Obsah (5)

§ 101§ 100§ 2172§ 217§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Tsiviilasi (number ja avaldus) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 20. mai 2024 nr 2-23-4411 K K. hagi C.M.K. vastu Tartu Maakohtu Tartu koht

§ 101

lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta

1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.
2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3. Toimetada kohtuotsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostja seaduslikule esindajale. 1 Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, 632). Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). ASJAOLUD
4. Hageja on esitanud 21.03.2023 kohtusse hagi elatise vähendamiseks (dtl 5-7). Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 18.11.2016 otsusega nr 2-16-16462 on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatis 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras (dtl 8-10). Hagiavalduse esitamise ajal peaks x maksma elatist lapsele 292 eurot kuus. Avalduse esitamise hetkel on elatise alammäär elatisekalkulaatori järgi aga 215,64 eurot. Hageja on seisukohal, et käesolevaks ajaks on õiguslik kord muutunud ja ta soovib elatise vähendamist nimetatud summani. Hageja soovib elatise vähendamise osas uut lahendit ning märgib, et tuleks arvestada ka xle makstavate riigipoolsete toetustega. Hageja palub kohtul välja nõuda x sissetulekud, kulud lapsele ning toetused, mida laps saab riigilt (dtl 32-33). Hageja leiab, et taotlus x sissetulekute saamiseks on vajalik, kuivõrd vanematel on võrdsed õigused ja kohustused. Hageja on viidanud Riigikohtu lahendile nr 2-19-18082, mille kohaselt tuleb kohtul hinnata mõlema vanema sissetulekuid ja varalist seisundit. Hageja on seisukohal, et on oluline teada lapse kulusid ning alles seejuures oleks võimalik hinnata, milline võiks olla hageja võimalik elatise määr. Lisaks põhjendab hageja riigi hüvede taotlust sellega, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saavad rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (dtl 38). Hageja esitatud 17.04.2024 seisukohas palub hageja menetluskulud jätta poolte endi kanda ning kohtul elatise vähendamise hagi rahuldada (dtl 43).
5. Kostja seaduslik esindaja K. V. on seisukohal, et elatise vähendamisel ei ole alust, kuivõrd kostja käib koolis ning tegeleb spordi ning teiste huviringidega, mida kool pakub. Kostja mängib xx xxxxxx koondises xxxxxxxxx, millega kaasnevad ka kulutused. Kohtutäitur J. Pool on saanud hageja kontolt mingis osas elatise kätte, kuid hageja on hoidnud kõrvale elatise maksmisest ja maksmised ei ole olnud korrapärased ning on olnud minimaalsed. Seetõttu on kostja saanud elatisabi. K. V. märgib, et esialgne elatis, mis määrati oli 292 eurot, kuid seaduse muudatusega vähenes 215 eurole, kuid ka elatise vähendamisega ei ole hageja hakanud elatist maksma. Hageja on elatise makseid teinud vabatahtlikult minimaalselt. K. V. esitas kohtule kohtutäituri poolt saadetud dokumendi elatise laekumise/kinnipidamiste graafiku K. K. arvelduskontolt (dtl 19-20). K. V. leiab, et taotlus sissetulekute, kulutuste ja toetuste osas ei ole põhjendatud, kuivõrd hageja võlg kostjale on väga suur. Lisaks märgib K. V., et hageja käib tööl mitteametlikult, et vältida oma kohustusi lapse ees ja arvestab maha elatisest kingituste summad (dtl 44).
6. Kohus jättis 18.12.2023 määrusega hageja taotluse kostja esindajalt sissetulekute ning lapse kulude väljanõudmiseks rahuldamata, kuid rahuldas taotluse riiklike toetuste väljanõudmiseks. Sotsiaalkindlustusamet märgib, et K. V.le on määratud lapse kostja eest lapsetoetus 80 eurot kuus ning lasterikka pere toetust ei ole määratud ega maksta (dtl 43). Kohus määras 09.04.2024 asja lahendamise kirjalikku menetlusse, andis pooltele tähtajad õiguslike seisukohtade ja menetluskulude 2 esitamiseks ning soovi korral vastaspoole esitatud menetluskulude nimekirjale arvamuse andmiseks, sh määras kindlaks kohtuotsuse teatavaks tegemise aja. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
8. Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, põhjendades seda alljärgnevalt.
9. Perekonnaseaduse (

) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt nt RKTKo nr 3-2-1-165-13, p 12; RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 18). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 13; RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 18). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 19).

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanxga koos veedetava ajaga. 7. On tuvastatav ja poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas; Tartu Maakohus tegi 18.11.2016 tsiviilasjas nr 2-16-16462 otsuse (dtl 8-10), millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja elatise

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummääras (s.o.

