Obsah (5)

§ 481§ 221§ 2231§ 48§ 223

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg Otsuse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2024. a, Tallinn Kohtuasja number 2

) § 221 ei sisalda ammendavat loetelu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluste kohta. Viidatud sätte alusel saab taotleda täitemenetluse lõpetamist ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise juhul. Kuna praegu on sissenõudja nõue aegunud, soovib hageja kõrvaldada nõude täidetavuse. Kostja vastuväited

1. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt jätta hagi rahuldamata.
2. Täitedokumendist tuleneva nõudele aegumise kohaldamine ei käi läbi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluse. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise kohaldamiseks on seaduses ette nähtud konkreetne kord ning selleks oleks tulnud hagejal

alusel esitada vastavasisuline avaldus kohtutäiturile või otse kohtule. 6. Hageja on valinud täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise kohaldamiseks muu viisi, mis on kohut oluliselt koormavam kui täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamise täitemenetlusest tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu

alusel. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi toob kostjale kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, jättes nii täitemenetluse lõpetamise- kui kohtumenetluse kulud kostja kanda. Hageja põhjendus, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine on hagejale soodsam, on kostja kui sissenõudja suhtes äärmiselt ebaõiglane ning ei ole olnud seadusandja eesmärk. Vastasel juhul ei oleks vastavat muudatust seaduses tehtud ning konkreetset korda täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise kohaldamiseks ette nähtud. 2 2-22-4074 Maakohtu otsus ja põhjendused

1. Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas lubamatuks sundtäitmise kohtutäitur Rannar Liitmaa menetluses olevas täiteasjas nr 175/2011/913 toimuvas täitemenetluses. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
2. Kohus tuvastas, et 11.03.2011 hagi õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilasjas nr 2-10-49765 mõistis Pärnu Maakohus hagejalt kostja kasuks välja laenulepingust nr L070053481 tuleneva põhivõla 46 788,64 eurot, intressi 3698,04 eurot, tagatisvara kindlustamiskulu 63,91 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 11 049,79 eurot ning viivise arvestatuna võla põhiosalt alates 08.10.2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni määras 8% aastas. Sama otsusega mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja laenulepingust nr L080007841 tuleneva põhivõla 12 383,39 eurot intressi 1287,32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 3312,19 eurot ning viivise arvestatuna võla põhiosalt alates 08.10.2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni määras 9,5 % aastas. Kohus kuulutas otsuse viivitamata täidetavaks. Kohtuotsus jõustus 19.04.
3. Kostja avalduse alusel algatas kohtutäitur 15.03.2011 täitemenetluse asjas nr 175/2011/913 hagejalt 78 583,28 euro sissenõudmiseks. Täitedokumendiks on kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-10-
5. Olukorras, kus kohtuotsusest kui täitedokumendist tulenev nõue on aegunud, on võlgnikul õigus saavutada täitemenetluse lõpetamine nii esitades kohtutäiturile või kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu (

§ 481

, § 2231), kui ka esitades kohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (

§ 221

). Kohus möönis, et

§ 481

lg 1 alusel kohtutäiturile või

§ 2231

lg 1 alusel otse kohtule avalduse esitamine on menetluslikult lihtsam ja tõenäoliselt ka vähem koormav, kuid kohtu hinnangul ei saa vaatamata eeltoodule asuda seisukohale, et alates

§ 481

ja § 2231 jõustumisest ei ole võlgnikul enam võimalust esitada

§ 221alusel kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

Võlgnikul endal on võimalik valida, millisele õiguslikule alusele tuginedes realiseerib ta enda õigust nõuda täitemenetluse lõpetamist täitedokumendist tuleneva nõude aegumise tõttu. 10. Kohtuotsusest tuleneva nõude aegumine on selline alus, mis tekib pärast kohtulahendi jõustumist. Võlgnikul on

§ 221

lg 2 alusel õigus tugineda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel täitedokumendist tuleneva nõude võimalikule aegumisele. Ka kohtupraktikas tuuakse välja, et võlgnikul on võimalik taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist muu hulgas täitedokumendist tuleneva nõude aegumise tõttu. Täitedokumendist tuleneva nõude aegumine on asjaolu, millele võlgnik saab tugineda

§ 221

alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades, st täitedokumendist tuleneva nõude aegunuks lugemise korral saab sundtäitmise tunnistada lubamatuks (Riigikohtu 16.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 19).

