tühisust. 14.
  26. Riigikohus on rõhutanud, et asjaõigusleping käsutustehinguna on abstraktne ja neutraalne ning üldjuhul ei saagi näilik olla (vt nt Riigikohtu
  27. juuni
  28. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 20

(28)2-20-13429 41-06, p 19). Vaid erandjuhul võib asjaõigusleping olla näilik – seda siis, kui pooled soovivad jätta üksnes mulje omandi üleminekust ja on omandi üleandmisel kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi (vt Riigikohtu
  1. aprilli
  2. a otsus kriminaalasjas nr 4-16-9132, p-d 22 ja 23; vt ka Riigikohtu
  3. oktoobri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-18531, p 12.2). Hageja leiabki, et Y ja kostja üksnes tahtsid jätta mulje nõude üleminekust, kuid olid tegelikult kokku leppinud, et nõude loovutamise tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, st nõue ei lähe kostjale üle (vt hagiavalduse p 2.14;
  5. veebruari
  6. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:31:38–00:32:08). Kolleegiumi hinnangul aga ei anna hageja esile toodud asjaolud ja esitatud tõendid alust järeldada, et
  7. märtsi
  8. a nõude loovutamine oleks olnud näilik tehing. 14.3.
  9. Kostja väitel oli tema eesmärk tehingut tehes saada nõude omanikuks (vt kostja
  10. oktoobri
  11. a määruskaebus, p 2.4.8;
  12. oktoobri
  13. a vastus hagile, p 2.5.5). Tuvastatud asjaoludest ei tulene, et Y ja kostja oleksid sõlminud
  14. märtsi
  15. a nõude loovutamise lepingu üksnes sooviga jätta mulje nõude üleminekust, s.o võlausaldaja vahetumisest, kuid nõude omajaks oleks jäänud Y. Nõude omajana on pärast
  16. märtsi 2020 käitunud kostja, mh algatades siinses asjas vaidluse all olevas täiteasjas täitemenetluse. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele (vt p 2.13) märgib kolleegium järgmist. 14.3.
  17. Maakohus leidis põhjendatult, et nõude loovutamise näilikkust ei saa järeldada sellest, et nõue loovutati tasuta (vt maakohtu otsuse p 202). Nõude tasuta loovutamine puudutab loovutuse aluseks olevat kohustustehingut ning sellest ei saa järeldada, et Yl ja kostjal oleks olnud kokkulepe, et nõuet tegelikult kostjale ei loovutata. Ka see, et Y oli varem soovinud nõude täitmist endale, algatades selleks täitemenetluse, ei anna alust järeldada, et tema tahe ei olnud nõuet
  18. märtsi
  19. a lepinguga kostjale loovutada. Sissenõudja võib endale kuuluva nõude

§ 164lg 1 järgi loovutada ka täitemenetluse ajal.

Samuti ei anna käsutustehingu näilikuks pidamiseks alust hageja väited nõude loovutamise eesmärkide kohta (vt hagiavalduse p 2.14;

  1. jaanuari
  2. a seisukoht, p 2.33). 14.3.
  3. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et Y käitumine pärast
  4. märtsi 2020 viitab nõude loovutamise näilikkusele. Ehkki Y ei olnud kohtutäitur Risto Seppa nõude loovutamisest teavitanud (vt kohtutäituri büroo vastus: I kd, tl 194 pöördel), ei ole asjas vaidlust selles, et täiteasjas nr 027/2020/181 pärast
  5. märtsi 2020 täitetoiminguid ei tehtud (
  6. veebruari
  7. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:37:09–00:37:51). Hagejale
  8. märtsil 2020 esitatud nõude loovutamise teates oli Y selgelt avaldanud, et ta on nõude loovutanud ja palub hagejal täita tsiviilasjas nr 2-16-11889 jõustunud kohtulahenditest tulenevad kohustused kostjale (I kd, tl-d 89–90). Y väitel oli ta informeerinud nõude loovutamisest ja sissenõudja muutumisest ka kohtutäitur Risto Seppa (samas). Hageja ei ole menetluses väitnud, et Y oleks ise pärast
  9. märtsi 2020 teinud mingeid selliseid tegusid, millest oleks nähtunud, et ta peab end endiselt nõude omajaks. Kolleegiumi hinnangul ei saa sellest, et Y oli tegelikult jätnud kohtutäituri teavitamata ja ei esitanud avaldust täitemenetluse lõpetamiseks, järeldada, et ta oleks käitunud endiselt nagu nõude täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik. Samuti ei ole asjas esitatud selliseid tõendeid, mis kinnitaks hageja seisukohta, et kostja algatas täitemenetluse siinse menetluse esemeks olevas täiteasjas koostöös Y pärija Cga, käitudes sissenõudjana sisuliselt C nimel (vt
  10. veebruari
  11. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:33:12). 14.3.
