Obsah (4)

§ 65§ 64§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. mail 2024 Tartus Kriminaalasja number 1-23-3037 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Ta

) § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 3 aasta vangistusega. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 2 aastani.

§ 65lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 27.

jaanuari 2021. a otsusega mõistetud 1 karistuse ärakandmata osaga, mis oli 13 päeva vangistust, ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 2 aastat 13 päeva vangistust.

68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud 7 päeva karistusaja hulka, ärakandmata jäi 2 aastat 6 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel moodustati liitkaristus Soome Vabariigi Itä-Uusimaa esimese astme kohtu

1. aprilli
2. a otsusega mõistetud ärakandmata rahalise karistuse - 384 euroga. A. Maksimovile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 päeva vangistust ning rahaline karistus 384 eurot.

§ 64lg 2 kohaselt kuulus rahaline karistus täitmisele iseseisvalt.

Karistusaja algus hakkas kulgema kohtuotsuse kuulutamisest

1. maist
2. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb
3. juunil
5. Tartu Vangla esitas
6. aprillil 2024 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Maksimovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla ja prokuratuur seda taotlust ei toeta.
7. Tartu Maakohus jättis
8. aprilli
9. a määrusega A. Maksimovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3.
10. Maakohus tuvastas kõigepealt, et A. Maksimovi suhtes on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Tal on ka elukoht, mis vastab elektroonilise valve nõuetele. Positiivsena märkis maakohus, et süüdimõistetu on vanglas töötanud, õppinud eesti keelt ja osalenud sotsiaalprogrammis. Ta soovib jätkuvalt saada sõltuvushäire kontrolli alla, saab aru muutuste vajalikkusest ja on motiveeritud eesmärgi saavutamiseks. Vabanemisel oleks A. Maksimovil olemas kindel elukoht ja vanemate toetus. 3.
11. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud korduvalt ja vanglakaristustki kannab ta neljandat korda. Vaatamata korduvatele karistustele, sh reaalsetele vangistustele, on varasem eluviis jätkunud. Valdav osa kuritegudest on varavastased, kuid korra on teda karistatud ka vägivallakuritegude eest. Karistuse kandmise ajal on tal korduvalt olnud probleeme vangla kehtestatud reeglitest kinnipidamisega ning praegu on tal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. A. Maksimovil on olnud probleeme nii alkoholi kui narkootiliste ainete tarvitamisega. Narkootikume on ta tarvitanud vähemalt 18 aastat. Kuigi ta on püüdnud tarvitamisest loobuda ja saanud asendusravi, on järgnenud tagasilangused. A. Maksimovil puudub pikaajaline ametlik töökogemus, kutseharidust ta omandanud ei ole ning tal on tasumata nõuded. Vabaduses tal töökoht ja sissetulek puuduksid, mistõttu säilib oht uute süütegude toimepanemiseks. 3.
12. Kuritegelik käitumine on saanud A. Maksimovi puhul harjumuspäraseks eluviisiks, mistõttu on uute süütegude toimepanemise risk jätkuvalt suur. Vajadus rahuldada sõltuvust on otseselt seotud süütegude toimepanemisega. Professionaalse toeta ei suuda A. Maksimov narkootikumide tarvitamisest loobuda ning isiku elukäik näitab, et vabaduses ei ole tarvitamisest hoidumine, hoolimata talle pakutud toest, õnnestunud. Kuna vangistuses puuduvad võimalused uimasteid kätte saada, võib rehabiliteerivate tegevuste läbiviimine olla tõhusam. Isiku vabastamine oleks ennatlik ka tema käitumise tõttu karistuse kandmise ajal. Puudub veendumus, et kinnipeetav, kes ei järgi distsipliini kinnipidamisasutuses, suudaks seda vabaduses leebema kontrolli tingimustes. Arvestades A. Maksimovi isikut ja senist elukäiku, tuleb tal jätkata karistuse kandmist kinnipidamisasutuses ja kasutada ära vangla poolt pakutavad võimalused kuriteoriskide vähendamiseks. Määruskaebus
13. Tartu Maakohtu
14. aprilli
15. a määruse peale esitas määruskaebuse A. Maksimovi kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada A. Maksimov tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ning määrata talle katseajaks kohustused

§ 75lg 2 p-de 21 ja 4 alusel.