1. Vaidlusaluse otsuse jõustumise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 157 lg 2 kohaselt algab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Tsiviilasjas nr 2-10-49765 tehtud 11.03.2011 kohtuotsus jõustus 19.04.2011, mistõttu hakkas aegumistähtaeg kulgema alates 19.04.2011 (TsÜS § 157 lg 2). Kohtule ei ole esitatud ühtegi asjaolu, millele tuginedes võiks asuda seisukohale, et nõude aegumine on katkenud või peatunud. Kohtuotsusest tulenev 10-aastane aegumistähtaeg (TsÜS § 157 lg 1) lõppes 19.04.
2. Eeltoodust tulenevalt on täiteasjas nr 175/2011/913 täitmisel olev kostja nõue aegunud ning nõude sundtäitmine on lubamatu

§ 221lg 1 järgi. 3 2-22-4074 12. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda Ts

MS § 162 lg 4 alusel. Kohtu hinnangul oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane mõista temalt välja hageja menetluskulud. Hageja on põhjustanud olukorra, kus kostja oli sunnitud laenulepingutest tulenevate nõuete rahuldamiseks kohtusse pöörduma. Hageja on võtnud kostja poolt esitatud hagi õigeks, tunnistades sellega kostja nõuete põhjendatust. Vaatamata sellele, et hageja ei vaidlustanud kostja nõudeid, ei asunud ta neid vabatahtlikult täitma. Kostja ei ole kohtumenetluses esitanud sisulisi vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude aegumise kohta. Sellest nähtub, et kostja tunnistab nõude aegumist. Seega on usutav, et kostja ei oleks vaielnud täitemenetluse lõpetamisele vastu ka juhul, kui hageja oleks esitanud kohtutäiturile

§ 481

alusel avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu. Kui täituri juures alanud täitemenetluse lõpetamise vaidlus oleks jätkunud maakohtus (

§ 2231

), lahendanuks kohus seda hagita menetluses, kus poolte kulud on väiksemad, kui hagimenetluse korras lahendatava vaidluse puhul. Vaatamata sellele valis hageja asja läbivaatamise kulude seisukohalt kallima menetluse. Kohtu hinnangul otsustas hageja esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tõenäoliselt soovimatusest kanda täitemenetluse kulusid. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldamata jätta.
2. Maakohus on oluliselt rikkunud nii materiaal- kui ka menetlusõigusnorme ning jõudnud valele lõppjäreldusele. Kostja ei nõustu maakohtu käsitlusega selle kohta, et hagejal oli võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi nõude aegumise kohaldamiseks. Maakohtu otsuses viidatud Riigikohtu lahend oli tehtud ajal, kui ei olnud ette nähtud

§ 2231erikorda täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise avalduse esitamiseks.

Alates 01.04.2021 kehtima hakanud

§ 48

¹ ja

§ 223

¹ on eriregulatsioonid, millest tuleks täitedokumendist tuleneva aegumise kohaldamisel lähtuda, et kaoks ära olukord, kus võlgnik saaks esitada täitedokumendist tuleneva aegumise kohaldamiseks hagi

§ 221alusel ja pääseda seeläbi ka täitekuludest.

15. Nii

§ 48

¹ lg 1 alusel kohtutäiturile kui

§ 2231

lg 1 alusel otse kohtule nõude täitmise aegumise avalduse esitamisel on ette nähtud aegumise kohaldamisel täituritasude jätmine võlgniku kanda. Kui nõustuda maakohtu käsitlusega, et võlgnikul on lisaks eeltoodud kahele võimalusele õigus esitada aegumise kohaldamiseks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, toob see kaasa selle, et täitekulud jäävad alati sissenõudja kanda, kuna

§ 221lg 4 ei võimalda jätta hagi rahuldamisel täitekulusid võlgniku kanda.

16. Kohtu poolt täitedokumendist tuleneva nõude aegumise kohaldamiseks hagi rahuldamine

§ 221

alusel viitab kohtu seisukohale, et täitemenetlus oli lubamatu juba selle algusest peale, s.o antud kaasuse puhul alates 15.03.2011. Tegelikkuses oli aga täitemenetlus perioodil 15.03.2011 kuni 15.03.2021 lubatud, seega ei esine

§ 221aluseid täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks.

17. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegunuks lugemiseks

§ 221

alusel esitatud hagi rahuldamine tooks kaasa kohtupraktika, mis annaks võlgnikele edaspidi soodsama viisi täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise kohaldamiseks, mis tooks omakorda kaasa kohtute suure töökoormuse ning sissenõudjatele kulu suurenemise seoses täitekulude tasumise kohustusega. See ei ole õiglane ega ka seadusandja mõte ning selle vältimine oli muuhulgas ka

muutmise eesmärk. Seletuskiri kinnitab, et seadusandja mõtteks oli enam mitte 4 2-22-4074 võimaldada nõude täitmise aegumise kohaldamiseks esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, vaid ainus viis aegumise kohaldamist kohtult taotleda on esitada avaldus

§ 2231lg 1 alusel, mis tuleb lahendada hagita menetluses.

