Obsah (8)

§ 407§ 406§ 4062§ 4034§ 94§ 416§ 113§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-125871 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hag

) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus peab hagi rahuldamiseks seega kindlaks tegema, kas kostjal on hageja ees raha maksmise kohustus, mida ta on rikkunud. 4. Kostja ja krediidiandja sõlmisid 07.01.2022 krediidikonto lepingu nr KK3758668, mille kohaselt sai kostja kasutada krediidilimiiti summas 2400 eurot (dtl 27). Esile toodud asjaoludel andis hageja oma majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on hageja ja kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu

§ 407lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes.

1. Esitatud asjaoludel ning tuginedes hageja esitatud krediidikonto väljavõttele võttis kostja kasutusele krediidi summas 2447,27 eurot (dtl 348). Pooled ei vaidle selle üle, et krediidiandja on laenusumma kostjale välja maksnud. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
2. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406

lg 1) on seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine KKM 16,95%1.

§ 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise ajal oli seega 3*16,95% = 50,85%. Kostjale antud laenu KKM oli 41,36% aastas (dtl 27), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. 7. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-2113098, p-d 13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe Eesti Pank. Eraisikutele antud https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102 1 tarbimislaenude 3 krediidi kulukuse määr: saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098 p-d 17). Riigikohus2 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist: „Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Hageja on kohtule selgitanud, et krediidiandja on teinud järgnevaid toiminguid kontrollimaks hageja krediidivõimelisust: arvutisüsteemi kaudu on tehtud päring Creditinfo andmebaasi maksehäirete kohta; tehti päring dokumendi kehtivuse ja elamisloa andmete kohta; tehti päring rahvastikuregistrisse; tehti päring olemasoleva kinnisvara kohta; kontrolliti väljaannet Ametlikud Teadaanded; kontrolliti www.taust.ee veebilehelt nõuete olemasolu; kontrolli pangakonto väljavõtet (dtl 237-239, 321-347). Kohtu hinnangul on hageja rikkunud teabe saamise kohustust. Nimelt on kohus tuvastanud, et krediidiandja ja kostja sõlmisid laenulepingu 07.01.2022 (vt otsuse punkt 7). Hageja on kohut eksitanud väites, et nad on kontrollinud ka kostja pangakonto väljavõtet. Kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõte, mida krediidiandja väidetavalt enne lepingu sõlmimist kontrollis, on esitatud perioodi 30.09.2021 – 29.03.2022 kohta. Kuivõrd esitatud pangakonto väljavõte hõlmab ka perioodi pärast laenulepingu sõlmimist pole järelikult võimalik, et krediidiandja nimetatud kontoväljavõttele tuginevalt krediidiotsuse tegi, millest lähtuvalt laenuleping 07.01.2022 sõlmiti. 2 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18. 4 Muud päringud, mida krediidiandja on teinud, pole piisavad selleks, et anda tegelik ja sisuline hinnang kostja krediidivõimelisusele. Nende päringute alusel on võimalik teha järeldusi kostja võimaliku varasema maksekäitumise kohta. Hageja välja toodud asjaoludest järeldub, et krediidiandja on jätnud täielikult kogumata teabe, mille alusel oleks võimalik tuvastada kostja sissetuleku suurus ja võimalike varaliste kohustuste ammendav suurus (vt otsuse punktis 7 viidatud Riigikohtu lahendi punktides 1) ja 2) nimetatud teave). Krediidivõimelisuse hindamiseks on mh oluline välja selgitada laenutaotleja sissetuleku suurus ja varalised kohustused, sest see mõjutab selgelt laenutaotleja võimet igakuiselt krediiti tagasi maksta. Üksnes laenutaotluses märgitud võimaliku sissetuleku ning kohustuste suuruse ja maksehäirete puudumise pinnalt ei saa hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Puuduvad tõendid, et krediidiandja oleks ka sisuliselt kontrollinud kostja sissetulekuid, igakuiseid kohustusti jne. Kohtu hinnangul tulnuks krediidiandjal praegusel juhul koguda täiendavat teavet, so küsida kostjalt tema sissetulekute ja varaliste kohustuste kohta täiendavat teavet ning nõuda tema kõikide pangakontode väljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et hinnata kostja tegelikku krediidivõimelisust. Nendel põhjendustel leiab kohus, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 8. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 4034

lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Sellest tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt on kostjal kohustus tagastada laenu põhiosa ning tasuda laenult

§-s 94 sätestatud määras intressi. 3

§ 94

järgne intressimäär oli lepingu kehtivuse ajal 0%.4

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hageja krediidikonto väljavõttest nähtub, et kostja on perioodil 07.01.2022 – 28.02.2022 kasutusele võtnud krediidi summas 2447,27 eurot ning tagasimakseid teostanud perioodil 22.02.2022 – 11.03.2022 kokku summas 171,11 eurot. Viimane makse on tehtud 11.03.2022 summas 64,85 eurot (dtl 348). Lepingu järgi tuli kostjal krediiti tagasi maksta iga kuu 8ndal kuupäeval minimaalse tagasimakse suuruses – 2% krediidilimiidi summast või minimaalselt 20 eurot (dtl 130-131). Sellest lähtuvalt pidi kostja krediidi tagastama järgnevalt: Krediidi tagastamise tähtpäev Krediidi minimaalne tagastamise summa (2% või minimaalselt 20 eurot) Tehtud tagasimaksed, täiendavalt kasutusele võetud krediit 08.02.2022 47,98 eurot (jaanuaris kasutusele võetud krediit 2399,27) 106,26 eurot tagasimakseid, 48 eurot võetud kasutusele 08.03.2022 46,82 eurot (veebruaris kasutusele võetud krediidi jääk 2341,01) 64,85 eurot tagasimakseid Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

