lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Menetlusalune isik tunnistas, et ta tarvitas eelmisel õhtul alkoholi ja ta läks magama öösel kella 2 ajal. P. Sannamehe sõnul ta ei teadnud, et tema organismis võib veel alkoholi jääke olla. Isegi juhul, kui alkoholi tarvitamisest oli möödunud menetlusaluse 6/8 isiku poolt väidetav aeg, on kohus veendunud, et P. Sannamees teadis, et ta võib olla juhile keelatud seisundis, kuid ta lootis, et tagajärge ei saabu. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut P. Sannameest tuleb toimepandu eest karistada. Kohtu seisukoht karistuse osas LS § 224 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühikut, so 240 eurot.
Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väljakujunenud Riigikohtu praktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida korrigeeritakse vastavalt süü suurusele. Menetlusaluse isiku süü hindamisel arvestab kohus sellega, et P. Sannamees ei põhjustanud liiklusohtlikku olukorda ning rikkumisega ei kaasnenud varalist kahju. Süü suurusel tuleb arvestada ka sellega, et menetlusaluse isiku ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,12 milligrammi, seega LS § 224 lg-s 1 sätestatud vahemiku (0,10-0,24 milligrammi) alammäärale lähedases määras. Eelnevalt nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et P. Sannamehe süü on väiksemapoolne. P. Sannamehe tegevuses
§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Menetlusalune isik on tehtut kahetsenud, seega arvestab kohus süüd kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsusust (
Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt P. Sannamehel kehtivaid kriminaal- ega väärteokaristusi ei ole. Joobes juhtimise näol on tegu väga levinud rikkumisega ja seetõttu on üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt karistuse kohaldamisega vaja anda ühiskonnale signaal, et selline käitumine ei ole tolereeritav. Alkoholi tarvitanud mootorsõiduki juht ei taju liikluspilti adekvaatselt ning seoses sellega väheneb juhi reaktsioonikiirus. Juhtides mootorsõidukit seisundis, kus inimese organismis on alkoholi üle lubatud piirmäära, ei ole juht võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, tunnetama ohtu ega oma käitumist vastavalt suunama. Alkoholi tarvitanud mootorsõiduki juhi tegevus liikluses kujutab endast väga suurt ohtu nii sõidukijuhi enda kui ka kaasliiklejate elule ja tervisele. Praegusel juhul tuleb arvestada aga sellega, et toime pandud rikkumine oli P. Sannamehe jaoks esmakordne ning varem teda joobes juhtimise eest karistatud ei ole. Arvestades väärteo toimepanemise ja P. Sannamehe isikust tulenevaid asjaolusid, karistust kergendavat asjaolu ning raskendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab P. Sannamehe karistamisel eesmärke rahatrahvi kohaldamine sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja määratud karistus 60 trahviühikut, so karistus üle sanktsiooni keskmist määra ei vasta praegusel 7/8 juhul ei teo raskusele ega ole põhjendatud ka isikust tulenevate asjaolude ega ka karistuse üldpreventiivse eesmärgiga. Seega leiab kohus, et
Sannameest karistada rahatrahviga 30 trahviühikut ehk 120 eurot. Tuginedes ülaltoodule, leiab kohus, et P. Sannamehe kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning menetlusalusele isikule tuleb liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi toimepandud väärteo eest mõista karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut ehk 120 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 8/8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.