Vastustaja seisukoht

1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
2. Hageja leiab, et maakohus ei ole materiaalõiguse kohaldamisel eksinud. Maakohtu otsuse aadressil märgib hageja, et mõnevõrra ebaõige on maakohtu otsuse põhjenduste punktis 9.2 toodu. Maakohus tõi esile, et hageja on palunud 10.03.2022 avalduses kostjal esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude aegumise tõttu, kuid sissenõudjal ei ole vastavat kohustust. Kui esineb täitemenetluse lõpetamise alus, peaks menetluse lõpetamise initsiatiiv lähtuma eelkõige võlgnikust, kuna tema on eelduslikult see, kes on huvitatud menetluse lõpetamisest kiiremas korras. Hageja hinnangul on maakohus sellistes järeldustes eksinud. Kui täitmisel on aegunud nõue ja hageja on palunud selle sundtäitmine lõpetada, siis ei peaks olema vaid võlgniku initsiatiiv selles olukorras reageerida. Samuti ei ole asjakohased maakohtu ja kostja väited, et kuna tegemist oli õigeksvõtul põhineva otsusega ja seda täitma ei asutud, siis menetluskulud või täitemenetluse kulud peaksid jääma alati võlgniku kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja hagi läbi vaatamata jätta. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
4. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja suhtes on alustatud täitemenetlust ja täitedokumendiks on 11.03.2011 hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus, mis on jõustunud 19.04.
5. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kasutanud antud otsusest tuleneva nõude aegumise tuvastamiseks kohast õiguskaitsevahendit. Maakohus leidis, et võlgnikul on õigus saavutada täitemenetluse lõpetamine nii esitades kohtutäiturile või kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu (

§ 481

, § 2231), kui ka esitades kohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (

§ 221

). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on käesoleval juhul kohaldanud vääralt materiaalõigust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et võlgnikul on valikuõigus, kas saavutada täitemenetluse lõpetamine esitades avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu (

§ 481

, § 2231) või esitades kohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (

§ 221). 22.

Alates 01.04.2021 kehtiva

§ 481

lg 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu, kui: võlgnik on esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu (p 1); jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 157 sätestatud tähtaeg ja; sissenõudja ei vaidle täitemenetluse lõpetamisele vastu. Alates 01.04.2021 kehtiva

§ 2231

lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 157 sätestatud tähtaeg. 5 2-22-4074 Kohus vaatab võlgniku avalduse läbi hagita menetluses. Seega on ringkonnakohtu hinnangul alates 01.04.2021 võlgnikul valikuõigus, kas esitada täitedokumendist tuleneva nõude aegumise tuvastamiseks avaldus kohtutäiturile või kohtule. Sellesse valikuõigusse ei kuulu alates 01.04.2021 enam hagiavalduse esitamine TsMS § 221 lg 1 alusel. Maakohus tugines oma järelduste tegemisel Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-141-13, mis oli tehtud enne 01.04.2021 (kui jõustusid

§ 481

ja

§ 2231

). Riigikohus leidis selles asjas, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib võlgnik esitada ka siis, kui nõue on aegunud (RKTKo 16.12.2013, 3-21-141-13, p ). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud Riigikohtu seisukoht kohaldatav alates 01.04.2021, mil täitedokumendist tuleneva nõude aegumise tuvastamiseks hakkas kehtima erikord. Maakohus leidis, et selline erikord ei välista võimalust võlgnikul valida, kas esitada kohtule

§ 2231

kohane avaldus või

§ 221lg 1 kohane hagiavaldus.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Varasema regulatsiooni kohaselt tuli tsiviilnõuetes aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamiseks võlgnikul esitada maakohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuna

ei võimaldanud kohtutäituril (erinevalt süüteomenetlusest tulenevatest riigi rahalistest nõuetest) lõpetada täitemenetlust tsiviilnõudes aegumise kohaldamisega (täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 315 SE seletuskiri (eelnõu 315 SE seletuskiri)). Seejuures on eelnõu 315 SE seletuskirjas märgitud, et tegemist ei ole kohustusliku kohtueelse menetlusega, vaid võlgnikul on õigus valida, kas pöörduda avaldusega otse kohtusse või esitada avaldus kohtutäiturile. 23. Hageja väitel ei ole eelnõu 315 SE seletuskirjas märgitud, et