  12. Sarnaselt maakohtuga ei nõustu ka ringkonnakohus hageja seisukohaga, et C
  13. novembri
  14. a taotlusest kriminaalasjas nr X-XX-XXXX nähtuvalt peab ta tsiviilasjas nr 216-11889 tehtud otsusest tulenevat nõuet endale kui Y pärijale kuuluvaks. C
  15. novembri
  16. a taotluses menetluse lõpetamiseks kriminaalasjas nr X-XX-XXXX (II kd, tl-d 78–85) palub ta 21

(28)2-20-13429 mh tühistada Harju Maakohtu
  1. märtsi
  2. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega on keelatud hagejal tsiviilasjas nr 2-16-11889 Y kasuks hagejalt välja mõistetud 52 072,71 euro Yle välja maksmine kuni kohtuasjas nr X-XX-XXXX kohtulahendi jõustumiseni. Taotluse põhjendava osa p-s 42 on C põhjendanud hagi tagamise tühistamise taotlust sellega, et kriminaalmenetluse lõpetamisel on ka hagi tagamise abinõu tühistamine vältimatu (II kd, tl 83 pöördel). Seega lähtus C taotlus menetlusõiguslikest kaalutlustest ning ei anna alust järeldada, et C peab end nõude omajaks.
  3. Kolleegium on seisukohal, et
  4. märtsi
  5. a nõude loovutamine (käsutustehing) on tühine TsÜS § 86 lg 1 järgi selle vastuolu tõttu heade kommetega. 15.
  6. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Riigikohus on selgitanud, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt Riigikohtu
  7. detsembri
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-12, p 11;
  9. oktoobri
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-02, p 10). Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus tuleneb kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (vt nt Riigikohtu
  11. septembri
  12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 23 ja seal viidatud kohtupraktika). Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid, sh poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke (Riigikohtu
  13. mai
  14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-01;
  15. veebruari
  16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 30). 15.
  17. Riigikohus on toonitanud, et üldjuhul saab heade kommete vastasus TsÜS § 86 lg 1 tähenduses puudutada käsutustehingu aluseks olevat kohustustehingut. Käsutustehing nt omandi üleandmise kohta on õiguslikult neutraalne ja ei saa seetõttu olla vastuolus heade kommetega ning sel põhjusel tühine. Erandina võib käsutustehing osutuda tühiseks vastuolu tõttu heade kommetega, kui käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise on heade kommete vastane (vt nt Riigikohtu
  18. veebruari
  19. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 31 ja seal viidatud kohtupraktika;
  20. detsembri
  21. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-12, p 11), sh kui käsutustehingu eesmärk on ebamoraalne ja taunitav (vt Riigikohtu
  22. oktoobri
  23. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-18531, p 12.2). Muu hulgas võib käsutustehingu tühisusele tuginemine heade kommete vastasuse tõttu olla võimalik juhul, kui asja käsutamise eesmärk on teise isiku kahjustamine (Riigikohtu
  24. juuni
  25. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-09, p 12). Näiteks on Riigikohus leidnud, et heade kommetega võib olla vastuolus aktsiate omandiõiguse või osaluse üleandmise käsutustehing, mille eesmärk on vältida osanikule või aktsionärile kohalduva hääleõiguse piirangu kohaldumist (Riigikohtu
  26. detsembri
  27. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1156-12, p 11;
  28. oktoobri
  29. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-18531, p 12.3). Seda muu hulgas siis, kui osade üleandmise kaugem eesmärk on tõrjuda vähemusosanik ühingust välja (Riigikohtu
  30. novembri
  31. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11216, p 20). Käsutustehingu heade kommete vastaseks lugemiseks ei ole oluline, kas selle tehingu taunitav ja ebamoraalne eesmärk oleks ka tegelikult saavutatud, kuna tehingu heade kommete vastasuse hindamisel on olulised eeskätt tehingupoolte eesmärk ja tehingu tegemise motiivid (Riigikohtu
  32. novembri
  33. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11216, p 20). 15.
