KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 2. mai 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-22-15

§ 184lg 6 ja Ts

MS § 602 alusel esitatud nõue jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Juhul kui kohus leiab, et kostja II tuleb kostja I juhatusest tagasi kutsuda, siis tuleb hageja asemel määrata kostja I juhatusse sõltumatu kolmas isik. MAAKOHTU OTSUS

1. Maakohus jättis
2. mai 2023 otsusega hagi täies ulatuses rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda, määras kostja II menetluskuludeks 6069 eurot 60 senti ja mõistis kostja II menetluskulud hagejalt kostja II kasuks välja.

§ 184

lg 5 näeb ette, et kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu kaudu. Hagejale kuulub 50% suurune osalus kostjas I, seega on tal õigus esitada kostja II tagasikutsumise nõue. Maakohus hindas juhatuse liikme tagasikutsumist õigustavat mõjuvat põhjust. Maakohus ei nõustunud, et juhatuse liikme tagasikutsumiseks annaks alust see, kui osanike koostöö on muutunud võimatuks. Osanike koostöö võib muu hulgas olla üks asjaolusid, mida mõjuva põhjuse olemasolu hindamisel kaalutakse, kuid esiplaanil peavad siiski olema osaühingu kui terviku huvid. Osanike ületamatute erimeelsustega ei saa juhatuse liikme tagasikutsumist põhjendada. Juhatuse liikme tagasikutsumise hagi ei ole vähemusosanike ega patiseisus oleva osaühingu 50% suuruse osalusega osanike õiguskaitsevahend ühingu üle kontrolli saavutamiseks, vaid osaühingu kaitseks kohaldatav õiguskaitsevahend olukorras, kus juhatuse liige käitub kahjulikult või ei ole võimeline ühingut juhtima, kuid teda ei ole võimalik osanike otsusega tagasi kutsuda. Maakohtu hinnangul ei toonud hageja esile, milliseid Lennu OÜ juhatuse liikme kohustusi kostja II rikkus. Hagi on üles ehitatud asjaolule, et kostja II rikkus oma kohustusi Hordeum OÜ juhatuse liikmena, misläbi tekkis kahju kostjale I. Ainuüksi viitamisega, et Hordeum OÜ huvide kahjustamisega on tekitanud kostja II kahju kostjale I, ei ole

§ 184

lg 5 eeldused täidetud, sest teisele osaühingule kahju tekitamine ei ole otseses seoses

§ 184lg 5 mõttega.

Osaniku investeeringuga seotud huvi ühingu normaalse toimimise vastu on oluline, aga seda osaühingu sisesuhtes. Kuna kostja II ei ole ühtegi viidatud rikkumist toime pannud seoses kostja I juhtimisega ei ole kostja II kostja I juhatuse liikmena tegutsenud osaühingu huvide vastaselt. Juhatuse liikme tagasikutsumise nõude rahuldamata jätmise tõttu tuleb rahuldamata jätta ka avaldus uue juhatuse liikme määramiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega kutsuda tagasi kostja I juhatuse liige kostja II ning määrata kostja I juhatuse liikmeks hageja. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohus rikkus

§ 184

lg-t 5, kui leidis, et kostja II ei ole kostja I juhatuse liikmena tegutsenud osaühingu huvide vastaselt ning hageja ei ole esile toonud, milliseid kostja I juhatuse liikme kohustusi oli kostja II rikkunud. Rikkumise tuvastamata jätmise tõttu ei hinnanud maakohus rikkumise olulisust, millega rikkus samuti

§ 184lg-t 5.

Kostja I juhatuse liikme kohustus, mida kostja II rikkus, oli kohustus kaitsta kostja I huvi oma investeeringu vastu. Sellist huvi võib kahjustada Hordeum OÜ tegevusse sekkumisega. Seejuures ei nõua kostja I juhatuse liikme kohustuse rikkumise tuvastamine kahju tegeliku tekkimise tuvastamist, vaid piisab, kui on tuvastatav kostja I huvide vastane käitumine. Kostja II sekkus Hordeum OÜ tegevusse selliselt, et see tõi kaasa või võis kaasa tuua negatiivseid tagajärgi Hordeum OÜ-le. Seega oli asjaomane kohustus ja selle rikkumine ära näidatud. Hagi rahuldamise aluste esinemise tõttu esineb alus ka uue juhatuse liikme määramise avalduse rahuldamiseks. 5. Kostja II vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kostja I ühines kostja II seisukohtadega. Kostja II ei ole rikkunud ühtegi kostja I juhatuse liikme kohustust. Hageja ei ole sellist kohustust esile toonud ega tõendanud. Kostjale II etteheidetav tegevus seisneb kahju tekitamises Hordeum OÜ-le kahes episoodis – konkurentsikeelu rikkumises ja Hordeum OÜle kuulunud sõiduki turuhinnast madalama hinnaga omastamises. Kummagi väidetava rikkumise eest ei ole esitatud kahjunõuet. Tsiviilasjana nr 2-22-15486 menetleb kohus Hordeum OÜ hagi kostja II vastu keelatud tegevusest saadud tulu üleandmise nõudes, mis on kahjunõudest eraldiseisev nõue. Tsiviilasjas nr 2-22-18297 menetleb kohus alusetu rikastumise nõuet. Seega puudub alus väita, et kostja II tegevuse tõttu on Hordeum OÜ-le kahju tekkinud. Kahju puudumine on asjaoluks, mida kohus

