KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-1835 Haldusasi Politsei- ja Piirivalve

) § 25 lg 2 alusel, kuna isiku suhtes esinevad

§ 23lg 1 punktides 1-3 sätestatud alused.

Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt. 1.

1. Puudutatud isik on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kel puudub VMS § 43 mõistes seaduslik alus Eestis viibimiseks. Tulenevalt PPA 29.01.2021 otsusest nr 15.3-3.2/23-2 kuulub välismaalane KPK-st vabanemisel Eesti Vabariigist väljasaatmisele Venemaa Föderatsiooni. 1.
2. PPA edastas 21.12.2023 Venemaa Föderatsioonile tagasivõtupalve. Venemaa Föderatsioon vastas 01.03.2024 PPA-le, et tagasivõtutaotlus on tagasi lükatud, sest puudub 3-23-1835 tõestus, et isikul ei ole Eesti Vabariigis viibimisalust ja et ta elukoht on Eesti Vabariigis. PPA hinnangul rikub Venemaa Föderatsioon tagasivõtu lepingut, mis on sõlmitud Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahel 25.05.2006, kuid vaatamata raskendatud koostööle jätkab PPA isiku dokumenteerimist ja edastas 24.05.2024 läbi välisministeeriumi korduva tagasivõtutaotluse isiku osas. Käesolevaks hetkeks ei ole PPA vastust saanud. 1.
3. Isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik isiku dokumenteerimiseks ning väljasaatmismenetluse lõpuni viimiseks, kuna isiku reisidokumendi taotlemine on pooleli. Samuti esineb isiku puhul endiselt põgenemisoht, sest välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud karistuseks vangistus (

§ 68p 4).

Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isik on 11 korral kriminaalkorras karistatud toimepandud süütegude eest, millest 3 karistust on kehtivad. Kuigi ainuüksi karistatuse fakt ei näita isikust tulenevat põgenemisohtu, näitavad varasemalt välismaalase poolt korduvalt toimepandud kuriteod tema valmidust seaduse rikkumiseks. Välismaalase karistused näitavad selgelt isiku meelestatust ning ükskõikset suhtumist Eesti Vabariigi õiguskorda. Tallinna Vangla 17.08.2023 saadetud e-kirjas on välja toodud, et isiku ohutasemeks on kõrgohtlik. PPA leiab, et isiku varasemad karistused viitavad, et isik suhtub õiguskorda negatiivselt. PPA-l puudub usaldus, et isik on vabaduses viibides kättesaadav, kuna isik on teinud PPA-le selgeks, et lahkumiskohustust ta ei soovi täia. 19.03.2024 ja 10.05.2024 vestlustel tagasisaatmise nõustajaga oli isik öelnud, et ei soovi Venemaa Föderatsiooni lahkuda, kuna teda ei seo selle riigiga mitte midagi ja soovib jätkata oma elu Eesti Vabariigis. 1.4. Samuti puudub isikul reisidokument ning isik ei soovi lahkuda Eesti Vabariigist (

§ 68punkt 6).

Seega ei täida isik kaasaaitamiskohustust, mis seisneb selles, et ta keeldub igasugusest koostööst enda dokumenteerimiseks (

§ 25lg 2).

Eluliselt pole usutav, et vabaduses viibides asuks isik PPA-ga koostööle enda dokumenteerimiseks. Praegusel ajal on puudutatud isik KPK-s viibinud 9 kuud. 1.5. Vanglas oleku ajal ei ole välismaalane tegelenud oma tagasipöördumistunnistuse või reisidokumendi taotlemisega. Isikul puudub kehtiv reisidokument. Isik on teadlik talle tehtud ettekirjutusest Eestist lahkumiseks ja ütleb, et ta suhtub sellesse halvasti. 10.05.2024 vestlusel ütles isik, et Venemaa Föderatsiooni ta lahkuda ei soovi, kuid viitas mingile alternatiivsele plaanile Eestist lahkumiseks, täpsemalt ei selgitanud. Isik ei täida kaasaaitamiskohustust (

§ 264lg 1 p 3).

PPA peab korraldama isiku väljasaatmist, mille jaoks peab PPA välismaalasele kehtiva reisidokumendi taotlema Venemaa Föderatsiooni käest. PPA varasemas praktikas seoses Venemaa Föderatsiooni kodanikele dokumentide hankimisega näitab, et isiku dokumenteerimine võtab isiku koostööga aega umbes pool aastat (vt haldusasjad nr 3-19-2410, 3-19-1817, 3-21-1343, 3-22-1691). Venemaa Föderatsioonile isiku tagasivõtmiseks esitatud taotluse lahendamine on aeganõudvam ja võib võtta aega üle pooleteise aasta (vt haldusasjad nr 3-18-629, 3-19-1690, 3-19-334, 3-20-735, 3-20-18 ja 3-19-2284). KPK-s viibides on isikule väljastatud mobiiltelefon koos internetiga ning isik saaks teha enda dokumenteerimiseks vajalikke toiminguid. 1.