2 4.

1. Kaitsa ei nõustu maakohtuga selles, et A. Maksimovil tuleb jätkata vangistuse kandmist, et viia läbi täiendavaid kuriteoriske maandavaid tegevusi. Vangla iseloomustusest nähtub, et kõiki neid tegevusi, mida kohus peab vajalikuks A. Maksimovi suhtes vanglas läbi viia, on võimalik ja kavas teha ka siis, kui isik viibib vabaduses. Kohus on jätnud arvesse võtmata, et ka vangla on pidanud kinnipeetava soovi enda elu muuta siiraks ja lisanud, et ta vajab narkootiliste ainete tarvitamisest loobumiseks tuge. Vanglast vabanemisel on A. Maksimovil olemas toetavad vanemad ja programm Sütik. Ta on muutnud oma tutvusringkonda selleks, et teha enda elus muudatusi. Lisaks on ta omandanud sotsiaalprogrammist teadmisi ja oskusi sõltuvusega võitlemiseks ning motiveeritud uimastitest täielikult vabanema. Kaitsja nõustub, et vanglas võib olla rehabiliteerivate tegevuste läbiviimine tõhusam. Praegustel tingimustel vanglast vabanedes aitaks aga kriminaalhooldaja isikul sotsiaalprogrammis omandatud oskusi kinnistada. Kontrollitud keskkonnas, kus ahvatlused ja võimalused puuduvad, ei ole võimalik seda teha. 4.
2. Maakohus oli seisukohal, et kuna A. Maksimovile on vanglas määratud distsiplinaarkaristusi, ei suudaks ta vabaduses leebema kontrolli tingimustes toime tulla. Kaitsja leiab, et distsiplinaarkaristuste aluseks olevad rikkumised on omased vangla keskkonnale ning neid ei heidetaks kellelegi ette väljaspool vanglat. Nende formaalsete rikkumiste põhjal ei saa teha järeldusi inimese sulandumise kohta vabasse ühiskonda. A. Maksimov on nõustunud kõigi tingimuste ja kohustustega, mille määramiseks kriminaalhooldaja on ettepaneku teinud. Ta on osalenud vangla rehabiliteerivates tegevustes ja muutnud tutvusringkonda. Eelnimetatu räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks ning näitab, et kuritegude toimepanemise oht on väike. A. Maksimovil on oma tegude pärast häbi, ta tahab minna tööle ja hakata tegelema oma tütrega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale A. Maksimovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmises.
4. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus on seisukohal, et sellist kaalutlusviga maakohus teinud ei ole.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu ja kaebuse esitajaga selles, et A. Maksimovit iseloomustavad mitmed positiivsed asjaolud. Ta on vanglas töötanud, õppinud eesti keelt ja läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi. Vabanedes on tal olemas elukoht ja vanemate toetus ning kinnipeetava sõnul on ta muutnud oma tutvusringkonda. Sellele vaatamata nõustub kohtukolleegium maakohtuga, et uute kuritegude toimepanemise risk ei ole piisavalt madal, et A. Maksimov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kinnipeetava vabastamist ei võimalda süüdimõistetu isik ja varasem elukäik, ennekõike korduv karistatus ja mõistetud karistuste ebatõhusus, samuti sõltuvusprobleemid ja käitumine vangistuse ajal.
4. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et vanglas A. Maksimovile määratud distsiplinaarkaristustest ei saa teha järeldusi tema käitumise kohta vabaduses. Kuigi on tõsi, et selliseid rikkumisi, s.o võõras kambris viibimist ning kambris ravimite omamist, ei heidetaks isikule vabaduses kunagi ette, näitavad vanglas kehtiva korra rikkumised süüdimõistetu suhtumist kehtivatesse normidesse. Kui A. Maksimov ei ole vanglas kehtivatest reeglitest suutnud kinni pidada, ei ole alust uskuda, et vabaduses ta seda suudaks. 3