  34. Hageja on põhjendanud
  35. märtsi
  36. a nõude loovutamise heade kommete vastasust peamiselt sellega, et nõude loovutamise eesmärk oli kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tsiviilhagi tagamise takistamine Yle kuulunud tsiviilasjas nr 2-16-11889 tehtud otsustest tuleneva nõude arvel, Y varalise seisundi halvendamine ja tema varatuks muutmine ning seeläbi hageja ja TS 22
(28)2-20-13429 Laevad OÜ kahjustamine (vt hagiavalduse p-d 2.7 ja 2.8;
  1. jaanuari
  2. a seisukoht, p-d 2.26 ja 2.27;
  3. veebruari
  4. a seisukoht, p 3.8;
  5. veebruari
  6. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:25:48, 00:40:15–00:40:45). Maakohus ei ole hageja väiteid ja nende alusena esile toodud asjaolusid vaidlustatud lahendis sisuliselt hinnanud, rikkudes sellega kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et kuna nõude loovutamine ei mõjutanud hageja kohustuse suurust ega piiranud tasaarvestusavalduse esitamist, ei kahjustanud see hagejat (vt maakohtu otsuse p 196). Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada, hinnates hageja väiteid
  7. märtsi
  8. a nõude loovutamise heade kommete vastasuse kohta. 15.
  9. Siinsel juhul ei ole vaidlust muu hulgas järgmistes asjaoludes: - - - - - hageja ja TS Laevad OÜ on esitanud kriminaalasjas nr X-XX-XXXX Y vastu (solidaarselt teiste süüdistatavatega) tsiviilhagi, milles nõuavad kokku 4 724 149,16 euro ja viiviste hüvitamist; hageja ja TS Laevad OÜ esitasid
  10. veebruaril 2020 kriminaalmenetluses nr X-XXXXXX tsiviilhagi tagamise taotluse, milles palusid tsiviilhagi tagamiseks arestida Y tsiviilasjas nr 2-16-11889 tehtud otsustest tulenevad nõuded hageja vastu ning kohustada hagejat tasuma Y nõue kohtu ettenähtud deposiitkontole ja lugeda kohustus pärast võlgnevuse deposiitkontole tasumist täidetuks (I kd, tl-d 26 pöördel – 19); Harju Maakohus edastas kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kannatanute tsiviilhagi tagamise taotluse
  11. veebruari
  12. a kirjaga Yle ja palus vastata sellele hiljemalt
  13. märtsil 2020 (I kd, tl 29 pöördel); Y ja kostja sõlmisid
  14. märtsil 2020 nõude loovutamise lepingu, millega Y loovutas kõik tsiviilasjas nr 2-16-11889 jõustunud kohtuotsusest tulenevad rahalised nõuded hageja vastu tasuta kostjale (I kd, tl-d 30 – 32 pöördel). Harju Maakohus tegi
  15. märtsil
  16. a määruse, millega jättis hageja tsiviilhagi tagamise taotluse rahuldamata, kannatanute vara arestimise taotluse läbi vaatamata ning rahuldas TS Laevad OÜ tsiviilhagi tagamise taotluse. Maakohus keelas hagejal tsiviilasjas nr 2-16-11889 hagejalt Y kasuks välja mõistetud 52 072,71 euro (sh põhivõlg 24 000 eurot) Yle väljamaksmise kuni asjas nr X-XX-XXXX kohtulahendi jõustumiseni, määrates, et juhul, kui hageja asub Yle nimetatud rahasummat välja maksma, on hageja kohustatud kandma raha kohtu tagatiste kontole Rahandusministeeriumi arveldusarvele (I kd, tl-d 33–36). Määrus jõustus
  17. juunil 2020 (I kd, tl-d 36 pöördel – 37 pöördel). 15.
  18. Tuvastatud asjaoludest järeldub, et nõude loovutamise vahetu eesmärk oli takistada kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tsiviilhagi tagamist selle nõude arvel. 15.5.
  19. Asjaoludest nähtub, et Yl oli algselt soov nõuda tsiviilasjas nr 2-16-11889 hagejalt välja mõistetud summad sisse endale.