§ 184lg 5 kohaldamisel peaks arvestama ja hindama.

Hagiavalduse kohaselt seisneb kostja I huvide kahjustamine Hordeum OÜ-le kahju tekitamises ning kostja I huvi selles, et Hordeum OÜ teeniks võimalikult suurt kasumit. Hageja väidab, et kostjale II etteheidetava rikkumise tõttu sattus ohtu investeeringu eesmärgi saavutamine. Mõjuvat põhjust ei esine ka siis, kui jätta kõrvale Hordeum OÜ-le kahju tekkimine. Kostja II Hordeum OÜ-st lahkumine ja iseseisva ettevõtjana jätkamine ei saa olla äärmiselt raskeks Hordeum OÜ-d ega kostja I huve kahjustavaks tegevuseks. Kostja II ei meelitanud AllKraft OÜ juhatuse liikmena üle Hordeum OÜ kliente. Hagi rahuldamise korral tuleb kostja I juhatusse määrata muu isik kui hageja. Hageja on oma tegevusega samuti ja isegi suuremal määral kahjustanud kostja I huvi saada oma „investeeringust“ võimalikult suurt tulu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu vaidlustatud otsus muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ning ei korda neid kõiki oma otsuses (TsMS § 654 lg 6). 4
2. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaalja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi ja mõistnud hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulud. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 8.

§ 184

lg 5 annab osanikule võimaluse nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu kaudu olukorras, kus iseenesest oleks alus kutsuda juhatuse liige osanike otsusega tagasi, kuid osanikud ei saa sellist otsust vastu võtta, kuna neil ei ole tagasikutsumiseks vajalikku häälteenamust. Juhatuse liikme tagasikutsumise hagi eesmärgiks on kaitsta eelkõige osaühingut olukorras, kus juhatuse liige käitub kahjulikult või ei ole võimeline osaühingut juhtima, kuid mingil põhjusel ei ole teda võimalik osanike otsusega tagasi kutsuda. Nõude peamiseks eelduseks on mõjuva põhjuse olemasolu, mille tõendamiskoormis lasub hagejal. Mõjuva põhjuse sisustamisel tuleb lähtuda kestvuslepingu erakorralise ülesütlemise põhimõtetest ning arvestada seejuures juhatuse liikme ja osaühingu vahelise õigussuhte erisusi. Hageja väide, et maakohus rikkus

§ 184lg-t 5 ei ole õige.

Nimetatud sätte alusel saab juhatuse liikme kohtu kaudu tagasi kutsuda, kui juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi sel määral, et osaühingult ei saa mõistlikult eeldada, et isik jätkaks ühingu juhtimist või muu asjaolu, mis objektiivselt ja pärast osaühingu huvide kaalumist näitab, et kõnealune isik ei tohiks juhatuse liikmena jätkata. Hageja väited, et kostja II rikkus Lennu OÜ juhatuse liikmena tegutsemise ajal juhatuse liikme kohustusi ja tegutses Lennu OÜ huvidega vastuolus, ei ole käesolevas asjas tõendatud. Juhatuse liikme põhikohustused on: ühingu juhtimine ja esindamine; äriliste otsuste tegemine; finantsjuhtimissüsteemi kindlustamine; raamatupidamise korraldamine; informatsiooni andmine osanikele; maksudeklaratsioonide täitmine, esitamine ja vajadusel pankrotiavalduse õigeaegne esitamine. Hageja ei ole menetluses esile toonud ühtegi kostja II juhatuse liikme kohustuse rikkumist, mis oleks mõjutanud või takistanud Lennu OÜ tegevust. Maakohus tuvastas õigesti esitatud asjaolude ja tõendite alusel, et hageja poolt kostjale II etteheidetav on seotud üksnes kostja II juhatuse liikme ülesannete täitmise ja täitmata jätmisega OÜ-s Hordeum, kes ei ole käesoleva menetluse osaline. Hageja leidis ekslikult, et kostja II tagasikutsumiseks Lennu OÜ juhatusest on olemas

