Obsah (4)

§ 230§ 378§ 377§ 384

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Margit Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht Tartu, 4. juuni 2024 Tsiviilasja number 2-23-14520 A.A. hagi M.T. va

) § 390 lg 1). ASJAOLUD

1. A.A. (hageja) esitas
2. oktoobril 2023 Tartu Maakohtule hagi M.T. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja taotleb tagasiulatuva elatise välja mõistmist perioodi
3. august kuni
4. oktoober
5. a eest 613 eurot. Lisaks taotleb hageja igakuise elatise väljamõistmist alates
6. oktoobrist 2023 muutuvas suuruses, mis on hagi esitamise päeval 260 eurot 33 senti, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse (PKS) § 101 lõigetes 3-6 sätestatud (baassumma, millele lisandub 3% keskmisest kuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust) määra, kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt lõppes hageja ema K.J. ja kostja kooselu
7. detsembril 2022, hageja asus koos emaga elama kostjast eraldi ja alates sellest ajast ei ole kostja hagejat majanduslikult toetanud. Kostja ja hageja suhtlevad vanemate suusõnalise kokkuleppe alusel igal teisel nädalavahetusel reedest pühapäevani, see on 4 ööpäeva kalendrikuus. Hageja ema töötab XXXXX AS-is, tema töötasu on keskmiselt 1100 eurot. Hageja emale kuulub korteriomand, mida hageja ja ema kasutavad elukohana ning millel lasub hüpoteek eluasemelaenu tagamiseks.
8. Kostja ei võta hagi õigeks ja on seisukohal, et hageja seaduslik esindaja on kohtu eksitamiseks esitanud ebaõigeid andmeid ja infot selleks, et saaks võimalikult maksimaalselt raha hageja ülalpidamiseks. Hageja on olnud võrdse aja nii ema kui isaga. Ajal, mil laps on olnud kostja juures, on hageja olnud täielikult kostja ülalpidamisel ja kasvatamisel. Sel ajal on kostja ostnud lapsele kõik eluks vajaliku, sh toidu, joogi, riided, jalanõud, mänguasjad jne. Kostja on teinud kõik endast oleneva, et tagada lapsele arenguks ja kasvuks vajalik. Vastavalt vanemate suulisele kokkuleppele oli hageja koos vanematega võrdselt jagatud aja kuni
9. oktoobrini
10. Peale nimetatud aega hakkas lapse ema piirama kostjal lapsega koosolemist. Kostjale kuulub kaks kinnisasja ja mootorsõiduk (
11. a; ostetud laenuga ja kostja maksab veel osamakseid). Kostja igakuine sissetulek on keskmiselt 1600 eurot (sh töötasu poiste tööõpetuse õpetajana XXXXX koolis; tasud, mida kostja saab XXXXX tantsuõpetajana ja kasvataja abina (k.a. tasu ületundide eest)). Kuna hageja on koos oma isaga vähemalt 7 ööpäeva kuus, siis ei ole põhjendatud hageja nõue elatise saamiseks 260 eurot 33 senti kuus, vaid see saab olla 138 eurot 83 senti kuus. Novembris 2023 tasus kostja hagejale ülalpidamiseks elatist kahe kuu eest kokku 277 eurot 66 senti. Kostja ei ole keeldunud hagejale ülalpidamise andmisest ja on hagejale andnud ülalpidamist ja soetanud talle vajaliku.
12. Hageja esitas
13. märtsil 2024 taotluse hagi tagamiseks, milles palus kohustada kostjat tasuma elatist 200 eurot igakuiselt alates hagi tagamise taotluse esitamisest kuni käesolevas 2 asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kostja ei ole soovinud kompromissi sõlmida ning soovib elatise vähendamist. Kostja on kohtumenetluse vältel hagejale ülalpidamist andnud ühel korral ning seda summas 277 eurot 66 senti. Hageja seaduslikul esindajal on sisuliselt võimatu tagada enda ja lapse toimetulek ning tekkima on hakanud võlgnevused. Hageja seaduslikul esindajal on vaja tagada hageja igapäevane ülalpidamine, kuid ilma kostjapoolse toetuseta on see osutunud väga keeruliseks. Hageja märkis, et kui kostja hagi tagamise määrust ei täida, on hageja seaduslikul esindajal võimalik pöörduda menetlusaegse elatisabi saamiseks Sotsiaalkindlustusametisse. MAAKOHTU SEISUKOHT
