← Eesti

2-24-111278/6

Obsah (11)§ 394§ 416§ 407§ 444§ 468§ 370§ 173§ 174§ 162§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Otsuse tegemise aeg 16.05.2024.a. Tsiviilasja number 2-24-111278 Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi K. K. vastu võl

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja peab vastama

§ 416nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED Kostja sõlmis 24.11.2020 I AS-ga (edaspidi: krediidiandja) krediidikontolepingu nr xxxx, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 2 000 eurot. Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Juhul, kui klient täidab lepingut korrektselt võimaldatakse kliendile limiidi tõstmist, mida on antud olukorras ette tulnud 11.03.2021 (leping nr xxxx). Kostja esitas 11.03.2021 krediidilimiidi suurendamise taotluse limiidiga kuni 2250 eurot. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 24,00% aastas. Tulenevalt lepingu tingimustest viivisemäär võrdub intressiga, seetõttu viivisemäär on 24,00% aastas. Krediidi kulukuse määr on 27,24% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär on 24,00% ja igakuine kontohaldustasu on 0,00 eurot. Krediidiandja on teinud perioodi 24.11.2020 – 15.11.2022 eest kostja arvelduskontole väljamakseid kogu summas 3 748,02 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, kuivõrd kostja jättis oktoobri (summas 68,75 eurot; maksetähtaeg oli 30.10.2023), novembri (summas 68,75 eurot; maksetähtaeg oli 28.11.2023) ja detsembri (summas 68,75 eurot; maksetähtaeg 28.12.2023) osamaksed tasumata. Krediidiandja saatis 02.01.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 22.01.2024. Kostja ei tasunud 2

(5)krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks, mistõttu loeti leping ülesöelduks 23.01.
  1. Hageja palub rahuldada hagi ja kostjalt välja mõista hageja kasuks lepingust 5017433 tulenev põhivõlgnevus 2 151,96 eurot, intress 202,26 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 128,41 eurot ja sissenõudmiskulu 30.- eurot; samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud 385.- eurot (riigilõiv 385.- eurot) ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palus alternatiivse nõude rahuldamisel kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 690,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 21,46 eurot ja sissenõudmiskulu summas 30.- eurot. Viru Maakohtu 29.04.2024.a. kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kostja on hagimaterjalid koos vastuse nõudega isiklikult kätte saanud 29.04.
  2. Seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 13.05.2024.a. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407

lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

§ 444

lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta

  1. jaanuariks ja
  2. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas. Kohtu hinnangul on esialgne võlausaldaja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet laenu taotlemisel. Hageja on hagiavalduses selgitanud ja tõendanud esialgse võlausaldaja poolt kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. 3

(5)VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega. Kohus märgib seoses hageja poolt esitatud alternatiivse nõudega järgmist.

§ 370

lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Järjestatud nõuetega ei ole § 370 lg 2 mõttes tegemist, kui hageja palub mõista kostjalt välja võlgnevuse täies ulatuses, ning juhuks, kui kohus leiab, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõista võlgnevus välja hageja poolt märgitud alternatiivses ulatuses. Sellises olukorras on hageja esitanud sisuliselt ühe nõude ning tagumises järjekorras esitatud nõude rahuldamine tähendaks tegelikult hageja nõude osalist rahuldamist. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, siis kohus ei kohustanud hagejat valima, kas ta osaliselt nõudest loobub. MENETLUSKULUD

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lõike 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt koosnevad hageja menetluskulud tasutud riigilõivust. Kohus on menetlusse võtmise määruses andnud hagejale juhuks, kui ta ei ole koos hagiga esitanud menetluskulude nimekirja ning ta ei ole avalduses märkinud, et ta ei soovi vastavalt

§ 407

lg 1-2 alusel tagaseljaotsuse tegemist, esitada menetluskulude nimekiri koos tõenditega kohtule 3 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Täiendavat menetluskulude nimekirja pole hageja esitanud. Seega on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 385.- eurot, mis on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt välja mõista.

§ 177

lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. 4

(5)Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.