← Eesti

1-23-3708/24

Obsah (9)§ 184§ 73§ 78§ 191§ 83§ 68§ 56§ 57§ 831

1-23-3708 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2023, Pärnu Kriminaalasja number 1-23-3708 (23750000035) Kohtukoosseis kohtunik Indrek Nummert

§ 184

lg 1 järgi üldmenetluse korras Prokurör abiprokurör Merje Turjakas vanemprokuröri volitusel Süüdistatav Ruslan Buna Isikukood või sünniaeg: 38901154210 Elu- või asukoht ja aadress: XXX Kontaktid: XXX Kodakondsus: Eesti Haridus: XXX Emakeel: vene, valdab eesti keelt kõnes ja kirjas Töökoht või õppeasutus: XXX Ülalpeetavad: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistamata Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana oli kinni peetud 24.11.2022-25.11.

  1. a. Kaitsja vandeadvokaat Paul Järve, lepinguline Süüdistatav Artjom Kurmõšov Isikukood või sünniaeg: Elu- või asukoht ja aadress: Kontaktid: Kodakondsus: 1 / 17 38807214226 XXX XXX Eesti 1-23-3708 Haridus: Emakeel: kirjas Töökoht või õppeasutus: Ülalpeetavad: Karistatus: Tõkend: Kaitsja XXX vene, valdab eesti keelt kõnes ja XXX XXX kriminaalkorras karistamata ei ole kohaldatud vandeadvokaat Rünno Roosmaa, RÕA Juhindudes KrMS § 309 lg 2-3, § 311–314, § 315 lg 4, § 180 lg 1 ja § 181 lg 1 kohus RESOLUTSIOON otsustas:
  2. Õigeks mõista Ruslan Buna kogu esitatud süüdistuses

§ 184lg 1 järgi. Rahuldada õigeksmõistetud Ruslan Buna kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks ning tuginedes Kr

MS § 181 lg-le 1 ning KrMS § 175 lg 1 p-le 1 Eesti Vabariigil hüvitada kohtuotsuse jõustumisel Ruslan Bunale tema valitud kaitsjale makstud tasu summas 2925 eurot. 2. Süüdi tunnistada Artjom Kurmõšov

§ 184

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus kogu ulatuses tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Artjom Kurmõšov ei pane 1 (ühe) aasta ja 2 (kahe) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 kohaselt katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. 3. Menetluskulud seoses süüdimõistmisega Kr

MS § 180 lg 1 alusel välja mõista Artjom Kurmõšovilt menetluskuludena riigituludesse KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1812,50 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulu 252 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas 1238,40 eurot, kokku 3302,90 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pangas, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99923700038376. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. 4. Asitõendid 4.1. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas digitaalsel hoiul asuvad Ruslan Buna seadmetest tehtud koopiafailid, raportfailid ja töödeldud andmestik. 2 / 17 1-23-3708 4.2.

§ 191

ja

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta õppeotstarbel kasutamiseks ekspertiisist (akt nr X) järele jäänud narkootilised ained, mis asuvad hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis.

  1. Kohtuotsus saata kohtumenetluse pooltele ning jõustumisel Rahandusministeeriumile Eesti Vabariigi kanda jäänud kaitsjatasu osas, Politsei- ja Piirivalveametile ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile asitõendite osas. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  2. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine
  3. detsembril
  4. a. Tähtaegselt apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav: alates
  5. detsember
  6. a päeva jooksul avaliku e-toimiku kaudu või Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja kantseleis. ASJAOLUD JA MENENTLUSKÄIK Ruslan Buna (Buna) ja Artjom Kurmõšov (Kurmõšov) on süüdistatuna antud kohtu alla selles, et nad käitlesid ebaseaduslikult tahtlikult suures koguses, s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, kanepit THC sisaldusega 19%. Süüdistuste kohaselt: Ruslan Buna valdas X kriminaalmenetlusega tuvastamata ajast kuni 09.07.2022.a kell 20.49 Artjom Kurmõšovile 170 euro eest edasi andmise ehk müümiseni kriminaalmenetlusega tuvastamata koguses, kuid vähemalt 9,37 grammi narkootilist ainet kanep THC sisaldusega 19%. 09.07.2022.a kell 20.49 omandas Artjom Kurmõšov Ruslan Bunalt aadressil X maakond 170 euro eest kohtueelses menetluses kindlaks tegemata koguses, kuid vähemalt 9,37 grammi kanepit THC sisaldusega 19%. Seejärel hoidis Artjom Kurmõšov omandatud kanepit enda valduses ning transportis seda edasi tema kasutuses oleva sõiduautoga Audi A4 reg. märgiga X kuni 09.07.2022 kell 22.38, mil politseiametnike poolt leiti ja võeti ära sõiduki salongis asuvast topsihoidjast papist tops 9,08 grammi kanepiõisikutega THC sisaldusega 19% ja käetoest soonsulguriga kilekott 0,29 grammi kanepiõisikutega THC sisaldusega 19%. 3 / 17 1-23-3708 Narkootiline aine kanep, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus ületab 0,3% kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Artjom Kurmõšovil ja Ruslan Bunal puudus luba Eesti Vabariigis narkootilise aine kanep käitlemiseks. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. 10 inimesele tekitab narkojoobe 7,5 grammi kanepit. Artjom Kurmõšovi ja Ruslan Buna käideldud ebaseaduslikust kanepist oleks joobe saanud 12 inimest. Eelpool kirjeldatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise asjaolud olid süüdistatavatele Artjom Kurmõšov ja Ruslan Buna teada ning isikute eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli nende eesmärgiga, on Artjom Kurmõšov ja Ruslan Buna narkootilist ainet kanep käidelnud kavatsetult. Seega pani Ruslan Buna narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega toime

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega pani Artjom Kurmõšov narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega toime

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil prokurör nõudis: 1) Artjom Kurmõšov süüdi tunnistada

§ 184

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust, mis

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga ja 2) Ruslan Buna süüdi tunnistada

§ 184

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust, millest

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.11 kuni 25.11.2022.a ehk kaks päeva. Seega R. Buna kandmata karistus on 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust, mis

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta tingimisi täitmisele pööramata juhul 1 aasta ja 9 kuulise katseaja jooksul. Artjom Kurmõšovi kaitsja jäi juba eelistungil avaldatud seisukoha juurde, et Artjom Kurmõšov ei ole Ruslan Bunalt kanepit omandanud, muus osas vaidlust süüdistuse osas pole ja seda ka süüdistatav tunnistab ja kahetseb. Ruslan Buna kaitsja jäi seisukoha juurde, et R. Buna vastu puuduvad tõendid ja ta tuleb õigeks mõista. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et Ruslan Buna süüdistus ei ole tõendatud ja Artjom Kurmõšovi süüdistuse maht on tõendamist leidnud osaliselt

§ 184lg 1 järgi.