14. Maakohus rahuldas
15. märtsi
16. a määrusega hagi tagamise taotluse ning kohustas kostjat maksma hageja ülalpidamiseks elatist 200 eurot kuus alates
17. märtsist 2024 kuni tsiviilasjas nr 2-23-14520 lõpplahendi jõustumiseni. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hageja isa. Hagiavalduse kohaselt elab hageja emaga ning kostja antav ülalpidamine on olnud sisuliselt olematu. Laps viibib isaga kuus mõned päevad. Kostja on tasunud
18. novembril 2023 hagejale 277 eurot 66 senti. Hagi tagamise taotluse lahendamisel kohus tõendeid ei hinda. Maakohus märkis, et eeldab hagis ja hagi tagamise avalduses esitatud asjaolude õigsust. Ülalpidamisasjas on hagi tagamise eesmärgiks tagada ülalpidamist vajavale isikule ülalpidamine jooksvalt juba menetluse ajaks. Seega taotlus hagi tagamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Elatise maksmise kohustuse panemine kostjale esialgse õigussuhte reguleerimise korras peab tagama selle, et ülalpidamist saama õigustatud isikule saaks tagatud igakuine minimaalselt vajalik ülalpidamine ka kohtumenetluse ajaks. Hagiavalduses taotleb hageja kostjalt elatist 260 eurot 33 senti (mida indekseeritakse iga aasta 1.aprillil). Hageja seadusliku esindaja igakuine sissetulek on ligikaudu 1100 eurot ning tal on muutunud kostjapoolse toetuseta sisuliselt võimatuks tagada hagejale tema ülalpidamiseks kõik hädavajalik. Arvestades avalduses märgitud asjaolusid kogumis ning hageja igapäevaseid vältimatuid vajadusi, mille rahuldamiseks tuleb kanda jooksvalt kulutusi, on põhjendatud kohustada kostjat tasuma käesoleva tsiviilasja menetluse ajal hagejale elatist 200 eurot kuus. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
19. Kostja esitas määruskaebuse, mille kohaselt palub maakohtu määrus tühistada täies ulatuses ning teha uus määrus, millega jätta hageja taotlus hagi tagamiseks rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohus ei ole sisuliselt õigesti hinnanud ega tuvastanud, et esinevad asjaolud, mis tingivad hagi tagamise taotluse rahuldamise kohtumenetluse ajaks. Kostja ei nõustu, et ta ei ole hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja on hagejale andnud vahetult ülalpidamist kohtumenetluse ajal kokku 869 eurot 8 senti. Lisaks on kostja maksnud elatist kahe kuu eest kokku 277 eurot 66 senti. Hageja on veetnud 11 kuu jooksul kostjaga keskmiselt 8,5 ööpäeva. Hageja on kohut eksitavalt esitanud
20. oktoobri 2023 dateeritud vanemluskokkuleppe projekti ja oktoober 2023 suhtluskorra kokkuleppe, milles pole pooled kokkulepet saavutanud ja neid pole sõlmitud. Sellest tulenevalt on kohus asunud ekslikult seisukohale, et laps viibib kostja juures kuni neli ööpäeva kuus. 3 Hageja seaduslik esindaja ei ole oma väiteid, et tal on sisuliselt võimatu tagada enda ja lapse toimetulek ning tekkima on hakanud võlgnevused, millegagi põhistanud ja on esitanud kohut eksitavad paljasõnalised väited, mis ei vasta tegelikkusele ja on tõendamata. Maakohus oleks pidanud enne hagi tagamist lähtudes