  20. jaanuaril 2020 edastas kohtutäitur Risto Sepp hagejale teatise ja täitmisteate, mille kohaselt algatas kohtutäitur Y
  21. jaanuari
  22. a avalduse alusel hageja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 027/2020/181 hagejalt Y kasuks tsiviilasjas nr 2-1611889 välja mõistetud summade (kokku 51 792,88 eurot) sissenõudmiseks (I kd, tl-d 23 pöördel – 26). Täitmisteate kohaselt oli vabatahtliku täitmise tähtaeg 30 päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast (I kd, tl 24). Maakohus leidis ekslikult, et vabatahtliku täitmise tähtaeg möödus
  23. veebruaril 2020 (vt maakohtu otsuse p 185). Vabatahtliku täitmise tähtaega täiteasjas nr 027/2020/181 pikendati Harju Maakohtu
  24. veebruari
  25. a määrusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX TMS § 45 lg 1 alusel kuni
  26. märtsini 2020 (vt hageja
  27. oktoobri
  28. a menetlusdokument, p 2.23 ja lisa 3). Seega loovutas Y nõude kostjale lühikest aega pärast seda, kui ta oli algatanud ise täitemenetluse selle nõude sissenõudmiseks, tehes seda 23
(28)2-20-13429 nõude vabatahtliku täitmise tähtaja perioodi jooksul. Eelnev viitab kolleegiumi hinnangul sellele, et veel ligi kuu aega enne nõude kostjale loovutamist ei olnud Yl kavatsust nõuet loovutada. 15.5.
  1. Asja materjalid ei anna alust järeldada, et Yl oleks olnud vajadus või mõistlik põhjus nõude
  2. märtsil 2020 kostjale loovutamiseks. Kostja on menetluses väitnud, et ta on täitnud Y kohustusi suuremas summas kui loovutusega omandatud nõue ning poolte kokkuleppel väheneb loovutatud nõude võrra Y võlgnevus kostja ees (kostja
  3. oktoobri
  4. a määruskaebus, p 2.4.2;
  5. oktoobri
  6. a vastus hagile, p 2.5.4;
  7. märtsi
  8. a seisukoht, p 30). Kostja esitatud arvetelt (I kd, tl-d 64–84) ja kontoväljavõtetelt (I kd, tl-d 85–86) nähtub, et advokaadibüroo Leadell Pilv on esitanud Cle ajavahemikul
  9. september 2017 kuni
  10. september 2019 arveid seoses Yle kriminaalasjas nr X-XX-XXXX õigusabi osutamisega ning kostja on need arved ajavahemikul
  11. september 2017 kuni
  12. oktoober 2019 tehtud maksetega kokku summas 60 028,40 eurot tasunud. Nõude loovutamise lepingu p 3.2 (I kd, tl 30 pöördel) kohaselt loovutas Y nõude kostjale tasuta. Maakohtu seisukoht, et esinesid asjaolud, mille tõttu nõude loovutamise lepingut ei saa käsitada kinkelepinguna (vt maakohtu otsuse p 203), ei ole põhjendatud. Ehkki kostja on menetluses viidanud muude kokkulepete olemasolule, ei ole kostja oma väiteid tõendanud. Kui nõue oleks loovutatud kostja väidetud asjaoludel, s.o Y võla katteks, oleks seda nõude loovutamise lepingus eelduslikult märgitud. Arvestades, et kostja oli tasunud Y õigusabiarveid
  13. septembrist 2017 kuni 30 septembrini 2019 ning veel jaanuaris 2020 algatas Y ise hageja vastu sundtäitmise tsiviilasjas nr 2-16-11889 välja mõistetud summade sissenõudmiseks, on ka eluliselt ebausutav, et Y oleks tahtnud selle nõude loovutamisega tasuda või tasaarvestada aastatel 2017–2019 tekkinud võlga kostja ees. 15.5.
  14. Eelneva põhjal nõustub kolleegium hagejaga, et Y ajendiks nõude loovutamisel oli hageja ja TS Laevad OÜ tsiviilhagi tagamise taotlus (vt hagiavalduse p 2.7). Pole alust arvata, et ilma selle taotluseta oleks Y nõude loovutanud. Kuna tsiviilhagi tagamiseks taotleti nõude arestimist või hageja kohustamist täitma Y nõue raha tasumisega kohtu deposiiti (mitte otse Yle), muutis nõude
  15. märtsil 2020 kostjale loovutamine taotletud hagi tagamise abinõude rakendamise (või vähemalt nende eesmärgi saavutamise) võimatuks. 15.