4 / 17 1-23-3708 I. Ruslan Buna süüdistus

§ 184

lg 1 järgi ja tõendid selle kohta Esmalt peab kohus lahendama küsimuse

§ 184

lg 1 objektiivse koosseisu seisukohast, kas Ruslan Buna käitles loata narkootilist ainet, vallates ja andes edasi seda 170 euro eest Artjom Kurmõšovile. 21.09.2022.a jälitustoimingu protokoll (tl 63-65). Maakohus leiab, et kuivõrd telefonikõnedes midagi selgelt arusaadavalt ei räägita ja kohtumenetluse pooled tõlgendavad diametraalselt erinevalt antud kõnede sisu, siis kohus toob mitmed kõned (tõlked) ka tekstina jälgitavuse huvides otsusesse, millele prokurör on tuginenud kohtuvaidluses. Prokurör tugineb kõnede kogumile, sh 09.07.2022 kell 20:21:07 kõnele on sisulisel omistatud keskne tähendus. Prokurör tuli kohtuvaidluses välja väitega, et nimetatud kõnet tuleb vaadata koos sama päeva ennelõunaste telefonikõnedega Artjom Kurmõšovi ja B M i vahel ning omakorda Artjom Kurmõšovi ja Ruslan Buna vahel. 21.09.2022.a jälitustoimingu protokollist nähtuvad kõned (tl 62-64): 1) 09.07.2022.a kell 11:44:01 A. Kurmõšov helistab B. M , kellelt küsib, kas läbi sõita tasub. B. M teatab, et praegu veel ei ole ja avaldab arvamust, et Buntšikul (Ruslan Buna) on parem. 2) 09.07.2022.a kell 11:44:30 A. Kurmõšov R. Bunale. A. Kurmõšov küsib, kas R. Bunal kõik korras ja viimane vastab jaatavalt. Edasi kulgeb telefonivestlus järgmiselt: A (Artjom Kurmõšov) – Aga teema suhtes rääkida? Ei? R (Ruslan Buna) – Mis? Kas sama või? A – Jah. R - No ei tule. A – Ei tule? R – Mhmh, A – Selge. Bagrat ütles ka, et helistaks hiljem. Ma sain nii aru. R – Mhmh. A – Selge. No ei, siis ei. Lühidalt, helista. R – Davai! A – Davai! 3) 09.07.2022 kell 20:21:07 süüdistatavate vaheline telefoni kõne (tl 64-65) - see kõne on sisuliselt süüdistuse keskne tõend: A (Arjtom Kurmõšov) - Halloo! R (Ruslan Buma) - No mis on, kus oled? A - No praegu kodus. Aga mis on? Kõik korras? R - A, lahendasin asjad? No nagu jah. A - Jah? R – Nagu arvan nii. Ja ajaliselt, noh, kiiremini, kui kokku leppisime. A - Seal 170, mis on, jah? R - No jaa-jaa, milline on hea. A - Nii, no ma sõidan lühidalt välja. R - Sõida välja, davai siis. A – Davai. R – Davai. 5 / 17 1-23-3708 Jälitusprotokollist nähtuvalt seejärel vähem kui 20 minutit hiljem Artjom Kurmõšov ja Ruslan Buna kohtuvad viimase elukohas, milleks R. Buna kohtuistungil avaldatu kohaselt X, juures. Nimetatut kinnitab 09.07.2022.a kell 20:49:35 R. Buna ja A. Kurmõšovi vahel toimuv telefonikõne, milles R. Buna teatab: „Jaa, ma näen, kohe tulen välja.“ (tl 65). Prokuratuur leiab, et hinnates neid 09.07.2022.a toimuvaid kõnesid kogumis, just R. Buna müüs A. Kurmõšovile suures koguses kanepit, mis maksis 170 eurot. Süüdistatavad istungil antud ütlustes eitavad, et kanep saadi R. Buna käest. Süüdistaja tõendiks on ka 09.07.2022 vallasasja läbivaatuse protokoll (tl 26), mille kohaselt 09.07.2055 kell 22.38 teostati Pärnus Artjom Kurmõšovi sõiduki läbivaatust tema juuresolekul. Auto keskkonsooli topsihoidjast leiti rohelist taimset ainet (pakend 1) ja käetoe seest 2 minigrip kotti taimse puruga (pakend 2). Eeltoodu hoiule võtmise kohta koostati samal päeval vallasasja hoiulevõtmise protokoll (tl 27). Vaidlus puudub nii protokolli kui ka süüdistatav A. Kurmõšovi istungil antud ütlustes selles, et ta jaatas, et tal on 10 grammi kanepit. 09.07.2022 A. Kurmõšovi indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 28) kohaselt andis indikaatorvahend viite THC tarvitamisele ja ta jaatab kanepi tarvitamist, ühtlasi protokollis olevad joobeseisundile viitavad tunnused võimaldavad järeldada, et isik on jätkuvalt joobes (väidab, et on teatris, ehkki on politseiautos jne). Vaidlus puudub ka selles, et ekspertiisiaktiga (tl 30-31) tuvastati järgnev: 1) pakendis nr 1 on kanepi õisikud 9,08 g, mille THC sisaldus on 19%; 2) pakendis nr 2-1 on 0,29 g kanepiõisikuid, mille THC sisaldus on 19%; 3) pakendis nr 2-2- on 0,07 g, mille THC sisaldust aine vähesuse tõttu ei olnud võimalik määrata. Vaidlus puudub ka selles, et: 1) eelnimetatud puhta aine kogus ja kaal on mõlema süüdistatava süüdistuses õigesti kajastatud; 2) 10 inimesele tekitab narkojoobe 7,5 grammi kanepit (marihuaana), sh selle kohta on esitanud ka kohtutoksikoloogi Mailis Tõnissoni poolt koostatud vastus lisaga (tl 3437); 3) kanepi keskmine jaehind on 20 eurot/g, sh ka politseikapteni vastuse kohaselt (tl 3839). Kohtuistungil andis ütlusi ka politseinikust tunnistaja Sander Kullamaa (tl 88). Tunnistaja andis ütlusi, et