§ 230

lg-st 4 kohustama pooli esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta. Ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et hagi tagamise taotluse lahendamisel ei hinda kohus tõendeid. Juhul, kui kohus on eeltoodud seisukohal, siis kostja arvates ei ole hageja esitatud väited veenvad ja usutavad, mistõttu nende õigsust ei saa eeldada. Hageja väited olid põhistamata. VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja on kohtumenetluse ajal andnud hagejale ülalpidamist rahas keskmiselt 39 eurot 66 senti (277,66:7) kuus. Nimetatud summa ei ole kindlasti piisav hageja ülalpidamiseks. Seega ei ole kostja andnud hagejale ülalpidamist vajalikus määras. Väidetavate kostja poolt hagejale ostetud esemete kohta puudub hagejal teadmine ning kui esemed ka osteti, ei saa seda lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks ja hageja leiab, et kohus ei pidanudki hagi tagamise otsustamisel varasemalt esitatud tõendeid hindama. Puudub dokument, mis annaks aluse elatise vähendamiseks PKS § 101 lg 6 alusel. Hageja ei ole kostjaga viibinud kostja märgitud mahus. Elatise suurus 200 eurot kuus ei ole kostjat ebamõistlikult koormav, võrreldes hageja huviga saada ülalpidamist ka menetluse ajal. Lapse huve arvestades ei saaks see summa olla ka väiksem, sest sellisel juhul ei ole hageja heaolu piisavalt tagatud. Kostjal pole peale hageja rohkem ülalpeetavaid. Kostja ei ole tõendanud oma majanduslikku kitsikust. Suhtluskorda hetkel sõlmitud ei ole. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu hagi tagamise määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus kohustas kostjat menetluse ajal tasuma hageja ülalpidamiseks elatist suuremas summas kui 134 eurot 28 senti kuus. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt. 8.

§ 378

lg 3 p 4 näeb ette hagi tagamise abinõuna võimaluse reguleerida menetluse ajaks seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist, mh kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma. Nimetatud abinõu kohaldamiseks tuleb kohtul hinnata ka üldisi hagi tagamise eeldusi. Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad

§-s 377 sätestatud eeldused, hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud ka põhistatud (RKTKm, 07.11.2018, 2-18-6491/38, p 16). Hagi tagamisena kostjat menetluse kestel elatist maksma kohustamisel tuleb esmajoones hinnata

§ 377

lg 2 eeldusi, mille kohaselt on hagi tagamine põhjendatud juhul, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel.

§ 377

lg-s 1 nimetatud hagi tagamise eelduseid ei pea

§ 378lg 3 p 4 kohaldamiseks esinema (RKTKm, 07.11.2018, 2-18-6491/38, p 12).

Seega kohus võib kohustada kostjat hagi tagamise korras menetluse kestel elatist maksma, kui ta leiab, et hagi tagamise eeldused on täidetud. Hagi tagamisena kostjat menetluse kestel elatist 4 maksma kohustamine on eriline hagi tagamise abinõu, mille eesmärk on osalt kohtuotsuse täitmise tagamine, kuid peamiselt on abinõu suunatud sellele, et tagada õigustatud isikule menetluse kestel ülalpidamiseks piisavad vahendid. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud hagejale elatise tasumine hagi tagamise korras menetluse ajal. Vaidluse all ei ole küsimus, et kostjal on iseenesest kohustus hagejale regulaarset ülalpidamist anda. Kuna hageja seaduslik esindaja on põhistanud, et kostja on täitnud ülalpidamiskohustust vaid osaliselt, seega rikkunud ülalpidamiskohustuse täitmist, on kostja kohustamine elatise maksmiseks kohtumenetluse ajal põhjendatud. Seetõttu ei ole põhjendatud kostja taotlus tühistada maakohtu määrus täies ulatuses. 9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud aga kohustada kostjat hagi tagamise korras tasuma elatist hagejale menetluse ajal 200 eurot kuus. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu, et kui hagi tagamise korras soovitakse kohustada kostjat menetluse kestel elatist tasuma, on üldjuhul otstarbekas kostja enne hagi tagamist ära kuulata (

§ 384lg 3; vt ka RKTKm, 07.11.2018, 2-18-6491/38, p 16).