  16. Kolleegium leiab, et nõude loovutamist eesmärgiga takistada tsiviilhagi tagamist võib pidada ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi ebamoraalseks ja taunitavaks ning seega heade kommetega vastuolus olevaks. Esiteks takistas Y sellega kannatanutel (hagejal ja TS Laevad OÜ-l) kriminaalasjas nr X-XX-XXXX oma menetlusõiguste teostamist. Seejuures ongi hagi tagamise üks eesmärk takistada kostjal (siinsel juhul kriminaalasjas süüdistataval) menetluse ajal oma vara vähendamist ja varalise seisundi halvendamist (vt Kõve, V. jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2017, § 377, p 3.1.4.3.a). Teiseks kuritarvitas Y nõude loovutamisega kohtu usaldust. Nimelt loovutas Y nõude kostjale pärast tsiviilhagi tagamise taotlusest teadasaamist (
  17. veebruaril 2020), tehes seda ajavahemiku jooksul, milleks kohus oli andnud Yle võimaluse esitada hagi tagamise taotlusele sisulisi vastuväiteid. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohtu eesmärk Yle seisukoha esitamiseks tähtaja määramisel oli anda talle võimalus esitada oma arvamus ja selgitada oma huve nõude suhtes, et kohus saaks teha hagi tagamise taotluse kohta õige ja kaalutletud otsuse, mitte anda Yle võimalus nõudest kiiresti lahti saada. Oma
  18. märtsi
  19. a seisukohas hagi tagamise taotluse kohta tugines Y peamise vastuväitena hagi tagamisele sellele, et ta on nõude loovutanud (I kd, tl-d 98–99). Lisaks kohtu usalduse kuritarvitamisele oli Y eesmärk nõude 24
(28)2-20-13429 loovutamisel takistada kohtul kannatanute taotluse lahendamist ja seeläbi nõuetekohast õigusemõistmist. 15.
  1. Tsiviilhagi tagamise takistamisega oli nõude loovutamise kaugem eesmärk takistada kannatanutel (hageja ja TS Laevad OÜ) kriminaalasjas nr X-XX-XXXX esitatud tsiviilhagi rahuldamist selle nõude arvel ning seeläbi kannatanuid kahjustada, milline eesmärk on samuti heade kommetega vastuolus. 15.7.
  2. Siinsel juhul ei olnud kannatanute tsiviilhagi enne
  3. märtsi
  4. a nõude loovutamist piisavalt tagatud. Harju Maakohtu
  5. märtsi
  6. a hagi tagamise määruses on kohus märkinud, et kannatanute tsiviilhagi Y vastu on ilmselgelt suurem kui Y nõue hageja vastu ja Y võimalik sissetulek ning ilmselgelt ei võimalda Y praegune majanduslik olukord tsiviilhagis esitatud nõude rahuldamist, mistõttu tsiviilhagi rahuldamisel võib selle täitmine osutuda raskendatuks või võimatuks (vt määruse lk 4: I kd, tl 34 pöördel). Harju Maakohtu
  7. septembri
  8. a määrusest nähtuvalt oli kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kohaldatud hagi tagamise abinõusid ka Yle kuuluvate kinnisasjade suhtes ja arestitud oli sularaha 9159 eurot (I kd, tl 191), kuid ka sellest määrusest nähtuv ei anna alust arvata, et arestitud vara väärtus oleks katnud tsiviilhagis esitatud nõuete suuruse. Kostja ei ole väitnud, et Yl oleks olnud täiendavat vara, mis ei oleks olnud juba kriminaalasjas arestitud või kohtulike hüpoteekidega koormatud (vt kostja
  9. oktoobri
  10. a vastus, p 2.5.3). 15.7.
  11. Yle kuuluva nõude arvel tsiviilhagi tagamise puhul oleksid kannatanud saanud tsiviilhagi rahuldamise korral oma nõude osaliselt rahuldatud Y nõude arvel (kui nõue oleks arestitud) või hageja poolt Y nõude rahuldamiseks kohtu deposiiti tasutud summa arvel (vastavalt Harju Maakohtu
  12. märtsi
  13. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõule). Ka olukorras, kus Harju Maakohus rahuldas
  14. märtsi
  15. a määrusega vaid TS Laevad OÜ tsiviilhagi tagamise taotluse, jättes hageja taotluse rahuldamata, oleks hageja poolt Y nõude rahuldamiseks kohtu deposiiti kantava summa arvel saanud oma tsiviilhagis esitatud nõudele (tsiviilhagi rahuldamise korral) rahuldust ka hageja, kuna hageja ja TS Laevad OÜ on tsiviilhagis esitatud 3 152 000 euro suuruse nõude osas solidaarvõlausaldajad (vt

§ 75lg 1) (vt tsiviilhagi (I kd, tl-d 136–159) põhjenduste osa II, p-d 4–55).