  1. juulil 2022 oli ta tulnud Lõuna prefektuurist Lääne prefektuuri koostööreidiks, teostades joobekontrolle Pärnu linnas. Liikudes sõidukini ja kuni Artjom Kurmõšovi poolt juhiakna avamiseni, tundis ta väga tugevat kanepile omast lõhna. Kontrollides dokumente, küsis ta ka seda, kus sõidukis keelatud ainet on ja ta andis topsis välja rohelise taimse puru. Karistusregistri väljavõtte kohaselt A. Kurmõšovit ei karistatud narkojoobes olemise ja mootorsõiduki juhtimise eest. Neli ja pool kuud hiljem 09.07.2022 süüdistuses toodud sündmuse kuupäevast: 1) 24.11.2022 peetakse kahtlustatavana kinni Ruslan Buna ja vabastatakse järgmisel päeval (tl 40-41) ning 6 / 17 1-23-3708 2) 24.11.2022 ja 25.11.2022 indikaatorvahendi protokollid näitavad THCd ja R. Buna on näiduga nõus (tl 43 ja pöördel, tl 48), märkides, et 2 kuud tagasi tarvitas kanepit ja on nõus andma proovi. R. Buna kaitsja leidis
  2. a novembri R. Buna indikaatorvahendi protokollide kohta, et prokuratuur ei tõenda seda, mida ta soovib. Keegi ei ole vaielnud sellele vastu, et Ruslan Buna on kunagi kanepit tarvitanud, ta on seda ise kinnitanud ja ta on öelnud, et sellised asjad on olnud, kuid viimasel ajal seda ei ole juhtunud. Ja see, mis on varasemalt olnud, ta seda ei ole eitanud, kuid see kõik tõendab kaitsja hinnangul üksnes seda, et Ruslan Bunal oli sellel ajal võibolla eesmärk ise kanepit saada ja tarvitada. Seejuures tõstatab kaitsja asjakohase küsimuse, et kust kohast võetakse sellises olukorras süüdistuse järgi eesmärk ehk isik, kes tahab ise kanepit tarvitada, peaks seda kellelegi müüma. Miks ta peaks oma varu ära andma, miks ta peaks selle kellelegi üldse andma, jääb vastamata. Maakohus leiab, et antud juhul see indikaatorvahendi näit on äärmiselt kunstlikult haakuv, sest ilmselt ei puutu üldse tõendamiseseme asjaoludesse sellise suure (neli ja pool kuud hiljem süüdistuse sündmuse kuupäevast) ajalise telje nihke tõttu ja vastupidised seisukohad oleksid meelevaldsed. See võib vaid kirjeldada pärast kuriteosündmust süüdistatavaga ühte seotud fakti, et kuid hiljem tarvitas ta kanepit, kuid muu kohta tõendeid pole. Isegi oletades, et kui süüdistatav R. Buna oleks ka varem kanepit tarvitanud, tuleb esitada ka piisavad tõendid süüdistuse faktide paikapidavuse kohta kahtlustest ja oletustest selgemas vormis. R. Bunat ei süüdistata kanepi tarvitamise väärteos, mis leidis aset käesolevast süüdistusest kuid hiljem. Maakohus nõustub Ruslan Buna osas esitatud tõendite osas siiski vaid sellega, et eeltoodud jälitusprotokolli kõnedega ja sh teiste tõenditega kogumis on tõendatud, et 09.07.2022 Artjom Kurmõšov ja Ruslan Buna omavahel suhtlesid ja ilmselt ka kohtusid. Kuid see faktikogum ei anna maakohtule alust nõustuda, et nimetatud kõnede alusel on võimalik tõendamisreeglite kohaselt oletustesse jäämata tuvastada, et kohtuti just konkreetselt süüdistuses kirjeldatud kanepiga seoses vastavas koguses ja selleks 170 euro üleandmiseks. Seda ei ole võimalik lugeda ebakonkreetse sisuga tõenditest välja sugugi enam kui kaitsjate poolt püstitatud versiooniga võrreldes. Puudub ka vahetu või katkematult jälgitav seos. Nimelt, alles ca kahe tunni pärast R. Buna ja A. Kurmõšovi kohtumist, s.o kell 22:38, politsei võttis ära Artjom Kurmõšovi valdusest kokku 9,37 grammi kanepit THC sisaldusega 19% ja sealhulgas hoopis teises asukohas, kus toimus R. Buna ja Kurmõšovi vahetu kohtumine telefonikõnede järgselt. Vahepealne lünk on prokuratuuril tõenditega katmata. Täpsemalt: 1) R. Buna ja A. Kurmõšov kõnede kohaselt kohtusid nad R. Buna elukohas Sindi linnas; 2) Samas A. Kurmõšov peetakse kinni ca 2 tundi hiljem ja hoopis teises kohas (mitte vahetus asukohas R. Bunaga) - X linnas X ning seda tõendavad vallasasja läbivaatuse hoiule võtmise protokollid (tl 26, 27) ja tunnistaja Sander Kullamaa ütlused (tl 88); 3) Ka R. Bunalt vahetult ei ole ära võetud väidetavat raha summas 170 eurot või mis tahes muid esemeid, mida saaks seostada konkreetselt süüdistuses toodud narkoaine omamisega ja üleandmisega A. Kurmõšovile. Järelikult prokuratuuri väited on ebapiisavad ja oletused. Eeltoodud kvaliteediga tõendite korral maakohus nõustub kaitsjatega, et jälitusprotokollis toodud kõnede puhul on samuti võimalik, et räägiti muust peale kanepi ning samuti on võimalik, et A. Kurmõšov võis saada R. Bunaga kohtumisest 2 tundi hiljem ka mujalt antud kanepit (või ka enne seda) ja mitte R. Buna käest. Seega prokuröri tõendite kogumi järeldused ei ole ka läbi 7 / 17 1-23-3708 ajalise telje tõendite järgi jälgitavad ja on lünklikud nii ebaselge sisu tõttu kui ka ajalises mõttes, s.o seoses nn 2 tunni osas tõenditega katmata jäetud osaga. Prokurör on seostanud mitmed jälitusprotokolli kõned just antud kanepi hankimisega, sh kõik kõnedes osalejad ei ole olnud antud kohtuasjas süüdistatavad või tunnistajad. Kõnedes olev jutt on ebaselge, ebakonkreetne ja seetõttu mitmeti seletatav ning tõlgendatav, s.o mitte ebaselgusi kõrvaldav, vaid juurde tekitav. Samas on selge, et kui R. Buna ja A. Kurmõšov võisid juba ka päeval kohtuda nt ehitusel ning muu tiheda suhtluse tõttu, siis on ka eluliselt võimalik, et polegi vaja rääkida alati täislausete ja sissejuhatusega ka seaduslikest teemadest hea tuttava või sõbraga. Nii ei toimi ju eluliselt keegi. R. Buna kaitsja kohtuvaidluses märgiks sedagi, et olukorras, kus B. M i kõne (09.07.2022.a kell 11:44:01 A. Kurmõšov helistab B. M ) seotakse tõlgendamise kaudu üllatuslikult niivõrd konkreetselt alles kohtuvaidluses A.Kurmõšovi ja R. Buna süüdistuse tähtsaima tõendamisesemega, ei ole ka prokuratuur olnud ise veendunud, et seda on võimalik teha, sest on toiminud vastuoluliselt kogu menetluse käiku arvestades. Nimelt kaitsja väite kohaselt just B. M i ja J. Mutli kriminaalasjast eraldati välja antud süüdistus põhjusel, et R. Bunale ja A. Kurmõšovile etteheidetav ei oma puutumust B. M i ja J. M süüks panduga. Antud kaitsja väitele prokurör kohtuvaidluses vastuväiteid ei esitanud. Tunnustatud õiguspraktikute poolt on avaldatud arvamusi, et tugeva faktilise seosega kriminaalasjade arutamine eri menetlustes põhjustab raskusi süütuse presumptsiooni järgmisel.1 Maakohtu hinnangul on see ilmselt veelgi raskem, kui süüdistaja enamuse kriminaalmenetluse vältamise ajast on seda seost ka ise eitanud või omistanud tõendile äärmiselt kaudse s.o kuidagi üldist konteksti toetava tähenduse. R. Buna kaitsja pidas eeltoodud asjaolude käiku kaitseõiguse rikkumiseks, millega kohus nõustub. Olukorras, kus prokuratuur on ebakindel ja toiminud vastuoluliselt faktide osas, tekivad küsimused ausa menetluse seisukohast ja kaitseõiguse rikkumisest. Ausa menetluse printsiipi hinnatakse kui tervikut, juba alates kohtueelsest menetlusest. Kaitsja sisuliselt leidis kohtuvaidluses, et juba süüdistaja eeldused narkoaine tekkimiseks R. Bunale sellises olukorras on menetluskäiku arvestades tekkinud vastuoluliselt, mitte jälgitavalt ja sellest ei ole võimalik mööda vaadata. Kaitsja etteheited on maakohtu hinnangul antud faktide põhjal põhjendatud. Süüdistaja seisukohad ei saa olla eksitavad talle esitletud fakti osas, kui prokuratuur on andud sellele kaks diametraalselt erinevat tähendust menetluse ajal. Kohus on seisukohal, et kõik kaitsjate vastuväited antud telefonikõnede osas on asjakohased, nõustudes, et seda kõike telefonikõnede järgi on liialt vähe, et teha süüdistuseks niivõrd kaugele ulatuvad tõsikindlaid järeldusi ja konkreetseid fakte väita. Samuti prokuröri veelgi täiendavalt kaudsemad viited jälitusprotokolli kõnedele2 ei tee süütõendite pilti kuidagi selgemaks, vaid kinnitavad piisavate süütõendite puudumist, kui ebaselguse hulka vaid suurendatakse. Tõepoolest, kohtule on esitatud prokuratuuri poolt tõendite kogum, kuid see ei tähenda seda, et need kõik on tõsikindlalt asjasse puutuvalt selged või piisavalt puutuvad (nt 4 ja pool kuud hiljem tehtud toimingud R. Bunaga). Iseäranis kui vaadata neid koos kaitsjate argumentidega, peab kohus saama loogiliselt kõrvaldada vastuolud ja lüngad ning seeläbi järeldada, et 1 Uno Lõhmus. Põhiõigused kriminaalmenetluses

