) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus algatati 11.10.2018, seega on möödunud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat.
võlgnik on rikkunud
§-s 173 sätestatud kohustusi;
lg-te 1-6 kohaselt on võlgniku ülesanded kohustust vabastamise menetluse kestel: 1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust 2 ei ole, siis seda otsima. 2) Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. 4)
Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. 5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. 6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
lg 3 sätestab, et kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Nimelt on võlgnik rikkunud
lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on töötanud ainult miinimumtasu eest. Asjaolu, et võlgnikul on lapsed ja võlgnik peab aitama abikaasat äriühingu juhtimisega, ei ole mõjuvaks põhjuseks, miks võlgnikul ei ole võimalik teenida miinimumpalgast suuremat töötasu. Laste olemasolu ei ole seaduse järgi asjaolu, mis takistab isikul tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgniku esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt on võlgnik teinud oma kontole arusaamatuid sularaha sissemakseid igakuiselt erinevates summades, mis annavad alust arvata, et võlgnik on oma tulusid varjanud. Võlgnik on võtnud laenu juurde ja tasunud võetud uusi laene tagasi. Seejuures ei ole võlgnik teinud laenu tagasimakseid võlausaldajale Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu). Võlgniku kontole on laekunud 2023 aastal 15 775 eurot. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik võlausaldajaid võrdselt kohelnud, eelistades uusi võlausaldajaid kohustustest vabastamise menetluses olevale võlausaldajale Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu.
lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohustustest vabastamise menetluses tuli võlgnikul teha väljamakseid võlausaldajatele. Võlgnik on võtnud uusi laene ja tasunud uusi laene tagasi, kuid ei ole makseid teinud samas määras võlausaldajale Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu. Kohus leib, et võlgniku käitumine on selgelt tahtlik ja seega ka süüline, kuivõrd võlgnikul on olnud piisav tulu, et tasuda uutele võlausaldajatele võlgnevusi. Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide rikkumine seisneb selles, et võlgnik on eelistanud uusi võlausaldajaid võlausaldajale Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti kaudu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei ole olnud võimalik teha makseid Eesti Vabariigile Maksu- ja Tolliameti kaudu. Samas on võlgnik leidnud võimaluse tasuda märkimisväärseid summasid uutele 3 võlausaldajatele. Kohus leiab, et võlgnik ei ole suhtunud kohustuste täitmisse täie tõsidusega ning on tahtlikult võlausaldajate huve kahjustanud. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (
MS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad E. B. kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.