← Eesti

4-24-1255/12

4-24-1255 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-24-1255 Kohtunik Janika Kallin Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. mai
  3. a määrus, millega asendati Tarmo Mäe rahatrahv 160 eurot arestiga 4 päeva Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdlane Tarmo Mäe (ik 36510220321), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tarmo Mäe määruskaebus Harju Maakohtu
  4. mai
  5. a määruse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja maakohtu määrus.
  6. aprillil 2024 esitas PPA Põhja prefektuur maakohtule taotluse Tarmo Mäele asenduskaristuse kohaldamiseks. Tarmo Mäe ei tasunud talle kohtuvälise menetleja otsusega karistuseks määratud rahatrahvi tähtaegselt ning selle sundtäitmine ebaõnnestus täitmise võimatuse tõttu. 1.
  7. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks
  8. aprilli 2024 kell 10.
  9. Tarmo Mäele saadeti kohtuistungiks kutse, asja materjalid ning teavitus koos makserekvisiitidega selle kohta, et tal on võimalik trahv enne istungit tasuda. Maakohus märkis, et trahvi tasumise korral ei pea Tarmo Mäe kohtusse ilmuma. 1.
  10. aprillil 2024 esitas Tarmo Mäe taotluse lükata kohtuistung edasi pärast
  11. maid 2024, sest ta viibib töö tõttu palju komandeeringus ning ei saa sel põhjusel varem kohtusse tulla. 1.3 Kohus rahuldas taotluse ja määras uue kohtuistungi aja Tarmo Mäe pakutud aega arvestavalt ehk
  12. mai 2024 kell 10.
  13. Tarmo Mäele edastati kutse uueks istungiks
  14. aprillil 2024 ja ta kinnitas selle kättesaamist samal päeval. 1.4
  15. mai 2024 kohtuistungile Tarmo Mäe ei ilmunud, ei teatanud enda mitteilmumisest ega selle põhjusest ega taotlenud istungi edasilükkamist. Kohus ei saanud temaga ühendust ka telefoni teel.
  16. Harju Maakohtu
  17. mai
  18. a määrusega rahuldati PPA Põhja prefektuuri taotlus Tarmo Mäele asenduskaristuse kohaldamiseks ning Tarmo Mäele Harju Maakohtu
  19. novembri
  20. a otsusega väärteoasjas nr 230222006817 mõistetud tasumata rahatrahv 160 eurot (40 trahviühikut) asendati arestiga 4 päeva. 1

(2)4-24-1255 2.1 Maakohus märkis, et Tarmo Mäe ei ole rahatrahvi tasunud. Rahatrahvi sundtäitmine ei ole võimalik, sest Tarmo Mäel ei ole sellist vara ega sissetulekut, millele sissenõuet pöörata. Isik ei tööta. Tema suhtes on käimas mitu täitemenetlust. Tarmo Mäe ei ole võimeline tasuma rahatrahvi. Rahatrahvi asendamist välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Seetõttu on sissenõudja taotlus põhjendatud ning rahatrahv tuleb asendada arestiga. Kuna rahatrahvi 10 trahviühikule vastab üks päev aresti, tuleb Tarmo Mäele mõista asenduskaristuseks 4 päeva aresti. Kuigi KarS § 69 lg 1 võimaldab aresti asendada üldkasuliku tööga, ei ole seda antud juhul võimalik teha põhjusel, et süüdlane pole selleks nõusolekut või soovi avaldanud. Määruskaebus
  1. Määruskaebuses märgib Tarmo Mäe, et ta ei ole nõus arestiga, sest tal on palju põhjuseid, miks ta ei saa arestimajja minna. Põhjusteks on kaebuse kohaselt „näiteks haige ema jne“. Kaebaja märkis, et eksis istungi ajas, arvas, et see on
  2. mail
  3. Ta oli sel ajal laevas, kus puudus levi. Kaebaja palub määrata uus istung, kus ta saaks osaleda ja oma argumendid esitada, lisaks on ta valmis trahvi mitmes osas tasuma. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Esmalt tuleb märkida, et Tarmo Mäe määruskaebus ei vasta VTMS § 192 nõuetele, s.o kaebus on allkirjastamata. Üldjuhul tuleks selline kaebus jätta käiguta ja anda isikule tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Käsilolevas asjas pole mõistlik nii toimida, sest ringkonnakohus jätab Tarmo Mäe määruskaebuse läbi vaatamata. Kaebus on perspektiivitu.
  5. VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 326 lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui see on ilmselt põhjendamatu ning VTMS § 2 valguses võib normi kohaldada väärteomenetluses. VTMS § 196 lg 2 järgi lahendab maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt, s.o järelikult selle erisusega tuleb väärteomenetluses arvestada.
  6. Ringkonnakohtu hinnangul pole kaebusel edulootust. Kuigi VTMS § 211 lg 11 kohaselt lahendab maakohus rahatrahvi asendamise aresti või üldkasuliku tööga süüdlase osavõtul, jättis Tarmo Mäe ise ilmumata istungile, mille toimumise aeg määrati tema ettepanekut ja tööalaseid liikumisi arvestades. Mis puudutab rahatrahvi asendamist arestiga, siis asenduskaristuse kohaldamist välistavate asjaolude puudumise kohta pole kaebuses sisulisi vastuargumente esitanud.
  7. Antud juhul tuvastas maakohus, et Tarmo Mäel ei ole vara, mille arvel rahatrahvi tasuda ning isiku suhtes on käimas mitu aktiivset täitemenetlust. Maakohtu ettepanekule - tasuda rahatrahv vabatahtlikult enne kohtuistungit – Tarmo Mäe ei reageerinud (isegi palvega võimaldada trahv tasuda osade kaupa) vaatamata sellele, et sellisel juhul langenuks asenduskaristuse kohaldamise küsimus ära. Kui vaadata isiku käitumist tervikuna (rahalise kohustuse täitmata jätmine, mitu aktiivset täitemenetlust ja eelduslikult ka täiturite eest oma sissetulekute varjamine – isiku ekirjade järgi on tal töökoht ja -tasu, millest erinevaid nõudeid paralleelselt sundtäitvad täiturid ilmselt mitte midagi ei tea), siis ilmestab seda järjepidev ja tahtlik rahaliste kohustuste täitmisest kõrvale hoidumine. Isiku lubadused ei ole enam veenvad. Maakohus kohaldas Tarmo Mäele asenduskaristusena 4 päeva pikkust aresti ning sellise tagajärje näeb seadus trahvi tasumata jätmise ja täitmise võimatuse korral ka ette. Tööülesandeid ja isiklikke põhjuseid (näiteks haige ema) ei peeta kohtupraktikas lühiajalise aresti kandmist takistavateks asjaoludeks.
  8. Arvestades eeltoodut ei pea ringkonnakohus vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.