(2019), lk 99 19.07.2022.a kell 15:21:54 telefonikõne J. M ja R. Buna vahel; 20.07.2022.a kell 13:43:00 kõne M. L ja R. Buna vahel; 11.09.2022.a kell 16:49:24 kõne J. M ja R. Buna vahel; 17.09.2022.a kell 20:02:10 kõne R. Buna ja M. M vahel. 2 8 / 17 1-23-3708 menetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või tõendikogumist. R. Buna kaitsja märkis, et kui pole süütõendeid, siis kohendatakse asjaolusid, mida ei tohiks olla. Maakohtul tuleb rõhutada, et ei 09.07.2022 ega vahetult järgnevalt ajal või kasvõi kuudel ei peetud uurimisorganite poolt vajalikuks allutada antud info põhjal R. Buna kahtlustatavana ülekuulamisele ja teostatud muid teda antud prokuratuuri hüpoteesiga seostatavaid vahetuid toiminguid, nt läbiotsimisi vm R. Buna seostamiseks. Praeguses olukorras on hiljem püütud n-ö haarata haaramatut üksnes kõrvaldamata kahtlustest läbi põiminud lünkade tõlgenduse kaudu. Käesolevas asjas on olemas süüstav hüpotees ja ebapiisavate tõenditega võimalik uurimisorganite tööversioon. Kohus ei saa tuvastada süüdistust, eirates tõendites esinevaid teravaid lünki, vastuolusid ja ebaselgusi, ilma et selle all ei kannataks ausa menetluse printsiip ja süütuse presumptsioon. R. Buna on ka varem kriminaalkorras karistamata isik, seega tal puudub tõendite järgi taust, millest saaks järeldada konteksti kaudu seda, mida prokurör on püüdnud luua oletuste pinnalt. Maakohus leiab, et niivõrd kaudsete, vastuoludeta ja lünkadega süütõendite korral tekib ka kahtlus üldse nende R. Buna vastu esitatud tõendite asjasse puutuvuses. Küsimuseks ei ole praeguses staadiumis enam ka kahtlustuse tõendamises, vaid süüdistuse kvaliteediga tõendite tuvastamises. Eeltoodu viib tõdemuseni, et süüdistatav oma süüdistuse kontekstis selguse loomiseks justkui peaks ise asuma tõendama oma süütust nende kahtluste ja oletuste vastu (süüdistaja kahtlusi selgitama, seletama ja täitma lünki). Ehkki need tõendid on juba oma olemuslikult tema vastu ebapiisavad ja ei saa (ilma süüd eeldamata) luua piisavalt konkreetset ja selget alust süüdistuse faktideks. PS § 22 kohaselt keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Maakohus leiab, et ka süüdistatava passiivse kaitse korral, oleks antud prokuratuuri tõendikogum ebapiisav süüdimõistvaks kohtuotsuseks. Süüdistaja poolt esitatud faktikogum ei ületa kahtlusest kõrgemat kvaliteeti ja seda tuleb ausa menetluse printsiibi juures läbivalt meeles pidada. Prokurör on pakkunud välja, mida võis „170“ tähendada. Ka süüdistatavad ja kaitsjate pool on püüdnud teostada aktiivset kaitsta, esitades tõendeid, mida antud „170“ võis tähendada. Kui jätta hetkeks kõrvale PS § 22, siis vaieldamatu kontekst on see, et sellise menetluse käigu korral kui alles neli ja pool kuud hiljem süüdistatav kinni peeti ning ka hiljem süüdistatavana kohtus ütlusi andes, saab ta pakkuda samuti vaid teatud hüpoteese prokuröri hüpoteeside (pelgalt kahtluste) vastu, mis võis olla täpsemalt ja konkreetsemalt antud tollase telefonikõne jutu teemaks. Ajalist faktorit tuleb kohtul arvestada ausa menetluse seisukohast, sest nt objektiivse vaatleja seisukohast ka keskmise süütu inimese mälult oleks keeruline nõuda nii suurt täpsust sellise ajavahemiku järel ühe või kahe väga lühikese telefonikõne kohta. Igal juhul süüdistatavate pakutud versioonid ei ole seoses osundatud telefonikõnedega seotud kanepiga ning poolte võrdsusest tulenevalt tekib küsimus, miks peaks võistlevas menetluses süüdistatav olema kohustatud tõendama midagi täpsemalt sellise kvaliteetiga prokuröri tõendite vastu. Miks ei võinud olla tegemist näiteks rehvide või killustiku eest tasumisega jms, kui selle sisu kohta on olemas isegi konkreetsed tõendid (nn aktiivse kaitse tõendid). 9 / 17 1-23-3708 Eluliselt, kui küsida igaühelt, mida tegid neli ja pool kuud tagasi ja millest rääkisid ühes telefonikõnes ja seda nt olukorras, kus ta pole ka muidu karistusregistrist lähtuvalt tegelenud keelatud kanepiga, on päevselge, et väga raske on üldjuhul inimlikult meenutada ka õiguspäraseid tegevusi täpselt või meenutustes mitte eksida, kui meenutamist eeldav sündmus ei olnud inimese jaoks kuidagi eriline ning miks ta pidigi alati eriline olema. Süüd ei tohi aga eeldada – s.t, et kui ei meenu, järelikult, varjad süüd. Seeläbi ei saa antud olukorras ka väita, et prokuröri tõend „170“ kohta (sh kogumis teistega) on nii selge, et see kõrvaldaks tõsimeeli ja piisavalt usutavalt kahtlused. Täpsemalt öeldes, süüdistaja versioon koos nende telefonikõnedega ja ilma kaitsja poole argumentideta, võiks olla vaadeldav teatud varajases menetlusstaadiumis võimaliku kahtlusena ja mitte kraadigi kõrgemana (mitte süü küsimuse lahendamiseks piisavate tõenditena). Maakohus on seisukohal, et kujunenud olukorras kaitsjad ja süüdistatavad on teinud kõikvõimaliku, s.o isegi enamat kui vajalik, pakkudes välja täiesti eluliselt reaalseid võimalusi selle süüdistusega seotud aja kohta ning esitatud piisavalt kaalukaid õigustavaid tõendeid ning argumente R. Buna süüdistuse paikapidavuse vastu, et enama nõudmine ja eeldamine kaitsjatelt kõnesolevas menetluslikus olukorras (sellise „konkreetsusastmega“ süütõendite korral) maakohtu hinnangul rikuks juba PS § 22 põhimõtteid, mis tooks kaasa tõendite valehindamise ehk menetlusnormide jämeda rikkumise. Prokuratuur ei ole suutnud kummutada kaitsjate poole poolt pakutud versiooni ja seda ei saa antud juhul teha üksnes prokuröri süüdistusakti järgi „tugevate“ tõendite alusel, sest need on ebapiisavad. Süüdistatavad on oma ütlustes selgitanud ja tõendanud piisavalt, arvestades ajalist faktorit, võimalikke õigussuhteid R. Buna ja A. Kurmõšovi vahel, mis võivad seletada 170 euro küsimust ja need ei ole mingid erilised sündmused nende isikute jaoks, mistõttu ei saagi eeldada, et nad peaksid mäletama kuidagi konkreetsemalt ja kindlamalt (ilma variante välja pakkumata ja rohkem tõendeid esitamata). Süüdistatavate ütlustes olulised vastuolud puuduvad ja neid ütlusi ei ole võimalik seetõttu ka kahtluse alla seada. Isegi kui neid ütlusi saaks kahtluse alla seada, puuduks kahtlusteta süüstav faktikogum. Näiteks sel ajal töötas R. Buna A. Kurmõšovi majaehitusel ja sel ajal toimus ka töötasu maksmine vastavalt tehtud tööle (10 eurot tunnis). Seega see 170 eurot võis olla seotud killustiku hinnaga või autorehvide hankimise hinnaga. A. Kurmõšovi ütluste järgi „170“ võis tähendada ka raha, mis võis olla töötasu R. Bunale või killustiku hinda ehituseks, sest sel ajal oli selle 5 tonni hind ca 170-180 eurot (tl 91 pöördel). Maakohus leiab, et süüdistatavate poolt pakutud variandid on kõik eluliselt vägagi võimalikud (vähemalt samaväärsed või enamat prokuröri poolt pakutud võimalusest), tõendatud on käimasolev ehitustegevus, mis eeldab ka materjalide hankimise jms küsimusega tegelemist. Ei saa öelda, et sellises olukorras oleks seegi eluliselt mitte usutav või vähem usutav prokuratuuri olukorra tõlgendusest. Antud ehitustegevuse kohta on nii süüdistatavate haakuvad ütlused kui ka muud tõendid. A. Kurmõšovi elukaaslasele, kellega neil on ka ühised lapsed (Perekonnaseisuameti tõendid tl 4748; tõend Rahvastikuregistrist tl 51), kuulub kinnistu X vallas (kinnistusraamatu väljavõte tl 56-57) ja on esitatud ka foto ehitamisprotsessist (tl 58). R. Buna andis kohtus ütlusi, et tegi antud ehitusel tööd 2-3 nädalat (tl 93 pöördel), ta kirjeldas, et tööprotsessi ja tööaega kohtu jaoks piisavalt arvestades ajalist faktorit. Haakuvalt sellega andis ütlusi ka süüdistatav A. Kurmõšov, et maja ehitus tema elukaaslasele kuuluval kinnistul käis ka eelmise aasta suvel ja R. Buna aitas ehitada vundamenti, maksmine 10 / 17 1-23-3708 toimus erinevalt kas samal päeval või ülepäeviti sõltuvalt tundide arvust ning tunni hind oli 10 eurot. A. Kurmõšov selgitas kohtule esitatud fotot (tl 58), et see foto on tehtud tema telefoniga Samsung S7 ja ehkki fotol ei ole peal kuupäeva, ei saa ta seda teisiti tõendada telefoni eripärast lähtuvalt kui telefoni kohtule vaatlemiseks andes. Vaidlus puudub selles, et fotol töötab R. Buna maja vundamendi juures. Maakohus tuvastas telefoni vaatlusel ülekuulamise käigus, et antud foto on tehtud