§ 184

lg-st 5 tulenev alus, kuna kostja II on rikkunud oma kohustusi Hordeum OÜ juhatuse liikmena. 9. Maakohus leidis õigesti, et kostja II väidetav juhatuse liikme kohustuste rikkumine ühingus, mille osanik on Lennu OÜ, ei ole piisav, et tuvastada kostja II poolt juhatuse liikme kohustuste oluline rikkumine Lennu OÜ-s. Hordeum OÜ-l on seadusest tulenevad õigused oma huve kaitsta, kui tema juhatuse liige rikkus kohustusi ja Hordeum OÜ on seda õigust ka kasutanud. Juhatuse liige vastutab ühingu ees

§ 187

ja VÕS § 115 alusel, kui juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi, ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju ja rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, kui ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. 10. Ebaõige on hageja väide, et mõjuv põhjus kostja II tagasikutsumiseks

§ 184

lg 5 alusel on kostja II tegutsemine Hordeum OÜ juhatuse liikmena, mille tulemusena tulu, mis pidi kuuluma Hordeum OÜ-le, liikus hoopis kolmandasse ühingusse. Hageja ei ole esile toonud, milles seisnes kostja II rikkumine ja milline kahju Lennu OÜ-le tekkis ja kas väidetav kahju on seotud kostja II tegevusega Lennu OÜ-s. Maakohus märkis õigesti, et

§ 184

lg 5 kohaldamiseks peab juhatuse liige olema olulisel määral tegutsenud Lennu OÜ huvide vastaselt ja hageja ei ole seda menetluses esile toonud ega tõendanud. 5 11.

§ 184

lg 5 alusel tagasikutsumise põhjendatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada osaühingu huvi säilitada tegevuse stabiilsus ja jätkusuutlikkus ning kaitsta selliselt ka osaühingu võlausaldajate ja teiste huvigruppide (töötajad, lepingupartnerid jt) huve (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10474, p-d 13–15). Hageja ei ole esile toonud, et kostja II juhatuse liikmeks olek kahjustaks Lennu OÜ töötajaid, lepingupartnerid või võlausaldajaid. Hagiavaldusest saab järeldada, et osanike koostöö Lennu OÜ-s ei suju, kuid juhatuse liikme tagasikutsumiseks ei anna iseseisvalt alust ka see, et osanike koostöö on muutunud võimatuks. Osanike koostöö võib muu hulgas olla üks asjaolusid, mida

§ 184

lg-st 5 tuleneva mõjuva põhjuse olemasolu hindamisel kaalutakse, kuid ainuüksi osanike ületamatute erimeelsustega ei saa juhatuse liikme tagasikutsumist põhjendada.

§ 184

lg 5 alusel esitatav juhatuse liikme tagasikutsumise hagi ei ole vähemusosanike ega ka patiseisus oleva osaühingu 50% suuruse osalusega osanike õiguskaitsevahend ühingu üle kontrolli saavutamiseks, vaid osaühingu kaitseks kohaldatav õiguskaitsevahend olukorras, kus juhatuse liige käitub kahjulikult või ei ole võimeline ühingut juhtima, kuid teda ei ole mingil põhjusel võimalik osanike otsusega tagasi kutsuda.

1. Kuna maakohus jättis hagi juhatuse liikme tagasikutsumiseks õigesti rahuldamata, siis ei pidanud maakohus põhjendama uue juhatuse liikme määramata jätmist.
2. Apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda. Kostja Ülvi Nool-Kõre esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulud 2160 eurot (käibemaksuga). Menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust. Kostjat esindasid ringkonnakohtus kaks vandeadvokaati, kes osutasid kokku 10 tundi kvalifitseeritud õigusabi tunnihinnaga 216 eurot (käibemaksuga). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulud apellatsioonimenetluses ei ole TsMS § 175 lg 1 mõttes täies ulatuses põhjendatud ega vajalikud. Kostjal on õigus oma esindajaga kokku leppida tasu tingimused ja suurus, sellesse ringkonnakohus ei sekku. Kuid vastaspool peab kostjale hüvitama menetluskulud, mis olid vajalikud ja põhjendatud apellatsioonkaebuse koostamiseks ja ringkonnakohtu menetluses osalemiseks. Lisaks saab arvestada kaebuse hinda ja esindaja õigusteadmisi (tunni hinda). Ringkonnakohus arvestab kulude vajalikkuse hindamisel järgnevat: pooled on vaielnud samade küsimuste üle alates menetluse algusest, apellatsioonkaebuses ei esitatud ühtegi uut õigus- ega faktiväidet, tegemist ei ole mahuka tsiviilasjaga ja ringkonnakohtule vastuse koostamisel ei olnud vajadust kaaluda erinevaid õiguslikke aluseid. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus kostja apellatsioonimenetluses kantud hüvitatavate kulude suuruseks (käibemaksuga) 1080 eurot, s.o tasu 5 tunni eest ning mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ 6