Obsah (8)

§ 367§ 173§ 172§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Kohtujurist Annika Iliste Määruse tegemise aeg ja koht 14. märts 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-132867 Tsiviilasi Tall

§ 367alusel.

Puudutatud isik ei ole tasunud Pikri tn 8, Tallinnas asuva 4 korteri majandamis- ja kommunaalkulude võlgnevuse eest perioodil 1. aprill 2018. a kuni 31. oktoober 2023. a. 14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama.

1. Kohus on tuvastanud, et X on Pikri tn 8, Tallinnas asuva korteri nr X omanik. Xi võlgnevus korteri majandamiskulude eest seisuga
2. oktoober
3. a oli 6 011,15 eurot. Tsiviilasjas 2-17-130751 on Xilt avaldaja kasuks välja mõistetud põhivõlgnevus perioodi märts 2014 - märts
4. a eest summas 2 572,10 eurot.
5. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 41 lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.
6. Kohtule on esitatud avaldaja põhikiri, mille punkt 3.2.6 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma elamu majandamise kulusid. Põhikirja alapunkt 3.2.
7. kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma tähtaegselt kommunaalmakseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras.
8. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Avaldaja nõude aluseks olev avaldaja poolt osutatud teenus seisneb järgnevates: vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, soojavee tsirkulatsioon; üldvesi; üldelekter; prügivedu; küte; vee soojendamine, hoolduskulud; remondikulud. Puudub vaidlus selles, et puudutatud isik on eelpool nimetatud teenused saanud, kuid jätnud kahetsusväärselt nende eest tasumata.
9. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et avaldaja on koostanud ja esitanud puudutatud isikule arved. Puudutatud isik on jätnud arved tasumata. Korteriühistu liikme ning korteri omanikuna tarbib puudutatud isik maja hooldusteenust, prügivedu, samuti on puudutatud isik kohustatud tasuma remondikulud. Iga keskmiselt mõistlik isik saab kohtu hinnangul aru, et tarbitud teenuste eest tuleb ka tasuda. Arvete tasumata jätmisega suurendab puudutatud isik nende korteriühistu liikmete kohustusi, kes enda arveid korteriühistule korrektselt tasuvad. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja nõue õiguslikult põhjendatud, mistõttu kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku summas 6 011,15 eurot. 5
10. Avaldaja selgituste kohaselt ei ole puudutatud isik märkinud makseid tehes, millist kohustust ta täidab, mistõttu on avaldaja arvestanud laekunud summad tsiviilasjas 2-17130751 avaldaja kasuks väljamõistetud kommunaalkulude katteks. VÕS § 88 lg 6 kohaselt kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks: 1) esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus; 2) teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus; 3) kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus; 4) neljandas järjekorras varem tekkinud kohustus. Kuivõrd tsiviilasjas 2-17130751 tehtud otsus on puudutatud isikule täitmiseks kohustuslik, on avaldaja kohtu hinnangul põhjendatult arvestanud laekunud summas tsiviilasjas 2-17-130751 tehtud otsuse täitmiseks.
11. Kohtule 01.11.
12. a avalduses palub avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 1 021,32 eurot ning taotleb lisanduva viivise väljamõistmist

§ 367alusel määraga 0,02% päevas.

Kohus palus 27.11.

1. a avaldajal täpsustada sissenõutavaks muutunud viivisenõuet. 05.12.
2. a avaldaja loobus sellest nõudest. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Puudutatud isik ei ole kohustust korrektselt täitnud. VÕS § 100,

§ 367ja Krt

S § 42 lg 1 alusel tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt (s.o. 6011,15 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 2301.11.2023. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 22.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetlus on tingitud puudutatud isiku poolt kohustuse täitmata jätmisest, mistõttu jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda. 23.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 24. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kasutanud lepingulise esindaja teenust 4,75 tundi ning avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista õigusabikulud summas 582,50 eurot ja riigilõivu summas 227,68 eurot. Avaldaja on tasunud riigilõivu kokku 227,68 eurot, riigilõiv kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks 6 väljamõistmisele. Avaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingute ajakulu on kohtu hinnangul kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega. Avaldaja esindaja tunnitasu 90 eurot ei ületa kohtute poolt mõistlikuks peetud õigusabiteenuse hinda. Eeltoodust tulenevalt kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele menetluskulu summas 810,18 eurot. 25.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul taotleb avaldaja menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb puudutatud isikult välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Sonntak kohtunik 7