  1. juuli 2022.a. (tl 91). Lisaks andis istungil A. Kurmõšov ütlusi, et tema süüdistuses kirjeldatud kanepi, mis temalt võeti ära
  2. juulil 2022 ei saanud ta R. Buna käest, vaid juhututtava Grigori käest pool aastat tagasi. Maakohus leiab, et eraldivõetuna on eeltoodud selgitus piisav prokuröri sellise konkreetsusastmega tõendite vastu, sest ka prokurör ei ole tõendanud seda, et sel päeval R. Bunal oli kanep, mida üldse oleks saanud edasi anda, sest konkreetsemalt ei ole
  3. juulil toimetatud menetlustoiminguid R. Buna kodus või R. Bunaga vahetult sel päeval üldse. Arvestades, et prokuratuuri käsutuses oli kogu nn uurimise aparaat ja organisatsioon tegevusteks, sh jälituse rakendamine, ei kõrvalda esitatud süütõendid mingeid kahtlusi piisavalt süüdistatavate esitatud ütluste vastu. Süüdistatav R. Buna andis ka autorehvide kohta ütlusi (tl 94), et A. Kurmõšov uuris tema käest sel ajal ka rehvide kohta, et ta soovib uusi ja kuna tal on sõpru, kes tegelevad rehvidega (originaalrehvid, nn hiinakad ja kasutatud) ja ta on aidanud neid edasi müüa, et võis olla tegu ka just nende rehvidega, mida A. Kurmõšov soovis. Arvestades prokuröri tõendite kvaliteeti ei saa ju välistada süüdistatavate ütluste paikapidavust, neid ütlusi ei ole võimalik tõsikindlalt kahtluse alla seada ja eelistada prokuröri versiooni kui üht võimalikku paljudest teistest. Lisaks sellele, et kõnesolevad telefonikõned on sisult ebakonkreetsed, on samuti õige R. Buna kaitsja märkus tõlke kohta, s.t. kui vaadata vaid neid telefonikõnesid ja tõlget (tl 64-65 09.07.2022 kell 20:21:07). Arvestades, et tegemist on vene keelest tõlkimisega, siis on üldteada (vähemasti üldkasutatavalt nt sõnastike kaudu kontrollitav), et vene keeles on sõnadel 3 sugu ja jutt käib naissoost sõnast, mis on toodud jälitusprotokollikõnes. Eeltoodu muudab kõnedes toodud ebakonkreetsed asjaolud aga veelgi kaudsemaks. Kaitsja tõi välja, et keskse tõendina 170 eurot puudutavas kõnes käib vene keeles jutt naissoost sõnast. Naissoost võivad olla rehv шина või покрышка ning vastavalt killustik щебёнка.3 Ei ole kuidagi tõsikindlalt võimalik välistada nii laialivalguvast tõendite kontekstist, et mõeldi siiski neid õiguspäraseid asju antud kõnes. Loomulikult on selge, et ka nn kanepi kohta leidub nii nais -, kesk- kui meessoost sõnu vene keeles, mis on levinud slängis (see on pidevas dünaamikas), sh ka kohtuasjadest nähtuvalt4, seega süütõendid ei ole sugugi konkreetsemad kaitsjate vastuväidetest ja tõenditest, millest võis olla jutt „170“ eest saadava asja/asjade kohta. Sh ei ole võimalik välistada süüdistatavate ütluste paikapidavust, prokuröri tõendid ei ole sugugi täpsemad ja seeläbi usutavamad. Eeltoodu aluse maakohus leiab, et vastavalt kohtupraktikas välja kujunenud tõendite hindamise reeglitele ja printsiipidele ei ole võimalik Ruslan Buna süüdistust tõendatuks lugeda. 3 4 [EVS] Eesti-vene sõnaraamat https://www.eki.ee/dict/evs/ Nii nais-, kesk kui ja meessoost sõnu, sh slängis, kanepi (каннабис - meessoost) kohta vene keeles: 1) травка, конопля, конопа, трава, травка, анаша, 420, драч, гандж, дурь, дым, жареха, шан, шишки, шмаль, колёса jpt; 2) või vt nt veel rahvakeelseid sõnu kanepi kohta, nn narkomaanide žargoonisõnaraamast internetist vabalt kättesaadav (https://schooloz25.ucoz.ru/doki/slovar_zhargona_narkomanov.pdf): aнаша, бошки, гандж, дурь, дым, жареха, ко-нопа, конопель, маняга, марго, маруся, маруха, молоко, план, пласт, пластилин, табакерка, трава, травка, шала, шишки, шмаль. 11 / 17 1-23-3708 Käesolevas asjas on R. Buna kaitsja ja ka A. Kurmõšovi kaitsja märkinud, et prokurör on valinud välja paljudest võimalikest alternatiividest vaid ühe, välistamata kaitsjate poolt esitatud tõendid ja asjaolud. Kohtupraktikas iseenesest teatud alternatiivide õhku jäämine (nn kõikvõimalikud variandid) ei ole automaatselt veel kõrvaldamata kahtlus, vaid ka nimetatud alternatiive peab kohus hindama ja kaaluma, milline neist tõendi kogumi pinnalt järeldades võis esineda suure tõenäosusega ja väljaspool mõistlikku kahtlust. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. veebruari
  5. a otsuses nr 1-20-1301/35 on sedastatud, et vaid ka ühe keskse tähendusega süüstava tõendi olemasolu korral kohtul lahendada isiku süüküsimus enda siseveendumuse alusel (KrMS § 60 lg 2 ja § 61 lg 2). Siseveendumus tähendab kohtuniku isiklikku seisukohta tõendamiseseme asjaolude suhtes, mis peab rajanema kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud tõenditel (KrMS § 15). Seejuures ei tule mõista KrMS § 60 lg-s 2 ja § 61 lg-s 2 kasutatud sõna veendumus selliselt, et kohtu poolt usutavaks loetud sündmuste käik oleks ainumõeldav ning väljaspool kõikvõimalikke alternatiive ehk ümberlükkamatu. Lisaks on juba kohtupraktikas juurdunud põhimõte, et kohus ei tohi ühelt poolt süüdistusele seada liiga rangeid nõudeid. Siit ei saa aga järeldada, et süüdistuse nõudeid ei olekski üldse ranged ja piisavad, s.o ainuüksi juba KrMS § 7 põhimõtetest lähtudes, sest teisalt jälle ei tohi kohtuotsus tugineda oletustele, peab olema kooskõlas üldiste loogikareeglite ning üldjuhul ka kriminoloogiliste seaduspäradega. Sealjuures otsuse langetamise aluseks saab olla ka kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et menetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või tõendikogumist (RKKKo nr 120-1301/35, p 12 jj). Eeltoodut arvestades, kui ka kaudsete tõendite kogumi tervikhinnangu tulemina pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava süüs, tuleb pöörduda in dubio pro reo põhimõtte poole (RKL nr 3-1-1-12-07 ja nr 3-1-1-33-08, p 10.2; nr 3-1-1-24-12). Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama ja kuskilt läheb kohtumenetluses selleks ka tuntav piir. Maakohus on seisukohal, et mida ebakonkreetsem ja lünklikum on tõenduslik baas süüdistuseks (nt liigse kaudsuse ja pika ajalise faktori tõttu), seda keerulisem või isegi võimatu võib olla ka end kaitsta täiesti süütul inimesel. Isegi juhul kui süüdistaja teatud kvaliteediga tõendid tekitavad küll üldise süüstava õhkkonna/mulje (kahtlused, oletused), kuid tegelikult ühtede ja samade tõstatatud - kuid kõrvaldamata kahtluste ümber käies ja üksnes erineval nurga alt toonitades, siiski ei muuda (kohenda) see faktikogumit kuidagi oluliselt kaalukamaks ja selgemaks. Silmas tuleb pidada ka seda, et õiguspraktikas peab olema teatud tasakaal, mistõttu on leitud ka, et omakorda ka kaitse argumentidele ja tõenditele ei saa seada liiga rangeid nõudeid, et olulistes õigusemõistmise printsiipide kehtivuses oleks kindlus. Seega kaitsja ja süüdistatav ei pea kuidagi tõenduslikult kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt oluliselt paremini (konkreetsemalt) kui prokurör oma väiteid tõendama PS §-st 22 lähtudes, muu on lubamatu ja äärmuslik lähenemine. Antud seisukoht on loogiline nii seda võistleva menetluse kui ka poolte võrdsuse seisukohast. Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et in dubio pro reo põhimõte on süütuse presumptsiooni eriline väljendus (Barberà, Messegué ja Jabardo v. Hispaania; Tsalkitzis vs. Kreeka (nr 2)). Selle põhimõtte seisukohalt võib tekkida küsimus, kui siseriiklike kohtute 12 / 17 1-23-3708 otsused, millega leiti, et taotleja on süüdi, ei ole piisavalt põhjendatud (Melich ja Beck v. Tšehhi Vabariik; Ajdarić v. Croatia) või kui see on äärmuslik ja kaitsja poolel pole vähimatki edu lootust (Nemtsov v. Russia; Topić v. Croatia; Frumkin v. Russia). Süütuse presumptsiooni on rikutud juhul, kui tõendamiskohustus nihkub prokuratuurilt kaitsele (Telfner v. Austria, punkt 15). Juhindudes kõigest eeltoodust, on kohtukoosseis seisukohal, et käesolevas asjas puuduvad tõendid, mis võimaldaksid tuvastada R. Buna süüdistuse