§ 221

lg 1 järgne hagi oleks täitedokumendist tuleneva nõude aegumise puhul keelatud esitada. Ringkonnakohus nõustub, et otsesõnu see küll tõesti nii märgitud ei ole, kuid eelnõu seletuskirjast nähtub, et seadusandja eesmärk sellise erikorra kehtestamisel ei olnud selline, et lisaks õigusele valida, kas pöörduda avaldusega otse kohtusse või esitada avaldus kohtutäiturile, on võlgnikul veel ka võimalus esitada aegumise tuvastamiseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Eelnõu seletuskirjas on märgitud järgmist: „Seaduse eesmärk oli võimaldada inimesel kiiremini ja väiksemate kuludega lõpetada täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu ning vähendada seeläbi kohtutesse esitatavate avalduste hulka. /…/ Planeeritavad muudatused võimaldavad võlgnikul esitada edaspidi avalduse kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Avalduse esitamine kohtutäiturile ja vajadusel kohtule hagita menetluses on võlgniku jaoks lihtsam ja odavam, kui hagiavalduse esitamine kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks /…/ Kohtumenetlus on inimese jaoks üldiselt kauge ja hoomamatu. Selleks et muuta kohtumenetlus inimesele lihtsamaks ja vähem koormavaks ning kohtu jaoks asja lahendamine paindlikumaks, nähakse eelnõuga ette sellise asja lahendamine edaspidi hagita menetluses. Tegemist on uue hagita asja liigiga, mis võimaldab kohtul menetleda asja paindlikumalt ja väiksema kuluga. /…/ Muudatuse kohaselt tekib võlgnikul valik, kas pöörduda avaldusega otse kohtusse või esitada avaldus kohtutäiturile.“ (eelnõu 315 SE seletuskiri).

§ 223

lg 4 osas märgitakse seletuskirjas, et „Kui võlgniku suhtes lõpetatakse täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu ja seeläbi vabaneks võlgnik täitekulude kandmise kohustusest, tähendaks see kohtutäiturile tasuta töö tegemist ja täitekulude enda kanda jätmist.“ (eelnõu 315 SE seletuskiri). Ehkki seaduse eesmärk oli uue võimaluse loomine võlgnikule, saab eelnõu seletuskirjast kolleegiumi arvates üheselt järeldada, et seadusandja tahe oli luua uus menetlusliik ja vältida lisaks ka olukorda, kus võlgnik ei vabaneks täitekulude kandmise kohustusest (mis

§ 221lg 1 kohase hagi rahuldamise puhul juhtub).

Sellisele seadusandja tahtele viitab otseselt eespool viidatud eelnõu seletuskirjas märgitu, mille kohaselt nähakse eelnõuga ette sellise asja (täitedokumendist tuleneva nõude aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamine) lahendamine edaspidi hagita menetluses. Eelnõu seletuskirjas ei ole märgitud, et 6 2-22-4074 edaspidi (alates 01.04.2021) oleks võimalik sellist nõuet esitada ka

§ 221lg 1 kohase hagiavaldusega hagimenetluses.

24. Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui võimaldada võlgnikul esitada

§ 221

lg 1 sätestatud hagi ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise puhul, asuksid võlgnikud seda ära kasutama selleks, et täitemenetluse kuludest pääseda ja kulud jääksid sissenõudja kanda. Selline lahendus oleks sissenõudja suhtes ebaõiglane ja seadusandja tahtega vastuolus. 25. Samuti on Tallinna Ringkonnakohus varasemalt asjas nr 2-22-2463 (milles samuti võlgnik esitas nõude aegumise tõttu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi) leidnud, et sellistel asjaoludel ei ole kohane õiguskaitsevahend hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu tuleb esitada

§ 2231kohane avaldus kas kohtutäiturile või kohtule (Tln

RnKo 27.01.2023, 2-22-2463, p-d 15 ja 16). Ka käesolevat asja lahendav ringkonnakohtu koosseis pooldab sellist seisukohta. Viidatud asjas jättis maakohus hageja hagiavalduse läbi vaatamata ja ringkonnakohus nõustus sellega. Sarnaselt viidatud asjaga, leiab ringkonnakohus ka käesolevas asjas, et hageja 18.03.2022 hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga pole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 26. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Seega saab hageja pöörduda uuesti kohtusse

§ 2231lõikes 1 nimetatud avaldusega hagita menetluses.

1. Tulenevalt sellest, et ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja jätab uue otsusega hagi läbi vaatamata, ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata kostja ülejäänud apellatsioonkaebuse väidetele ja ka hageja kriitikale kohtuotsuse p 9.2 aadressil.
2. Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamise, maakohtu otsuse tühistamise ning hagi läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus. Ringkonnakohus jätab menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.
3. Maakohus ei ole kostja menetluskulude rahalise suuruse põhjendatust hinnanud. Seetõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise tervikuna maakohtu otsustada TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras (RKTKo 28.11.2017, 2-13-37940, p 14.2). (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 7