Praeguses tsiviilasjas oli kostja enne hagi tagamise taotluse esitamist hagile ka vastanud, maakohus oli saatnud

1. märtsil 2024 pooltele selgitava kirja ja määranud kostjale tähtaja täpsustatud seisukoha esitamiseks koos tõenditega. Hagi tagamise taotluse ajaks ei olnud kostja vastuse esitamise tähtaeg saabunud. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud põhjendatud maakohtu poolt kostja vastuväidetega arvestamata jätmine hagi tagamise taotluse lahendamisel.
2. Hageja ei ole ringkonnakohtu hinnangul hagi tagamise taotluses piisavalt põhistanud, et hagejale oleks menetluse ajal hädavajalik (vältimatult vajalik) igakuine elatis suuruses 200 eurot. Põhistamiseks ei ole piisav üldine viide võlgnevuste tekkimisele ja elatisabi suurusele. Hagiavalduse kohaselt palub hageja elatise väljamõistmist miinimumsummas ja leiab, et elatise vähendamiseks alused puuduvad. Kostja on vastuväidetes tuginenud aga mh sellele, et hageja on viibinud kostjaga viimase 11 kuu jooksul keskmiselt 8,5 ööpäeva kuus. Hageja selle kostja väitega ei nõustu. Seega nähtub, et asjas vaieldakse mh selle üle, kui palju viibib laps isa juures. Riigikohus on leidnud, et PKS § 101 lõiget 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest (vt RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 14.7.) Ringkonnakohtu hinnangul tuleb ka hagi tagamise taotluse lahendamisel kostja väitega hageja tema juures viibimisaja kohta arvestada. Ringkonnakohus leiab, et asjakohane on vältida olukorda, mil hagi tagamise korras mõistetakse välja elatis suuremas ulatuses kui see, mis arvestatava tõenäosusega mõistetakse välja asja lõpplahendis. Arvestades kostja väidet hageja viibimisaja kohta kostja juures, kujuneks elatise suuruseks perekonnaseaduse (PKS) § 101 järgi arvutatuna 134 eurot 28 senti kuus (arvutuses on arvestatud, et hageja viibib kostjaga 8 päeva kuus). Nimetatud summa võiks tagada hagejale menetluse kestel ülalpidamiseks piisavad vahendid ja leevendaks hageja seaduslikul esindajal lasuvat ülalpidamiskoormust. Seega on kostja ülalpidamiskohustus menetluse ajal kostja vastuväidet arvesse võttes põhjendatud 134 euro 28 sendi ulatuses kuus. Eeltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osaliselt ning teeb uue määruse, millega rahuldab hagi tagamise taotluse osaliselt ning kohustab kostjat tasuma hagejale menetluse ajal elatist 134 eurot 28 senti kuus.
3. Ringkonnakohus selgitab, et eeltoodu ei mõjuta iseenesest seda, missuguses ulatuses maakohus asja sisulise läbivaatamise tulemusena hagi rahuldab. Kui maakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise suuremas ulatuses, kui on kindlaks määratud käesolevas hagi tagamise määruses, siis tuleb otsuse täitmisel arvestada kostja poolt elatisena tasutud summasid 5 ning kostjal tuleb tasuda võlgnevusena ka tegelikult tasutu ja kohtu poolt väljamõistetava elatise vahe.
4. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. (allkirjastatud digitaalselt) 6