§ 184lg 1 objektiivse koosseisu tunnuseid.

Kuivõrd need puuduvad, tuleb R. Buna esitatud süüdistuses õigeks mõista. II. Artjom Kurmõšovi süüdistus

§ 184

lg 1 järgi ja tõendid Ülal on maakohus juba lahendanud küsimuse

§ 184

lg 1 objektiivse koosseisu seisukohast selles osas, et Ruslan Buna ei andnud narkootilist ainet edasi Artjom Kurmõšovile süüdistuses toodud asjaoludel. Maakohus tuvastas, et 21.09.2022 jälitusprotokollis toodud asjaolud kõnede kohta ei tõenda ebaselge sisu tõttu, et 09.07.2022 sai R. Buna A. Kurmõšovile antud kanepit edasi anda. Samuti süüdistatavate ütluste järgi oli nende vahel muid õigussuhteid seoses A. Kurmõšovi ehitusobjektiga ja ka rehvide hankimisega seoses ning telefoni kõnede sisu ebaselguse tõttu ei ole võimalik välistada seaduspärastes küsimustes rääkimisi. A. Kurmõšovi elukaaslasele, kellega neil on ka ühised lapsed (tl 47-48; tl 51), kuulub kinnistu Tori vallas (tl 56-57) ja on esitatud ka foto ehitamisprotsessist (tl 58). Vaidlus puudub selles, et fotol (tl 58) töötab R. Buna maja vundamendi juures. Antud foto on tehtud