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumkuupalga alammäära); kostja eest makstavad riiklikud toetused laekuvad kostja seaduslikule esindajale; kostja elab x juures ja on x vahetul ülalpidamisel.

1. Hageja nõudeks on varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise vähendamine TsMS § 459 lg 1 tähenduses alates
2. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 101alusel väljaarvutatud elatise määrani.

Hageja tugineb elatise vähendamise nõude esitamisel õigusliku olukorra muutumisele vastavalt

§-le 2172. Samas loeb kohus hagist välja, et hageja sooviks, et elatis oleks edaspidi välja mõistetud kindla summana.

§ 2172lg 1 sätestab, et kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud 3 kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 217

2 lg 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Eeltoodust tuleneb, et ainuüksi

muudatused võivad anda aluse väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. TsMS § 459 lg 2 sätestab, et otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

1. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
2. Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11).
3. Hageja on tuginenud elatise vähendamise nõudes 01.01.2022 jõustunud perekonnaseaduse elatise regulatsioonile, kuid muid vastuväiteid ning tõendeid miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks hageja esitanud ei ole. Kohus selgitab, et

§ 101

lg 1 kohaselt ei või üldjuhul igakuine elatis olla väiksem kui

§-s 101 arvutatud summa (nn miinimummäär). Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse 21.03.2023. Miinimumelatise summa sellel hetkel kostjale oli 215,64 eurot. See muutus 01.04.2023, millisest hetkes oli miinimumelatise summa kostjale 260,33 eurot kuus. Alates 01.04.2024 on miinimumelatiseks kostjale ette nähtud 287,72 eurot. Arvestades kehtiva ja ka varasemalt kehtinud

§ 101

lg 1 sõnastust, ei oleks kohtu hinnangul alaealise kostja huvides, kui tema kasuks väljamõistetav miinimumelatis oleks sätestatud kindla summana, vaid jooksev miinimumelatise summa peab elukalliduse tõusu tõttu arvestama ka erinevaid ajas muutuvaid (sh keskmine brutopalk, lastetoetused) suuruseid. 12. Vanem vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (

§ 102lg 1).

Kui vanem on nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Elatist saab vähendada alla seadusega kehtestatud miinimummäära seaduses sätestad eelduste esinemisel (

§ 102lg 2).

Seega annab

§ 102lg 2 kohtule õiguse mõjuval põhjusel vähendada elatist alla miinimummäära.

Hageja ei ole kohtule esile toonud muid põhjuseid elatise vähendamiseks, kui perekonnaseaduse regulatsiooni muutus. Hageja ei ole kohtule väitnud, et tema puhul oleks tegemist osalise töövõimega isikuga või tal esineb muid mõjuvaid põhjuseid (nt teisele lapsele ülalpidamise andmine) elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära.

1. Miinimummääras muutuva suurusega elatise väljamõistmine tagab alaealiste ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo nr 3-2-1-174-16, p 13). Kohus on seisukohal, et kostja esindaja poolt välja toodud argumendid, et menetlus ajal pidanuks elatise maksmine jätkuma varasema kohtuotsusega määratud summas, ei ole veenvalt põhistatud. Samas 4 märgib kohus, et õige ei ole elatise maksetena arvestada hageja poolt kostjale tehtud kingitusi, sest elatist tuleb maksta kostja ülalpidamisega seotud kulutuste katteks ja kingitused lapsele ei seondu kostja vahetu ülalpidamise vajadusega.
2. Kõike eelnevat arvesse võttes vähendab kohus Tartu Maakohtu 18.11.2016 otsusega nr 2-16-16462 hagejalt väljamõistetud elatise suurust ning mõistab

§ 101

lg 2 alusel hagejalt kostja kasuks elatise välja hagi esitamisest kuni kohtuotsuseni muutuva suurusena, st perioodi 21.03.2023 – 31.03.2023 eest 215,64 eurot, 01.04.2023 – 31.03.2024 eest kokku 3123,96 eurot (s.o 260,33 x 12) ja perioodi 01.04.2024 – 20.05.2024 eest 287,72 eurot (kohtu arvutused: https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Nimetatud summadest tuleb maha arvestada hageja poolt kostjale käesoleva kohtumenetluse ajal juba tasutud elatis. Alates 21.05.2024 tuleb hagejalt kostja kasuks kuni tema täisealiseks (xx.xx.xxxx) saamiseni välja mõista elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 287,72 eurot kuus (valem: elatise baassumma 272,76 eurot, millele on liidetud 54,96 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50 % lapsetoetusest). Elatissummat tuleb muuta

§ 101

lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta

1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.
2. Menetluses esitatud muud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad, mis on otsuse põhjendavas osas kajastamata, ei omanud kohtu hinnangul tsiviilasja lahendamisel sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid täiendavalt ei analüüsinud.
3. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 5