§-s 94 sätestatud intressimäärast (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 24) 4 Eesti Pank: https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar 3 5 08.04.2022 45,52 eurot (märtsis kasutusele võetud krediit kokku 2276,16 eurot) 08.05.2022 45,52 eurot 08.06.2022 45,52 eurot Kokku 231,36 eurot 171,11 eurot Krediidikonto lepingus on pooled kokku leppinud, et igakuisel maksepäeval tasub kostja kas kogu laenu, osa sellest või vähemalt kohustusliku minimaalse osamakse (krediidikonto leping, dtl 56). Eeltoodust järeldub, et kostjal oli kohustus teostada igakuiselt tagasimakseid. Seejuures ei leppinud krediidiandja ja kostja kokku konkreetses maksegraafikus, vaid selles, et kostja peab tasuma vähemalt minimaalse osamakse (võimalus oli ka tasuda laen tagasi suuremas ulatuses). Eelnevast tabelist järeldub, et kostja on igakuise osamakse tagasimakse kohustust täitnud vaid veebruaris ja märtsis, kuid aprillis, mais ja juunis pole ta tagasimakseid teinud. Krediidiandja on andnud kostjale 08.06.2022 täiendava tähtaja 22.06.2022 võlgnevuse tasumiseks (

§ 416

lg 1) ning selgitanud, et kui võlgnevust ei tasuta, siis ütleb krediidiandja lepingu üles alates 23.06.2022 (dtl 58). Kostja võlgnevust ei tasunud. Seega oli lepingu ülesütlemise ajaks kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, so aprilli, mai ja juuni eest (

§ 416lg 1).

Ülesütlemisavaldus on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning edastati posti teel aadressile, mille kostja oli lepingu sõlmimisel oma kontaktaadressina teatanud (dtl 58, 234). Järelikult on krediidiandja kostjaga sõlmitud laenulepingu kehtivalt ülesöelnud. Kuivõrd krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kõik tagasimaksed lugeda põhinõude tagasimakseks (

§ 4034lg 7).

Seega on hageja põhinõue põhjendatud 2276,16 eurot osas (kasutusele võetud krediit 2447,27 – tagasimaksed 171,11 eurot). Kuivõrd

§ 94

järgne intressimäär oli lepingu kehtivuse ajal 0%5, siis puudub alus intressinõude osas hagi rahuldamiseks. 9.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on esitanud nõude välja mõista viivis alates 24.06.2022 kuni hagi esitamiseni 05.10.2022 intressiga võrdses määras, so 34,90% aastas. Lepingu järgi on hagejal õigus nõuda viivist tähtaegselt tasumata maksetelt ning viivise määraks on lepingu järgi kokkulepitud intressimäär (krediidikonto lepingu p 5.1., dtl 55-56). Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise on leping intressi kokkuleppe osas tühine ning sellest lähtuda ei saa (vt otsuse p 8). Kuivõrd kostja on siiski viivituses omapoolse kohustuse täitmisega on võimalik viivis välja mõista seadusjärgses määras

§ 113lg 1 alusel.

Seega on hageja viivisenõue põhjendatud 51,88 euro osas (8% aastas) (

§ 113lg 1).

Hageja on esitanud ka edasiulatuva viivisenõude alates 06.10.2022 kuni põhinõude tasumiseni. Kuivõrd kostja on viivituses omapoolse rahalise kohustuse täitmisega on hageja viivisenõue

§ 113lg 1 alusel põhjendatud.

1. Hageja palub välja mõista ka võla sissenõudmisega seotud kulud 50 euro ulatuses. Sissenõudmisega seotud kulude hüvitamises on kokkulepitud lepingu punktis 5.
2. (dtl 56). Seega võiks nõue kuuluda rahuldamisele

§ 1132lg 2 p 1 alusel.

Hageja selgitab nõude kujunemist järgmiselt: tasulised kirjad on kostjale saadetud 30.06.2022 (25 eurot), 30.06.2022 (5 eurot) ning 29.06.2022 (5 eurot). Makseviivitusega seotud kulud 15 5 Eesti Pank: https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar 6 eurot sisaldavad mh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulu, kontaktandmete otsingu ja päringu kulu, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, võlanõude avaldamisega tehtud kulud jms. Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping on lõppenud 23.06.2022.