  1. juuli 2022.a. (tl 91). R. Buna andis kohtus ütlusi, et tegi antud ehitusel tööd 2-3 nädalat (tl 93 pöördel). Vaidlus puudub selles, sest süüdistatav A. Kurmõšov on selle omaks võtnud, et ta valdas süüdistuses kirjeldatud ajal ja koguses antud kanepit, mis saadeti ekspertiisi. Kohtuistungil andis ütlusi ka politseinikust tunnistaja Sander Kullamaa (tl 88), et
  2. juulil 2022, teostades joobekontrolle Pärnu linnas, liikudes sõidukini ja kui Artjom Kurmõšov juhiakna avas, tundis ta väga tugevat kanepile omast lõhna. Kontrollides dokumente, küsis ta ka seda, kus sõidukis keelatud ainet on ja ta andis topsis välja rohelise taimse puru. Eeltoodu kohta on ka 09.07.2022 vallasasja läbi vaatamise protokoll (tl 26). 09.07.2055 kell 22.38 teostati Pärnus Artjom Kurmõšovi sõiduki läbivaatust tema juuresolekul. Auto keskkonsooli topsihoidjast leiti rohelist taimset ainet (pakend 1) ja käetoe seest 2 minigrip kotti taimse puruga (pakend 2). Selle hoiule võtmise kohta koostati samal päeval vallasasja hoiulevõtmise protokoll (tl 27). Vaidlus puudub nii protokolli kui ka süüdistatava A. Kurmõšovi istungil antud ütlustes selles, et ta jaatas, et tal on 10 grammi kanepit. 09.07.2022 A. Kurmõšovi indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 28) kohaselt näitas see viite THC tarvitamisele ja ta jaatab ka kanepi tarvitamist, mh näitavad viited protokollis, et isik on jätkuvalt joobes (väidab, et on teatris, ehkki on politseiautos jne). Ekspertiisiaktiga (tl 30-31) tuvastati, et pakendis nr 1 on kanepiõisikud kaaluga 9,08 g, mille THC sisaldus on 19% ja pakendis nr 2-1 on 0,29 g kanepiõisikuid, mille THC sisaldus on 19% (pakend 2-2 tulemust ei andnud). Vaidlus puudub ka selles, et eelnimetatud puhta aine kogus ja kaal on süüdistuses õigesti kajastatud. Mailis Tõnissoni poolt koostatud vastusega koos lisaga 13 / 17 1-23-3708 on tõendatud, et 10 inimesele tekitab narkojoobe 7,5 grammi kanepit (marihuaana) ja selle kohta on esitanud ka kohtutoksikoloogi vastus (tl 34-37). Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et esitatud süüdistuse alusel A. Kõrmõšov valdas suures koguses kanepit ebaseaduslikult. 01.11.2022.a ekspertiisiaktist nr X nähtub, et nii topsis kui ka minigrip kotis olid kanepiõisikud THC sisaldusega 19%. Samas A. Kurmõšov väitis, et topsis ja minigrip kotis olnud kanep pärines erinevatest kohtadest. Prokuratuur leiab, et kahest erinevast allikast täpselt samasuguse THC sisaldusega kanepi saamine on enam kui ebatõenäoline ega pole eluliselt usutav. Pooled peavad kasutama oma õigusi ka kindlas ajas ja protsessuaalses raamistikus. Prokuratuur alles kohtuvaidluses põhistas ilma varasemalt tõendeid esitamata, et sellise kvaliteediga kanepit ei ole Eesti kliimas võimalik looduses kasvatada, seda mitte ekspertide vm sellise tõendi põhjal, vaid varasemate aastate kohta olevas kohtupraktikas pole muid kaasuseid vastava THC sisaldusega väidetavalt olnud ja seetõttu A. Kurmõšovi väited selles osas ei ole usutavad. Sellega kaitsjad istungil ei nõustunud, väites, et prokuröri nii konkreetsed väited kohtuvaidluses kanepi kasvatustingimuste kohta Eestis ei ole tõendiks. Kohus leiab, et selles küsimuses ei saa võtta prokurör eksperdi rolli pelgalt varasemate aastate kohta käivate kohtupraktika näidete varalt kohtukõnes, et teha järeldusi üldiste klimaatiliste jm tingimuste kohta Eestis antud konkreetse taimekultuuri konkreetse sordi kasvatamise jm tingimuste küsimustes. A. Kurmõšovi kaitsja sisuliselt toonitas, et teadupärast ka kliima on muutlik ja suved on temperatuurist lähtudes olnud ka Eestis viimasel ajal soojad ning seetõttu ei saa ta järeldada, et kanep eeldaks üksnes Vahemere äärset kliimat. Eeltoodust kohus sai aru, et kaitsjat rõhutasid, et keegi ei saa selles küsimuses juristina võtta konkreetse kaasuse asjaoludes botaanikust eksperdi rolli pelgalt sõnavõtuga. Samas on kohtukoosseisu jaoks üldse eksitav keskenduda üksnes või eeskätt kaitsjate/süüdistatavate väidetele ja peaasjalikult vaid süüdistust põhistada, kui esmalt süüdistaja enda väited on piisavalt tõendamata ning seda printsiibis, et tõendamiskohustus ei saa nihkuda prokuratuurilt kaitsele, s.t viimaste väidete kaudu esmaselt luua põhitõendid süüdistusteks. Maakohus märgib, et igal juhul ei tõenda need asjaolud (A.Kurmõšovi väited kanepi päritolu kohta) kuidagi seda, et selle kanepi sai ta R. Bunalt. Samuti ei tõenda prokuröri poolt nn A. Kurmõšovi aktiivse kaitse paljasõnalised väited osa kanepi saamise kohta Grigorilt, et selle väite paljasõnalisuse tõttu justkui tõendaksid need, et ta sai selle R. Bunalt. Kokkuvõtvalt igal juhul prokuratuuri väited sellest, et üks süüdistatav (mitte prokuratuur) A. Kurmõšov ei ole piisavalt tõendanud, kust ta sai antud kanepi kogused, ei tõendaks kuidagi seda, et ta sai need Ruslan Bunalt, olukorras, kus ka prokuratuuril puuduvad üldse kooskõlas KrMS §-ga 7 piisavad tõendid R. Buna vastu. Seetõttu süüdistatavad antud juhul ei peagi negatiivset asjaolu kooskõlas süütuse presumptsiooni põhimõtetega aktiivselt asuma tõendama, kust ta tegelikult antud aine sai. Aktiivse kaitse kohustuse tekkimiseks on ka eeldused. Aktiivselt ümber lükata saab midagi vaid siis, kui on midagi piisavalt süüstavalt tõendatavat üldse olemas, et ümber lükata. Eelduslikult ikka esmalt prokuratuur peab aktiivselt tõendama süüdistust piisavalt. Seega ei saa ka öelda, et süüdistatav ei ole aktiivset kaitset kohaselt teostanud, sest see teoreetiline käsitlus antud tõenduslikus situatsioonis isegi veel ei aktualiseerugi, et seda üldse saaks läbi selle käsitluse analüüsida ilma et ei tekiks kohest vastuolu PS §-ga
  3. Eeltoodu alusel on aga täielikult tõendamist leidnud süüdistuse järgi, et 09.07.2022.a hoidis Artjom Kurmõšov kanepit enda valduses ning transportis seda tema kasutuses oleva 14 / 17 1-23-3708 sõiduautoga Audi A4 reg. märgiga X kuni 09.07.2022 kell 22.38, mil politseiametnike poolt leiti ja võeti ära sõiduki salongis asuvast topsihoidjast käetoest kokku 9,37 grammi narkootilist ainet kanep THC sisaldusega 19%. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Eeltoodud tegevusteks puudus Artjom Kurmõšovil luba. Järelikult on A. Kurmõšov realiseerinud kogu

§ 184lg 1 objektiivse koosseisu.