Nõude loovutamise lepingu p-st 3.2 nähtuvalt toimus nõude loovutamine tasuta ja ka asja materjalid ei võimalda tuvastada, et Y oleks saanud nõude loovutamise eest mingi vastusoorituse (vt praeguse otsuse 15.5.2), mille arvel oleks kannatanud saanud taotleda tsiviilhagi tagamist. Seega tõi nõude loovutamine kaasa Y vara vähenemise ja halvendas kannatanute, sh hageja võimalusi täita tsiviilhagi rahuldavat otsust. 15.7.

  1. Eelnevast saab järeldada, et nõude loovutamise kaudne eesmärk oli ka tsiviilhagi rahuldava kohtuotsuse täitmise takistamine, s.o et hageja ja TS Laevad OÜ ei saaks oma tsiviilhagis esitatud nõuet rahuldada osaliselt Y nõude arvel. Seeläbi oli nõude loovutamise eesmärk hageja ja TS Laevad OÜ kahjustamine, mis on vastuolus heade kommetega. Ka Riigikohus on leidnud, et maksejõuetuks muutunud või eeldatavasti muutuva isiku vara teadlikku „kõrvaletoimetamist“ võlausaldajate kahjustamise eesmärgil ei saa pidada kooskõlas olevaks ühiskonna üldiste arusaamadega kõlblusest ja seega ka heade kommetega (vt Riigikohtu
  2. septembri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 23). 15.
  4. Kolleegium leiab, et asjas esile toodust saab järeldada, et kostja oli nõude loovutamise aluseks olevatest asjaoludest ja heade kommete vastastest eesmärkidest teadlik. 15.8.
  5. Pooled ei vaidle selle üle, et Y ja kostja olid tuttavad, kes elasid samas piirkonnas (vt
  6. veebruari
  7. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:58:50). Kostja on ise välja toonud, et 25

(28)2-20-13429 ta tasus Y õigusabiarveid kriminaalasjas nr X-XX-XXXX.
  1. detsembri
  2. a eelistungil on kostja avaldanud, et tema ja Y vahel olid varasemad rahalised suhted ning pärast Y haigestumist tegi kostja Cle täiendavalt ülekandeid (vt kohtuistungi protokoll, lk 3). Sellest, et kostja aitas Y ja tema abikaasat Y kriminaalmenetluse ja viimase haigestumise ajal, saab järeldada, et Y ja kostja olid lähedased tuttavad, kelle vahel olid usalduslikud suhted. 15.8.
  3. Y õigusabiarvete tasumisest järeldub, et kostja oli kriminaalasjas nr X-XX-XXXX toimuvaga (vähemalt mingil määral) kursis ja suhtles XY perekonnaga sel teemal. Kostja koostööd Yga seoses kriminaalasjaga nr X-XX-XXXX kinnitab ka hageja välja toodu, et kostja esitas kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ühiselt koos Yga
  4. märtsil 2020 määruskaebuse Harju Maakohtu
  5. märtsi
  6. a hagi tagamise määrusele (hageja
  7. oktoobri
  8. a menetlusdokumendi lisa 1) ning
  9. aprillil 2020 ja
  10. juulil 2020 taotluse hagi tagamise abinõude tühistamiseks (hageja
  11. oktoobri
  12. a menetlusdokumendi lisad 2 ja 4), kusjuures need dokumendid koostasid ja esitasid kohtule Y kaitsjad. Ehkki need dokumendid koostati pärast
  13. märtsi
  14. a nõude loovutamist ja need seondusid tsiviilhagi tagamise vaidlustamisega, näitab see siiski Y ja kostja seotust ja omavahelist suhtlust seoses kriminaalasjaga nr X-XX-XXXX. 15.8.
  15. Ka nõude loovutamise aeg ja viis viitavad sellele, et kostja pidi nõude loovutamise aluseks olevatest asjaoludest ja eesmärgist teadlik olema. Esiteks loovutati nõue samal päeval, mil Yle oli antud tähtaeg esitada hageja ja TS Laevad OÜ tsiviilhagi tagamise taotluse kohta seisukoht, kusjuures hageja on välja toonud, et Y oli sel ajal haige ning ei saanud haiguse tõttu nt
  16. märtsi
  17. a kohtuistungist osa võtta (vt nt hagiavalduse p 2.10; kostja ei ole seda väidet vaidlustanud). Teiseks loovutati nõue tasuta. Need asjaolud koosmõjus sellega, et vaid lühikest aega enne nõude loovutamist oli Y ise algatanud nõude sissenõudmiseks täitemenetluse, viitavad sellele, et tegemist oli kiireloomulise tehinguga. Võttes arvesse ka selle tehingu ebaharilikke tingimusi (tasuta loovutamine), saab kolleegiumi arvates eelnevast koosmõjus järeldada, et kostja oli nõude loovutamise asjaoludest ja eesmärgist teadlik. 15.8.
