RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga, kuid haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Selgesõnalise erandi viimati öeldust näeb lõige 31 ette rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsusele. Kolleegium on leidnud, et tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast direktiivi 2003/109/EÜ tõlgendamise kohta tuleb ka pikaajalisele elanikule lahkumisettekirjutuse tegemisel hinnata asjaolusid kohtuotsuse tegemise aja seisuga: “Haldus- ja ringkonnakohus, omades faktiliste asjaolude hindamise pädevust, peavad 7

§ 2

lg-st 4 tulenevalt välja selgitama ja hindama, kas lahkumisettekirjutuse tegemisest alates on asjaoludes toimunud olulisi muudatusi, mille tagajärjel on isikust lähtuv oht avalikule korrale või riigi julgeolekule oluliselt muutunud. Kui kohus jõuab järeldusele, et muutunud asjaolude tõttu ei oleks samasisulise haldusakti andmine enam õiguspärane, tuleb vaidlustatud haldusakt tühistada, sõltumata sellest, kas see oli andmise ajal õiguspärane.“ (Vt otsus nr 3-17-1545/81, p 22.) Kuna kolleegium leiab, et ka pikaajalise elaniku staatuse kaotanud isikule enne tähtajalise elamisloa andmist lahkumisettekirjutuse tegemisel tuleks lähtuda direktiivis 2003/109/EÜ toodud kõrgendatud ohulävendist, tuleb sellise ohulävendi põhjendatust kontrollida samuti kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Praegusel juhul tähendab see ka kaebaja vanglast ennetähtaegse vabastamise ja vabaduses käitumise arvesse võtmist.

1. Kaebaja esitatud tõenditest nähtub, et Viru Maakohus pidas
2. märtsi
3. a määrusega asjas nr 1-08-3124 võimalikuks vabastada kaebaja vanglast elektroonilise järelevalvega 12 kuuks, käitumiskontrolliga 24 kuuks ja katseajaga kuni
4. septembrini
5. Kohus määras kaebajale käitumiskontrolli ajaks rea kohustusi, muu hulgas kohustuse elada kindlaks määratud elukohas, töötada ja alluda kriminaalhooldaja kontrollile. Viru kriminaalhooldusosakonna teatise kohaselt ei ole kaebajal kontrollinõuete rikkumisi, ta teeb kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja osaleb hoolduskavas püstitatud tegevustes; kuna tal puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus, ei saa ta töötada ega Töötukassas end arvele võtta.
6. Halduskohus pidas õigusriigi põhimõttega vastuolus olevaks olukorda, kus kohus vabastab isiku enne tähtaega vanglast põhjusel, et ta ei ole avalikule korrale ohtlik, samas kui isikust lähtuva tegeliku ja piisavalt tõsise ohu tõttu keeldutakse talle tähtajalise elamisloa andmisest ja tehakse lahkumisettekirjutus. Ringkonnakohus on selles osas leidnud, et PPA pidi hindama isiku ohtlikkust laiemalt kui maakohus vanglast ennetähtaegsel vabastamisel ja katseaja määramisel, seades siiski kahtluse alla maakohtu määruse põhjendatuse. Kuigi kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga PPA ja maakohtu ohuhinnangute erinevuse osas, ei saa nõustuda ringkonnakohtuga, et üle aasta varem eelmise ennetähtaegse vabastamise taotluse kohta tehtud keelduvas kohtumääruses kaebaja ohtlikkuse kohta võetud seisukoht on kaalukam maakohtu
7. märtsi
8. a määruses võetud seisukohast. Maakohtu määrus tugines vangla vahetult enne ennetähtaegse vabastamise taotluse esitamist antud iseloomustusele ja ajas muutunud asjaoludele ning on sellest tulenevalt oluline tõend tõendikogumis, mida ei saa arvestamata jätta.
9. Ringkonnakohus on leidnud, et kaebaja õiguskuulekal käitumisel vabaduses ei ole erilist kaalu, sest isikul on riigist väljasaatmise hirmus motiiv täita kehtestatud reegleid hoolsamalt ning igal juhul ei saa sellisest käitumisest teha absoluutset järeldust, et kaebaja on lõplikult õiguskuulekaks muutnud. Kolleegiumi arvates on kaebaja õiguskuulekal käitumisel vabaduses oluline kaal. Isiku väärtushinnangute muutumist on raske hinnata millegi muu kui tema käitumise põhjal.
10. Arvestades eeltoodut kogumis, on halduskohtu lõppjäreldus kaebajale lahkumisettekirjutuse tegemise põhjendamatuse kohta õige. PPA poolt kaebajast lähtuva ohu hindamisel arvesse võetud tõendamata asjaolud mõjutasid hinnangut temast lähtuvale tegelikule ohule, arvestades muu hulgas ka kaebaja õiguskuulekat käitumist pärast vanglast vabanemist. Seega tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse tühistamiskaebuse osas ja jätab selles osas jõusse halduskohtu otsuse, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi.
11. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (

§ 109

lg 4).

§ 108lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kolleegium muudab vastavalt eelöeldule menetluskulude jaotust ja lisaks halduskohtus kantud menetluskuludele 420 euro ulatuses mõistab ta 8

§ 77lg 1 ja Ts

MS § 38 lg 1 p 3). Kolleegium leiab, et samal alusel tuleb menetlus kuulutada kinniseks ka kassatsioonimenetluses esitatud tervisetõendi osas. 28. Otsuse avaldamisel tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (

§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 9