) § 489¹ lg 2 võib määruskaebus tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Maksekäsu peale võib võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema ühele
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused AS ÜHISTEENUSED esitas 21.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 80,00 euro saamiseks. Asjaolude kohaselt parkis kostja sõidukit registrimärk nr xxxx 23.03.2021, 03.01.
) § 486 lg 1 p 1 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada.
lg 11 kohaselt kui võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras menetlev kohus määrusena maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses või hagita menetluses käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatu kohaselt. Kuivõrd võlgnik on tunnustatud nõuet osaliselt, s.o summas 40 eurot, tuleb teha nimetatud summa osas maksekäsk vastavalt
sätestab hagiavalduse sisule kehtestatud nõuded.
lg 1 p 1, 2 ja 3 alusel hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.
lõikest 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning lõikest 2 tulenevalt esitavad tõendeid menetlusosalised.
lg 1 ja lg 2 kohaselt riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind (
).
lg 2 järgi hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.
lg 1 alusel raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. RLS § 59 lg 1 järgi tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana.
lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Kuna avaldus ei vasta
peatükis 38 (
-340) ning
menetlusdokumendile sätestatud vormi- ja sisunõuetele ning
ja
147 lg 5 kohaselt ei ole hagilt tasutud riigilõivu seaduse 59 lg 1, lisas 1 toodud suuruses riigilõivu, ning kuna avaldaja ei soovi hagiavaldust esitada, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast.
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja
§-s 4881 sätestatud juhul võlgnik.
sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.
lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Tulenevalt eeltoodust ja lähtuvalt
lg 1, § 172 lg 9, § 488.1, § 484.2 jäävad menetluskulud nõude osas, milles võlgnik tunnustas nõuet (so 40 eurot) võlgniku kanda ning nõude osas (so 40 eurot), milles avaldaja loobus hagi esitamisest, hageja kanda. Kuna maksekäsu kiirmenetluses olid avaldaja kuludeks riigilõiv 65 eurot ning õigusabikulu
.2 alusel 20 eurot, kokku 85 eurot, siis jäävad võlgniku kanda avaldaja menetluskulud 42,5 eurot (85/2).
lg 7 kohaselt kuulub maksekäsk viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule. Kuivõrd võlgnik on tunnustanud osaliselt nõuet ja menetluskulud mõistetakse välja makskäsu tegemisel ja kuna hageja ei soovinud ülejäänud osa hagi esitamist, siis maakohus ei jätka asja menetlemist hagimenetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.