lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohus tuvastab, et kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid 06.04.2022 krediidilepingu krediidilimiidiga 2000 eurot (dtl 32 - 36). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja tarbijakrediidilepingu. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid aluse lepingu teistsuguseks kvalifitseerimiseks. Hagiavaldusele lisatud esialgse võlausaldaja pangakonto väljavõttest nähtub, et esialgne võlausaldaja on teinud kostjale 06.04.2022 väljamakse summas 2000 eurot ja 14.08.2022 summas 130 eurot. Seega on esialgne võlausaldaja kostjale temaga sõlmitud lepingu alusel reaalselt laenu andnud. 3
lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja loovutas kohtuotsuse p-s 12 nimetatud lepingust tulenevad rahalised nõuded hagejale 26.07.2023, millest teatati kostjale samal päeval (dtl 74). Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et loovutamine ei oleks olnud kehtiv. 14.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta
lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma
Riigikohtu 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-i 18 kohaselt peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtule esitatud laenutaotlusest ei nähtu, et kostjalt oleks küsitud andmeid tema varalise seisu kohta, kuid esialgne võlausaldaja on kostjalt küsinud tema 4 kuu pangakonto väljavõtte (dtl 88 - 106). Konto väljavõttest nähtub, et see on tehtud perioodi 13.12.2020 – 12.04.2021 kohta. Kohtumenetlusest puudutatud leping on sõlmitud 06.04.2022. Kohus on seisukohal, et peaaegu aastavanune kontoväljavõte ei peegelda adekvaatselt kostja maksevõimet lepingu sõlmimise ajal, millest tulenevalt on esialgne võlausaldaja jätnud kostja 4
lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole teada, et krediidiandja oleks kostjale tagasimaksed uuesti määranud
Asjas ei ole tuginetud asjaoludele ega neid kinnitavatele tõenditele, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. 17. Kohus on 05.12.2023 ja 21.12.2023 puuduste kõrvaldamise määrustes kohustanud hagejat esitama
Hageja on viidanud, et tema ei saa tagasimakseid uuesti määrata, kuna tema on nõuded saanud loovutuse teel ning hagejal ei ole võimalik ümberarvestusi teha. Kohus hagejaga ei nõustu.
lg 1 sätestab, et nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid, muu hulgas
lg-s 4 nimetatud täitedokumendi, ja andma talle nõude esitamiseks vajalikku teavet. Kui senine võlausaldaja vajab dokumenti ka edaspidi, võib uus võlausaldaja dokumendi üleandmise asemel nõuda koopia või väljavõtte andmist või muude tegude tegemist, mis võimaldaksid tal oma õigusi teostada. Seega pidi esialgne võlausaldaja tagama hagejale ümberarvestuse tegemiseks vajalikud andmed või siis oleks hageja saanud ümberarvestuse tegemiseks pöörduda esialgse võlausaldaja poole. 18. Ümberarvestuse esitamata jätmise tõttu on tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kujunemine ebaselge. Kuna kostja poolt minimaalse tagasimakse suurus ei olnud rahaliselt kindlaks määratud, vaid oli väljaarvutatav olenevalt sellest, kui suur osa krediidist oli tema kasutuses, siis ei ole kohtul võimalik ka ise hageja eest ümberarvestust teha.
lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja on tuginenud sellele, et esialgne võlausaldaja ütles kostja makseviivituse tõttu üles. Kuna kohus on seisukohal, et esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, aga hageja ümberarvestust ei esitanud, siis ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas kostjal oli ka tegelikult
lg-s 1 sätestatud suuruses võlgnevus, mis võimaldas esialgsel võlausaldajal leping põhjendatult üles öelda või mitte. Hageja faktiväidetest ei järeldu tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse kujunemine ja sissenõutavus. Tallinna Ringkonnakohus on oma 12.07.2023 määruses nr 2-22-147995 samuti asunud seisukohale, et nõude aluseks olevate asjaolude (sh ümberarvestuse järgsete maksete sissenõutavaks muutumise) esile toomine on hagi vähemalt osalise rahuldamise eelduseks. Kokkuvõtlikult asub kohus seisukohale, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud kõiki asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, mis võimaldaksid hagi kasvõi osaliselt rahuldada. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi kogu ulatuses rahuldamata. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.