  18. Kolleegium leiab, et
  19. märtsi
  20. a nõude loovutamise heade kommete vastaseks lugemiseks piisab sellest, et kostja teadis tehingu tegemise aluseks olevaid asjaolusid ja tehingu tegemise eesmärki ning tegi Yga nende eesmärkide saavutamiseks koostööd. Ei ole oluline, et ka kostjal endal oleks olnud huvi hagejat kahjustada. Ka Y aitamine hagi tagamise takistamisel ja hageja huvide kahjustamisel on ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi taunitav ning ebamoraalne. 15.
  22. märtsi
  23. a nõude loovutamise (käsutustehingu) heade kommete vastaseks ja tühiseks lugemist ei välista pankrotiseaduses ja täitemenetluse seadustikus kehtestatud erireeglid. 15.9.
  24. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu seisukoha kohaselt on võlausaldajate kahjustamise eesmärgiga tehtud tehingute heade kommete vastaseks ja TsÜS § 86 lg 1 järgi tühiseks lugemine piiratud. Nimelt on Riigikohus leidnud, et seadusandja on kehtestanud võlausaldajate huvide kaitseks erireeglid, mis kitsendavad TsÜS § 86 rakendusala. Esmajoones on sellistest tehingutest tulenevate negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks võlgniku pankroti korral sätestatud pankrotiseaduses tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise instituut, mistõttu pankrotiseaduse tehingu tagasivõitmise regulatsioon on erinormid TsÜS § 86 lg 1 ees. Seega ei kohaldu TsÜS § 86 lg 1 ulatuses, milles põhjendused tehingu heade kommete vastasusest kattuvad põhjendustega tehingu tagasivõidetavuse kohta pankrotiseaduse järgi, ning tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatavad tehingud ei ole tühised TsÜS § 86 lg 1 järgi. Siiski ei ole Riigikohtu hinnangul välistatud, et võlausaldajate huvisid kahjustavad tehingud 26
(28)2-20-13429 võivad olla heade kommetega vastuolus ja seega tühised samaaegselt muul põhjusel (vt Riigikohtu
  1. septembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 23). Alates
  3. jaanuarist 2006 jõustunud täitemenetluse seadustiku §-d 187–197 näevad ette tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise võimaluse ka väljaspool pankrotimenetlust. Järelikult ei pea selle kontrollimine, kas tehing kahjustas võlausaldajate huve, tingimata toimuma pankrotimenetluses ja seega ajal, mil välja on kuulutatud võlgniku pankrot. Kolleegium leiab, et siinsel juhul ei välista pankrotiseaduses ja täitemenetluse seadustikus sisalduv tagasivõitmise regulatsioon
  4. märtsi
  5. a nõude loovutamise tühiseks lugemist TsÜS § 86 lg 1 järgi tehingu vastuolu tõttu heade kommetega. Ehkki hageja väitel kaasnes nõude loovutamisega ka tema kui (tsiviilhagis esitatud nõuete) võlausaldaja huvide kahjustamine, ei ole välja kuulutatud Y (pärandvara) pankrotti ning hagejal pole Y vastu täitedokumenti, mis võimaldaks esitada tagasivõitmise hagi pankroti- või täitemenetluses. Järelikult ei esine siinsel juhul olukorda, kus TsÜS § 86 lg 1 kohaldamise välistaks pankrotiseadusest või täitemenetluse seadustikust tulenev eriregulatsioon. Lisaks ei tulene
  6. märtsi
  7. a nõude loovutamise heade kommete vastasus üksnes sellest, et see kahjustas Y võlausaldajate (hageja ja TS Laevad OÜ) huve, vaid ka tehingu eesmärgist takistada kriminaalasjas nr X-XX-XXXX hagi tagamist ja tsiviilhagi rahuldamist Yle kuulunud nõude arvel ning kohtu usalduse kuritarvitamisest.
  8. Kuna
  9. märtsi
  10. a nõude loovutamine (käsutustehing) on tühine, ei läinud Y nõue hageja vastu, mis tulenes tsiviilasjas nr 2-16-11889 tehtud otsustest, selle tehinguga kostjale üle ja kostjast ei saanud Y asemel uut võlausaldajat. Nõude omajaks jäi Y. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et vastavalt Harju Maakohtu
  11. märtsi
  12. a määrusele kriminaalasjas nr 1-17-4919 on hageja teinud Y nõude täitmiseks 52 072,71 euro suuruse makse kohtu deposiitkontole. Sellega on hageja Y nõude nimetatud summas täitnud. Kuna kostjal ei ole hageja vastu nõuet, mida täiteasjas sundtäidetakse, tuleb täitemenetlus täiteasjas tunnistada lubamatuks.
