lg 3 järgi kokku leppinud, et menetlusosaliste poolt seoses tsiviilasjaga kantud menetluskulud jäävad täies ulatuses poolte endi kanda.
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud.
27.03.2024 eraldas kohus tsiviilasjast nr 2-21-9985 iseseisvasse menetlusse kohtu nõusoleku andmise T. T.´i ja A. T.´i nimel tehingu tegemiseks. Ühtlasi peatas kohus menetluse tsiviilasjas nr 2-21-9985 kuni T. T.´i ja A. T.´i nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku andmise menetluse lõppemiseni. 20.05.2024 kohtumäärusega andis kohus E. E.le (isikukood XXX) kohtu nõusoleku laste T. T.i (isikukood XXX) ja A. T.i (isikukood XXX) nimel tsiviilasjas nr 2-21-9985 kompromissi sõlmimiseks. Kohtumäärus jõustus 05.06.2024. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 361 lg 1 sätestab, et kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või 6 2-21-9985 omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kui menetlus peatati mõlema poole puudumise tõttu kohtuistungilt, uuendatakse menetlus üksnes poole taotlusel.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Harju Maakohtu menetluses on T. T.´i ja A. T.´i hagi M. T.´i vastu pärandvara jagamise nõudes ning M. T.´i vastuhagi T. T.´i ja A. T.´i vastu pärandvara jagamiseks. 27.03.2024 eraldas kohus tsiviilasjast nr 2-21-9985 iseseisvasse menetlusse kohtu nõusoleku andmise T. T.´i ja A. T.´i nimel tehingu tegemiseks. Ühtlasi peatas kohus menetluse tsiviilasjas nr 2-21-9985 kuni T. T.´i ja A. T.´i nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku andmise menetluse lõppemiseni. 20.05.2024 kohtumäärusega andis kohus tsiviilasjas nr 2-24-5088 E. E.le (isikukood XXX) kohtu nõusoleku laste T. T.i (isikukood XXX) ja A. T.i (isikukood XXX) nimel tsiviilasjas nr 2-219985 kompromissi sõlmimiseks. Kohtumäärus jõustus 05.06.2024.
lg 1 sätestab, et kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kohus on seisukohal, et kohtu nõusoleku andmisega E. E.le kompromissi sõlmimiseks laste T. T.i (isikukood XXX) ja A. T.i (isikukood XXX) nimel tsiviilasjas nr 2-24-5088 on menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud ära langenud, mistõttu uuendab kohus peatatud menetluse. Kompromissi kinnitamine 15.02.2024 esitasid pooled taotluse kompromiss kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Pooled kinnitavad, et nad on
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud.
7 2-21-9985 Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega leiab kohus, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus selgitab, et
lg 5 alusel kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on leppinud kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Riigilõivu tagastamine
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hagejad paluvad vastavalt
E. arveldusarvele EEXXX. Hagejad on tasunud riigilõivu 300 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejatele tagastada käesolevas tsiviilasjas tasumisele kuulunud riigilõivust (300 eurot) pool, s.o 150 eurot. Riigilõiv tuleb kanda vastavalt taotletule E. E. arveldusarvele EEXXX. Kostja palub vastavalt
T. arveldusarvele EEXXX. Kostja on tasunud riigilõivu 420 eurot. 8 2-21-9985 Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejatele tagastada käesolevas tsiviilasjas tasumisele kuulunud riigilõivust (420 eurot) pool, s.o 210 eurot. Riigilõiv tuleb kanda vastavalt taotletule M. T. arveldusarvele EEXXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.