Süüdistatava ütlused ja tõendatud tehiolud annavad alust tuvastada, et Artjom Kurmõšov realiseeris objektiivse kooseisu kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus tunnistab Artjom Kurmõšovi süüdi

§ 184

lg 1 alusel, sh märkides, et süüdistuse järgi ei leidnud tõendamist asjaolud, kust Artjom Kurmõšov antud kanepi sai. III. Karistus

§ 56lg 1 tulenevalt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 184lg 1 näeb karistusena ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab mh käideldud narkootilise aine liik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus nr 1-17-10162/351, p 41 ja
  3. aprilli
  4. a otsus nr 1-18-2232/179, p-d 72 ja 76). Artjom Kurmõšovil esineb kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus

§ 57lg 1 p 3 alusel ja seda kohus ka arvestab karistuse mõistmisel.

Kohus leiab, et Artjom Kurmõšovi süüd

§ 184koosseisu võimalusi vaadeldes tuleb pidada väikseks.

Lähtuda tuleb ka sellest, mil määral kuriteoga kaitstavat õigushüve on rünnatud.

§ 184lg 1 koosseis täideti piiripealselt, ületades suure koguse kahe doosi võrra.

Käesoleval juhul täidab käideldud narkootilise aine kogus

§ 184mõttes suure koguse sisuliselt minimaalselt, s.o 12 joovet.

Karistusregistri väljatrükkidest nähtuvalt ei ole Artjom Kurmõšovil kehtivaid kriminaalkaristusi. Narkootilised ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad, mistõttu neid jaotatakse pehmeteks ja tugevateks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. veebruari
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-121-06, p 11). Tallinna Ringkonnakohtu 10.08.2021.a otsuse asjas nr 1-20-1108, on kanepit peetud nn pehmeks narkootikumiks. Arvestades süü väiksust ja kergendavat asjaolu, on kohus seisukohal, et Artjom Kurmõšovi tuleb karistada miinimumkaristusega antud koosseisu

§ 184lg 1 alusel, mõistes talle karistuseks ühe aasta vangistust.

Arvestades varasemate karistuste puudumist, süü väiksusest tulenevalt väikest üldpreventsiooni ja varasemate karistuste puudumisest tulenevat väikest eripreventsiooni, sh asjaolu, et tal on pere, alaealised lapsed ja ta töötab pikaajaliselt juba Soomes, on põhjendatud jätta Artjom 15 / 17 1-23-3708 Kurmõšovile mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata

§ 73lg 1 ja 3 alusel ühe aasta ja kahe kuulise katseajaga.

IV. Konfiskeerimistaotlus Kohtulikul uurimisel ei leidnud tõendamist süüdistuses väidetud kanepi ost-müük 170 euro eest ja selles seisnes ka Ruslan Buna süüdistuse sisu. Seetõttu puuduvad

§ 831

lg 1 ja § 84 rakendamiseks õiguslikud alused ja prokuröri taotlusel Ruslan Bunalt 170 euro väljamõistmiseks konfiskeerimise asendamise korras tuleb jätta rahuldamata. V. Asitõendid Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas digitaalsel hoiul asuvad R. Buna seadmetest tehtud koopiafailid, raportfailid ja töödeldud andmestik tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada (kustutada). Ekspertiisist (akt nr 22E-AN1303) järele jäänud narkootilised ained, mis asuvad hoiul EKEI-s tuleb

§ 191

ja § 83 lg 1 alusel tuleb konfiskeerida ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta EKEI valdusesse. VI. Menetluskulud Käesoleva kriminaalasja menetluskuludeks on Ruslan Buna kantud õigusabikulud lepingulisele kaitsjale kogusummas 2925 eurot (taotluse kohaselt), Artjom Kurmõšovi riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kogusummas 1238,40 eurot, narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulu 252 eurot ning Artjom Kurmõšovi I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha summas 1812,50 eurot. 6.

  1. Õigeksmõistetu R. Buna menetluskulud KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid ning KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt menetluskuludeks on valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Seega tuleb hinnata R. Buna kaitsja õigusabiteenuse põhjendatust. Esmalt peab kohus põhjendatuks õigusabiteenuse tunnihinda, milleks
  2. a oli taotluse kohaselt 150 eurot ning
  3. a 200 eurot (summad sisaldavad käibemaksu). 14.11.
  4. a taotluse kohaselt kohtueelses menetluse osutatud õigusabi hõlmas mh kahte taotlust kriminaalasja menetluse lõpetamiseks, milline oli käesoleva kriminaalasja õigeksmõistvat tulemust arvesse võttes igati põhjendatud ja vajalik. Samuti olid vajalikud ja põhjendatud kaitsja toimingud kohtuasja ettevalmistamisel (sh kaitseakti koostamine), kuivõrd prokuratuur otsustas süüdistusakti R. Buna suhtes kohtusse saata. Kokku osutas lepinguline kaitsja õigusabi kohtueelses menetluses 9,5h ulatuses, kokku summas 1575 eurot, mida kohus peab kogu ulatuses põhjendatud ja vajalikuks õigusabiteenuse mahuks. Kohtumenetluses sisaldas osutatud õigusabiteenus kohtuistungiks ettevalmistamist, samuti kohtuistungitel osalemist, kohtukõne ettevalmistamist, s.o kokku on õigusteenust osutatud 1350 euro eest. Kohus peab kaitsja läbivaid asjakohaseid seisukohti kohtumenetluses, sh asjakohaseid vastuväiteid süüdistusele kaitsekõne teesides ning ka kohtuistungil suuliselt juurde avaldatut arvesse võttes õigusteenuse mahtu ja kvaliteeti kogu ulatuses põhjendatud ja vajalikuks. 16 / 17 1-23-3708 Kokku on seega R. Bunale õigusteenust osutatud 2925 eurot eest, mis on kogu ulatuses põhjendatud, mõistlik ja vajalik ning tuleb seega KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigil R. Bunale õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumisel hüvitada. 6.
  5. A. Kurmõšovi süüdimõistmisega seotud menetluskulud Esmalt tuleb KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistetud A. Kurmošovilt riigi kasuks välja mõista sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest summas 1812,50 eurot. Käesolevas asjas teostati ka A. Kurmošovi valdusest leitud ja äravõetud narkootilise aine ekspertiis, mille läbiviimise maksumus oli 252 eurot. Prokurör taotles antud summa menetluskuluna R. Buna ja A. Kurmõšovi vahel pooleks jaotamist, kuivõrd narkoaine ekspertiis oli mõlema süüdistatavaga seotud. Kohtu hinnangul aga kuivõrd narkoaine valdajaks oli Kurmõšov, milline asjaolu kohtulikul uurimisel ka tõendamist leidis, tuleb KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kogu narkootilise aine ekspertiisiga seotud kulu summas 252 eurot ka üksnes A. Kurmõšovilt välja mõista. R. Buna mõisteti õigeks ja tema osalus A. Kurmõšovi valdusest saadud narkoainega ei leidnud tõendamist, seega ei ole R. Bunal antud ainega ja sellele tehtud ekspertiisiga ka mingit seost. A. Kurmõšovi menetluskuluks on ka talle riigi õigusabi korras määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu, millise kohus on kohtumenetluse vältel põhjendatuks lugenud kogusummas 1238,40 eurot. KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tuleb ka määratud kaitsja tasu A. Kurmõšovilt välja mõista. Kokku tuleb seega Artjom Kurmõšovilt menetluskuludena riigituludesse välja mõista 3302,90 eurot, milline tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik Margit Merila Rahvakohtunik 17 / 17 Mariella Ott Rahvakohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.