  13. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei käsitle kolleegium hageja väiteid ja kostja vastuväiteid muude sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluste esinemise kohta. Menetluskulude jaotus ja muud menetluslikud küsimused
  14. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet puudutavas osas tuleb otsus tühistada ka osas, millega maakohus tühistas TsMS § 386 lg 4 alusel Harju Maakohtu
  15. septembri
  16. a määrusega kohaldatud hagi tagamise. Vastavalt
  17. septembri
  18. a määrusele on täitemenetlus täiteasjas hagi tagamise korras peatatud kuni siinses tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
  19. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust hagi sisulise lahendamise osas, tuleb seda TsMS § 173 lg 3 järgi muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Ühtlasi tuleb TsMS § 173 lg 1 järgi jaotada ringkonnakohtus kantud menetluskulud.
  20. Osas, milles hageja loobus hagist, s.o nõue jätta täitekulud täiteasjas kostja kanda ja mõista hageja täitekulud kostjalt hageja kasuks välja, tuleb poolte maakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Hageja ei loobunud nõudest põhjusel, et kostja oleks nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, vaid kostja vaidles nimetatud nõudele menetluses vastu. Muus osas tuleb poolte maakohtus kantud menetluskulud jätta hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hagis esitatud nõuete tähtsust hageja jaoks, sh eeldatavat rahalist mõju hagejale ja nõuetele menetluses, sh poolte menetlusdokumentides pööratud 27
(28)2-20-13429 tähelepanu, tuleb eelnevast lähtuvalt jätta poolte maakohtus kantud menetluskuludest 5% hageja kanda ja 95% kostja kanda.
  1. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse peaaegu täies ulatuses. Kaebus jääb rahuldamata vaid osas, milles ringkonnakohus jätab poolte maakohtus kantud menetluskuludest 5% hageja kanda (hageja taotles menetluskude jätmist kostja kanda). Kuna kaebuse rahuldamata jäetav osa on marginaalne, jätab ringkonnakohus poolte menetluskulud, mis on tekkinud seoses apellatsioonkaebuse esitamise ja menetlemisega, TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Vastuapellatsioonkaebuse esitamise ja menetlemisega seoses tekkinud menetluskulud jäävad TsMS § 178 lg 4 alusel poolte endi kanda.
  2. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtus kantud menetluskulude jaotust, tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Lähtudes Riigikohtu
  3. aprilli
  4. a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates lõppotsuse jõustumisest.
  5. Kuna maakohtul tuleb uuesti kindlaks määrata ka poolte maakohtus kantud menetluskulud, ei võta ringkonnakohus seisukohta kõigi kostja vastuapellatsioonkaebuse väidete kohta. Seda muu hulgas põhjusel, et TsMS § 658 lg 2 kohaselt oleks maakohtule menetluskulude uuel kindlaksmääramisel kohustuslikud vaid ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamise ja kohaldamise kohta. Kolleegium märgib siiski, et põhjendatud on kostja vastuapellatsioonkaebuse väide, et maakohus oli ebaõigesti lugenud kostja
  6. juuni
  7. a hagi tagamise tühistamise taotluse koostamisega seotud menetluskulud tervikuna põhjendamatuks põhjusel, et nimetatud taotlus jäi rahuldamata. Taotluse rahuldamata jätmine on asjaolu, mida TsMS § 169 lg 3 võimaldab võtta arvesse menetluskulude jaotamisel. Selle sätte kohaselt võib kohus jätta rahuldamata jäänud taotluse esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud menetluse tulemusest sõltumata menetlusosalise kanda, kes taotluse on esitanud. Siinsel juhul ei olnud maakohus jätnud kostja
  8. juuni
  9. a hagi tagamise tühistamise taotluse esitamisega seotud menetluskulusid kostja kanda, vaid kõik menetluskulud olid jäetud hageja kanda. Selles olukorras ei saanud maakohus jätta kostja
  10. juuni
  11. a taotluse koostamisega seotud menetluskulusid tervikuna rahaliselt kindlaks määramata ja vastaspoolelt välja mõistmata põhjusel, et see taotlus jäi rahuldamata. Maakohus oleks pidanud ka need kulud kindlaks määrama TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
  12. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lg 1 esimesele lausele saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 28
(28)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.