5. Määruskaebuses ollakse veendunud, et A. Maksimov on motiveeritud vabaduses narkootikumide tarvitamisest hoiduma ning teda toetavad selles vanemad ja programm Sütik. Ringkonnakohus kaebaja veendumust ei jaga. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et isikul on diagnoositud sõltuvus, ta on uimasteid tarvitanud vähemalt 18 aastat ning on püüdnud tarvitamisest loobuda, kuid järgnenud on tagasilangus. Nii oli ka viimasel kriminaalhooldusperioodil. A. Maksimov küll alustas sõltuvusraviga, kuid Harju Maakohtu
6. detsembri
7. a määrusest, millega pöörati kandmata karistus täitmisele, nähtub, et süüdimõistetu jättis ravi pooleli ning tunnistas kohtuistungil, et tarvitas kriminaalhoolduse ajal nii alkoholi kui ka narkootikume (kuigi kohustust narkootikume mitte tarvitada ei olnud talle määratud). Samast määrusest selgub, et A. Maksimov rikkus ka sotsiaalprogrammis osalemise kohustust ning hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seetõttu ei saa kaitsjaga nõustuda, et vanglas planeeritud rehabiliteerivaid tegevusi võiks läbi viia vabaduses ning kriminaalhoolduse ajal oleks tal võimalik sotsiaalprogrammis omandatud oskusi kinnistada. A. Maksimovi eelmise kriminaalhoolduse kulg näitab ilmekalt, et ta ei ole vabaduses motiveeritud rehabiliteerivates tegevustes osalema, ta on ükskõikselt suhtunud ravikohustusse ning sõltuvusainete tarvitamist jätkanud. Eelnevast tulenevalt on vähetõenäoline, et A. Maksimov suudaks käitumiskontrolli nõudeid täita ning osaleks programmis Sütik või soostuks kriminaalhooldusametniku pakutavates riske maandavates tegevustes osalemisega. Varasema käitumise pinnalt saab järeldada, et tema head kavatsused ei realiseeru. Seega on maakohus jõudnud põhjendatult järeldusele, et vanglas on rehabiliteerivate tegevuste läbiviimine A. Maksimovi jaoks tõhusam.
8. Kinnipeetava edasises õiguskuulekas käitumises ei veena ringkonnakohut ka kaebaja väited, et A. Maksimov tunneb oma käitumise pärast häbi, soovib minna tööle ning tegeleda oma tütrega. Kinnipeetav on varemgi kinnitanud, et kuritegusid ta enam ei soorita, on sõltuvusprobleemi lahendanud, plaanib minna tööle ja aidata oma tütart (vt nt
9. septembri
10. a kohtuistungi protokoll kriminaalasjas nr 1-18-2726). Need väited on aga jäänud paljasõnalisteks. Vabaduses on A. Maksimov kuritegude sooritamist ja sõltuvusainete tarvitamist jätkanud ning iseloomustuse kohaselt on ta peamiselt töötanud mitteametlikult juhutöödel või olnud üldse tegevuseta. Arvestades et vabanemisel tal garanteeritud töökoht puudub, tema varasem ametlik töökogemus on puudulik, kutset ta omandanud ei ole ning on varem järjepidevalt pannud toime vargusi, on ebatõenäoline, et A. Maksimov tegelikult vabaduses tööle asuks. Samuti ei ole tütre, kes on vangla andmetel sündinud
11. aastal, olemasolu seni isikut süütegude toimepanemisest hoiduma pannud.
12. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on kõiki asjaolusid kogumis kaaludes jõudnud õigele järeldusele, et A. Maksimovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Arvestades kinnipeetava isikut ja tema varasemat elukäiku on jätkuvalt tõenäoline, et A. Maksimov jätkab samasugust elu, s.o uute kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu hiljutine kriminaalhooldus ebaõnnestus, mistõttu ei usu ringkonnakohus, et isiku käitumiskontrollile määramine võiks osutuda edukaks.
13. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
14. aprilli
15. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
16. A. Maksimovi kaitsja esitas riigi õigusabi taotluse, mille andmetel kulus temal kohtumäärusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 1 tund ja 5 minutit, mille eest küsib tasu 95,16 eurot (sh käibemaks 17,16 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja see tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb kaitsjatasu 95,16 eurot A. Maksimovi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4