§ 1132

lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Hageja on välja toonud, et tasulised kirjad on kostjale saadetud 30.06.2022 (25 eurot), 30.06.2022 (5 eurot) ning 29.06.2022 (5 eurot). Järelikult on need saadetud

§ 1132

lg 3 ettenähtud tähtaega rikkudes, mistõttu jääb vastavas osas hageja nõue rahuldamata. Muid makseviivitusega tekkinud kulusid hageja tõendanud pole. Kohus selgitab, et sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on olemuslikult kahju hüvitamise nõue ning hagejal tuleb oma nõuet, st kahju tekkimist, tõendada. Vastavas osas, so 15 eurot ulatuses, jääb hageja nõue seetõttu rahuldamata.

1. Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Menetluskulud
2. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
3. Hageja nõuab hagiga kostjalt kokku 2947,81 euro tasumist, kuid kohus rahuldab hageja nõude osaliselt – mõistab kostjalt välja põhivõla 2276,16 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 51,88 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on seega ligikaudu 79%, millises ulatuses jäävad menetluskulud kostja kanda ning ülejäänud 21% ulatuses hageja kanda.
4. TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on esitanud 18.03.2024 kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 241-242). Selle kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku 1573 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja kulust 1098 eurot (käibemaksuta, 8,5 tundi), riigilõivust 455 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on olnud vajalikud, kuid kõikide menetlustoimingute ajakulu ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on esindajal kulunud aeg dokumentidega tutvumisele ja nende analüüsimisele, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ülemääraselt suur (3,80 tundi). Käesolev tsiviilasi on vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud mitmeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.6 Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks viidatud toimingute osas 1 tund. Ka 23.02.2023 seisukoha koostamisele (2 tundi), 26.09.2023 seisukoha koostamisele (1 tund) ja 02.02.2024 6 Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-
5. 7 vastuse koostamisele (1 tund) kulunud aeg ei ole põhjendatud. 23.02.2023 esitatud seisukohas on esindaja välja toonud terve 06.02.2023 kohtunõude (kaks lehekülge seisukohast) ning selles on mitmeid seadusetekstide väljavõtteid. Arvestades esitatud seisukoha sisu ja mahtu on põhjendatud ajakulu 1 tund. 26.09.2023 ning 02.02.2024 seisukohtade sisu ja mahtu arvestades on põhjendatud ajakulu 30 minutit. 27.10.2022 esitatud menetlusdokumendi osas on esindaja ajakulu põhjendatud ja kooskõlas asja materjalidega. Seega on põhjendatud ajakulu hageja hagimenetluses esindamisele kokku 3 tundi ja 30 minutit. Hageja esindaja tunnitasu on erinev – 120 eurot ning 169 eurot. Kohus selgitab, et esindaja põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Kohtu hinnangul on esindaja tunnitasu põhjendatud 100 euro ulatuses arvestades asja vähest keerukust. Vaatamata asjaolule, et Riigikohus on uuemas praktikas aktsepteerinud tunnitasu suurusena ka 170 eurot (lisandub käibemaks), ei saa üldjuhul pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.7 Arvestades käesoleva asja vähest keerukust ja mahukust ning hageja esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus kõikide toimingute osas esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 100 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses kokku 350 eurot. Hageja on tasunud asjas ka riigilõivu 455 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud. Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3). Seega tuleb kohtu hinnangul hüvitada hagejale maksekäsu menetluskulu 20 eurot. Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 825 eurot, so riigilõiv 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 350 eurot, mis tuleb hagejale hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 79% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 651,75 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata, ei tekkinud. Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
6. Rahvastikuregistris on märgitud kostja elukoha aadressiks XXX. Kohus üritas menetlusdokumente 05.10.2022 kostjale kätte toimetada antud aadressile tsiviilasjas nr 2-22130053, kuid dokumendid tagastati. Seega poleks eeldatavasti ka käesolevas tsiviilasjas õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada (menetlused olid samaaegsed). E-posti aadressile XXX saadetud teavitusele kostja ei vastanud. Kohus on kostjale püüdnud helistada rahvastikuregistris märgitud numbritele XXX ning XXX, kuid numbrid ei olnud kättesaadavad. Kohus tegi 24.11.2022 päringud pankadesse ning asutustesse TsMS § 306 lg 4 alusel (dtl 153). Saadud andmete alusel helistas kohus kostjale numbritele XXX ja +XXX, kuid kostja kõnedele ei vastanud (dtl 213). Muid andmeid kostja kohta kohtule ei esitatud. Kohus on palunud ka kostja 7 Tallinna Ringkonnakohtu 15.07.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-7326, p
7. 8 endisel tööandjal teatada kohtule kostja teadolevad andmed, kuid tööandja ei ole kohtule vastanud (dtl 155). Kostjal tööandjat pole ning samuti ei viibi ta kinnipidamisasutuses. Seega pole kohtul õnnestunud menetluses kostjaga kontakti saada. Kohus on tsiviilasja materjalid seetõttu kostjale kättetoimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtuotsuse tegemise ajaks pole kohus tuvastanud kostja täiendavaid kontaktandmeid, mille kaudu ta võiks olla kohtule kättesaadav. Seega tuleb TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel ka käesolev kohtuotsus kostjale kättetoimetada otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 9