4-24-847/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 07.05.2024 Kohtuasja number 4-24-847 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 19.03.

1. a määrus väärteo eest karistustena määratud rahatrahvi arestiga asendamise kohta Määruskaebuse esitaja Kirill Sidjakin (isikukood 39301083757) Teine määruskaebemenetluse pool Politsei- ja Piirivalveamet Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 19.03.
2. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. Menetluse käik
3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 30.09.
4. a otsusega väärteoasjas nr 2330,19,004100 karistati Kirill Sidjakinit liiklusseaduse (LS) § 259 lg 2 p 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühikut, s.o 360 eurot. Otsus jõustus 17.10.
6. Kirill Sidjakin rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud. Rahatrahvi sissenõudmiseks algatati täitemenetlus. Kohtutäitur teavitas kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.
7. 04.03.2024 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur Viru Maakohtule taotluse Kirill Sidjakinile asenduskaristuse kohaldamiseks. Kirill Sidjakinil on tasumata 99 eurot.
8. 19.03.2024 toimus Viru Maakohtus istung. Kirill Sidjakin palus kohtul asendada talle mõistetav arest üldkasuliku tööga. Maakohtu määrus
9. Viru Maakohus rahuldas 19.03.
10. a määrusega Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotluse ning asendas KarS § 72 lg-te 1 ja 2 alusel Kirill Sidjakinile 30.09.
11. a otsusega määratud rahatrahvi tasumata osa 2 päeva pikkuse arestiga. Kohus märkis, et Kirill Sidjakin ei ole rahatrahvi täielikult tasunud ning tal puuduvad rahalised vahendid ja realiseeritav vara. Kirill Sidjakini taotluse asendada arest üldkasuliku tööga jättis esimese astme kohus rahuldamata, leides, et selle välistab elukoha puudumine. Määruskaebus
12. Kirill Sidjakin esitas Viru Maakohtu 19.03.
13. a määruse peale kaebuse, sest ta ei ole nõus arestiga ning tema hinnangul ei ole otstarbekas raisata maksumaksja raha, kui on võimalus teha üldkasulikku tööd. Samuti on Kirill Sidjakini vanaema haige ja vajab hoolt. Kirill Sidjakin on oma vanaema ainuke lähedane, sest ka tema ema kannab hetkel vanglakaristust. Isik on juba 3,5 aastat vangistuses viibinud ja ta vabaneb 22.07.
14. Kirill Sidjakin palub endale määrata asenduskaristuseks üldkasulik töö. Vabanemisel saab tema elukohaks XXX. Ringkonnakohtu seisukoht
15. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebus põhjendamatu ega too endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist.
16. Arvestades Viru Maakohtu määruse koostamise ja Kirill Sidjakini määruskaebuse esitamise aega, tuleb ringkonnakohtul esmalt välja selgitada, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. Kirill Sidjakini emakeel on vene keel ning ta sai kohtumääruse kätte 20.03.2024, misjärel taotles selle tõlkimist. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai Kirill Sidjakin tõlke kätte 18.04.
17. Vastavalt KrMS §-dele 387 lg 1, 10 lg 10, 389 lg 1 ja 319 lg 3 hakkas tema edasikaebetähtaeg kulgema 18.04.
18. Seega on kaebus esitatud tähtaegselt.
19. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et Kirill Sidjakinil on Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 30.09.
20. a otsusega määratud rahatrahv täielikult tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, kuna Kirill Sidjakinil ei ole sissetulekut ega vara, millele sissenõuet pöörata. Seega esinevad rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le
21. Samuti ei ole rahatrahvi sissenõue KarS § 82 lg 4 kohaselt aegunud – maakohtuga nõustuvalt sedastab ka ringkonnakohus, et rahatrahvinõue ei aegunud 17.10.2023, kuna isik kannab vangistust alates 22.10.2020 ning aegumine pikeneb vangistuses viibitud aja võrra. Järelikult on rahatrahvi arestiga asendamine põhjendatud.
22. Kirill Sidjakin palub aresti asendamist üldkasuliku tööga. Nii KarS § 69 kui ka § 72 annavad kohtule aresti asendamise üle otsustamiseks kaalutlusõiguse: kohus võib aresti üldkasulikku tööga asendada, kuid ei pea seda tegema. Seadus ei sätesta mingeid pidepunkte, millest lähtuvalt kohus selle diskretsioonotsustuse tegema peab. Siiski saab öelda, et üldkasulik töö pole põhjendatud vähemasti siis, kui ei ole alust uskuda selle töö edukasse tegemisse. Maakohus just sellest lähtuski ja ringkonnakohtu hinnangul tegi ta seda korrektselt. Maakohus viitas, et Kirill Sidjakinil puudub üldkasuliku töö kohaldamise jaoks elukoht. Ka ringkonnakohus ei suutnud toimikumaterjalide pinnalt tõsikindlalt sedastada, et Kirill Sidjakinil kindel elukoht vabaduses olemas on, mille olemasolu on aga KarS § 69 lg 4 ja § 75 lg 1 alusel üldkasuliku töö kohaldamisel nõutav – üldkasuliku tööga kaasneb isiku allutamine käitumiskontrollile. Aga isegi kui eeldada, et Kirill Sidjakinil on elukoht, ei pea 2 ringkonnakohus siiski võimalikuks aresti asendamist üldkasuliku tööga. Kaebajat on korduvalt kriminaalkorras karistatud vangistusega, mis tähendab, et tegemist ei ole õiguskuuleka inimesega. Ta on ka rikkunud kriminaalhooldusnõudeid ja pannud kuriteod toime katseajal. Lisaks eelnevale Kohtute infosüsteemist leitava 11.10.2023 koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt kriminaalasjas nr 1-21-3967 on Kirill Sidjakinil probleeme alkoholi- ja narkosõltuvusega. Kehtivas kohtupraktikas on leitud, et aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole mõeldav inimese suhtes, kellel on sõltuvusprobleemid (vt RKKKo 3-1-1-87-08, p 13; TrtRnKo 4-17-6191/12, p 8). Ainuüksi vangistuses alkoholist ja narkootikumidest hoidumine ei garanteeri, et isikul ei esineks vabaduses tagasilangust, eriti pikaaegse tarbimise korral. Samuti nähtub Kohtute infosüsteemist, et Kirill Sidjakinil on ka varasemalt olnud probleeme asenduskaristusena üldkasuliku töö sooritamisega (väärteoasi nr 4-17-1679). Ringkonnakohtu hinnangul kuulub Kirill Sidjakin riskigruppi, kelle puhul on määratud üldkasuliku töö kohustuse täitmine ebarealistlik. Sellest tulenevalt ei täidaks üldkasuliku töö määramine tema puhul oma eesmärki ning mõistetud rahatrahv on põhjendatult asendatud arestiga. Aresti on võimalik üldkasuliku tööga asendada vaid siis, kui on kindla teadmisega külgneva tõenäosusega prognoositav, et süüdlane suudab üldkasuliku töö vastavalt nõuetele ja tähtaegselt ära teha. Inimlikult on mõistetav, et Kirill Sidjakin soovib oma vanaema aidata, kuid tema käitumine vabaduses pigem viitab sellele, et ta ei ole senini oma pere vajadusi esikohale seadnud. Lähedastel on võimalik vajadusel abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.
23. Toodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 19.03.
24. a määruse muutmata ja selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3