Obsah (4)

§ 44§ 121§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1294 Määruse kuupäev 8. mai 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X kaebus Antsla valla kohustamiseks anda talle ühekordset sotsiaalab

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas
2. märtsil 2024 Antsla vallale sotsiaalabi taotluse korteri remondiks. Kaebaja vabaneb lähiajal vanglast ning ta on sõlminud üürilepingu korteri kasutamiseks Antsla vallas. Korteriomanik lubas kaebajal end korterisse ka sisse kirjutada. Korteris on vahetatud aknad ja välisuks ning küttekolded on üldjoontes uueväärsed, kuid vajavad kontrollimist. Puudu on pesemisvõimalused, samuti vajaks ülejäänud korter remonti. Isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama, peab eluruumi sotsiaalteenusena tagama kohaliku omavalitsuse üksus. Vald on volitatud kaebaja nõutud sotsiaalabi pakkuma.
3. Antsla vald selgitas kaebajale
4. aprilli
5. a vastuskirjaga nr 8-10/421-1, et vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele tagab vald kaebajale vanglast vabanedes eluruumi. Sotsiaaleluruumi kasutamise eest tuleb kaebajal tasuda üüri ja eluruumiga seotud muud kulud vastavalt kehtestatud hindadele. Sissetuleku puudumisel on kaebajal võimalik pöörduda sotsiaalosakonda, taotleda Antsla vallalt toetusi vastavalt kehtivale korrale ja saada sotsiaalnõustamist. Kui kaebaja on Antsla valla elanikuna otsustanud üürida endale elamispinna, siis ei sätesta Antsla Vallavolikogu
6. jaanuari
7. a määrus nr 1 3-24-1294 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (Antsla valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord) toetust üürileandja korteri remondiks.
8. Kaebaja esitas
9. aprillil 2024 Tartu Vangla vahendusel Antsla vallale uue taotluse, milles soovib vanglast vabanemisel taasühiskonda integreerumiseks ühekordset sotsiaalabi. Sotsiaalabi andmise eesmärgiks on tagada kaebajale esmavajalik, s.o iseseisev ja turvaline toimetulek kodustes tingimustes. Kaebajal on olemas elamispind, kuhu ta on rahvastikuregistri järgi sisse kantud. Korteriomanik ei soovi elamispinna eest üüri saada. Vajalik oleks aidata korteris elementaarsete remonttöödega, s.o luua pesemisvõimalused, tualettruum, kontrollida küttekoldeid jne. Muuga on kaebaja võimeline iseseivalt hakkama saama. Kaebajal on alaealine laps, kes soovib isa külastada, kuid hetkel on elamispind selleks elamiskõlbmatu. Kaebaja lapse ema elab kaebaja elukohast 12 km kaugusel, kaebajal on olemas plaanitud elukohast 2 km kaugusel töökoht ning läheduses on sugulasi ja sõpru, kes aitavad kaebaja iseseisvale toimetulekule kaasa.
10. Antsla vald vastas
11. aprilli
12. a kirjaga kaebajale, et on kaebaja samale küsimusele
13. aprillil 2024 juba vastanud. Antsla valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord ei sätesta rahalist toetust üürileandja korteri remondiks.
14. Kaebaja esitas
15. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Antsla valla kohustamiseks anda kaebajale ühekordset sotsiaalabi, s.o teha kaebaja tulevases elukohas elementaarseid remonttöid. Kaebaja põhjendab, et vabaneb Tartu Vanglast hiljemalt
16. oktoobril 2024 ning tal on olemas elamispind, mille eest kaebajalt erinevalt sotsiaalpinnast üüri vähemalt viis aastat ei nõuta. Küll aga oleks vaja, et vald aitaks korteris elementaarsete remonttöödega, et korteris oleks tualettruum, pesemisvõimalused jne. Vaidlusalune korter asub kaebaja töökoha, sõprade ja tuttavate lähedal, mis toetab kaebaja taasühiskonnastamist ja iseseisvat toimetulekut. Antsla vald ei ole kaebaja taotluse lahendamisel arvestanud tema vaimset ja füüsilist tervist.
17. Antsla vald esitas
18. mail 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 44

lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub eeltoodud alusel tagastamisele.

1. Sotsiaalteenused ja -toetused, mida Antsla vallas osutatakse, korraldatakse ja makstakse, on vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 14 lg-tele 1 ja 2 sätestatud Antsla valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras. Täpsemalt on vastavad teenused ja toetused sätestatud eelnimetatud korra § 9 lg-s 3 ja §-s 26 ning lahti kirjutatud korra
2. peatüki
3. jaos ja
4. peatüki
5. jaos, samuti sotsiaalhoolekandeseaduses. Kehtivad õigusaktid ei näe ette kaebaja soovitud sotsiaalteenuse osutamist, s.o kaebaja elukohas, mille omanikuks kaebaja ei ole, remondi tegemist, ega selleks sotsiaaltoetuse maksmist. Antsla vallal on võimalik kaebajale vajadusel tagada eluruum (Antsla valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra § 21, SHS § 41) ning olenevalt abivajadusest maksta näiteks toimetulekutoetust (Antsla valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra § 43, SHS § 131). Tegemist ei ole ka olukorraga, mil saaks rakendada Antsla valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra § 3 lg-t 7 või 8, mis sätestavad, et vallavalitsusel on õigus määrata abivajavale isikule erandkorras teenus või toetus, 2 3-24-1294 mida määrus ette ei näe, kui selle tingib ettenägemata olukord ning seda teenust või toetust ei ole võimalik või põhjendatud viia teenuste ja toetuste loetellu. Kinnipeetava vanglast vabanemine ning sellega seonduv sotsiaalhoolekande vajadus ei ole ettenägematu olukord. Sotsiaalhoolekannet kinnipeetava vabastamisel reguleerib vangistusseaduse (VangS) §
6. Kinnipeetavat nõustatakse vanglas enne vabanemist sotsiaalhoolekande teemadel ning kinnipeetaval on võimalik saada kohalikult omavalitsuselt toetust üldise sotsiaalhoolekande raames (VangS § 60 lg 1). Seega puudub kaebajal õigusaktidest tulenevalt subjektiivne õigus nõuda ühekordset sotsiaalabi tema eelistatud elukohas remondi tegemiseks.
7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xu kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 10. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3