1. Varasemad asjaolud on välja toodud 17.08.2023 taotluses.
2. PPA jäi 31.05.2024 kohtuistungil taotluse juurde. Isik ei ole niivõrd usaldust näidanud, mistõttu soovib PPA jätkuvalt kinnipidamise pikendamist KPK-s.
3. Puudutatud isik nõustus 31.05.2024 kohtuistungil PPA taotlusega. Isik kinnitas, et ei ole endale kehtivat reisidokumenti taotlenud, sest ta ei taha, et teda saadetaks Eestist välja. Isik kinnitas, et tal puuduvad kehtivad reisidokumendid ning selgitas, et varasemalt oli tal Venemaa Föderatsiooni pass, kuid ei tea, kus see on. Isik märkis, et ei mõista, miks teda Venemaa Föderatsiooni välja saadetakse, kui ta on Eestis sündinud. 2

§ 25

lg 2 ning

§ 23

lg 1 punktide 1 ja 3 alusel koosmõjus

§ 68punktidega 4 ja 6.

1. Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: 1) puudutatud isikul puuduvad kehtivad reisidokumendid; 2) puudutatud isik ei ole asunud neid taotlema; 3) puudutatud isik viibib Eestis seadusliku aluseta; 4) puudutatud isik on teatanud, et ei soovi Eestist lahkuda.
2. Kohtu hinnangul on täidetud

§ 23lg 1 p-s 3 sätetatud eeldused.

Vastavalt viidatud normile taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust; eelkõige on see lubatud juhul, kui välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et isikul kehtivad reisidokumendid puuduvad ning nende hankimine võtab aega. Seejuures on isikule pakutud võimalust ennast dokumenteerida, millest aga isik on keeldunud. Lisaks on isikule väljastatud mobiiltelefon koos internetiga ning isik saaks teha enda dokumenteerimiseks vajalikud toimingud, kuid siiski seda teinud ei ole. Ka 31.05.2024 kohtuistungil on isik kinnitanud, et ta ei ole reisidokumenti taotlenud eesmärgiga, et vältida enda Eestist välja saatmist.

1. PPA on selgitanud, et PPA varasem praktika seoses Venemaa Föderatsiooni kodanikele dokumentide hankimisega näitab, et isiku dokumenteerimine võtab isiku koostööga (telefonikõned ja kokkusaamised saatkonna ametnikuga, dokumendi taotluse ankeedi täitmine ja edastamine saatkonnale) aega umbes pool aastat, erinevalt olukorrast, kus Venemaa Föderatsioonile esitatakse taotlus isiku tagasivõtmiseks (vt PPA 31.05.2024 taotlus, lk 3; dtl 175). Käesoleval juhul on PPA piisavalt konkretiseerinud ja ära näidanud, et hoolimata PPA mõistlikest jõupingutustest kestab väljasaatmine ettenähtust kauem just nimelt puudutatud isiku tegevusetuse tõttu. Seejuures ei ole väljasaatmine muutunud perspektiivituks ning PPA on teinud mõistlikke jõupingutusi isiku dokumenteerimiseks (vt PPA 31.05.2024 taotlus, lk-d 1-2; dtl-d 173-174). Nii nähtub, et PPA on esitanud 24.05.2024 teistkordselt Venemaa Föderatsioonile tagasivõtutaotluse, kuid vastust sellele veel saadud ei ole. Seejuures puudub alust arvata, et vastust ei saabugi, kuivõrd esimesele tagasivõtutaotlusele on Venemaa Föderatsioon reageerinud, kuigi lükanud selle tagasi.
2. Kohus nõustub PPA-ga, et leebemate järelevalvemeetmete (

§ 10

lg 2) kohaldamine võimalik ei ole, kuivõrd isiku osas esineb põgenemisoht (

§ 68p 4).

Põgenemisoht seisneb asjaolus, et isik on varasemalt 11 korral kriminaalkorras karistatud toimepandud süütegude eest, millest 3 karistust on kehtivad ning isikule on mõistetud ka vangistus. PPA on õigesti täheldanud, et ainuüksi karistatuse fakt ei näita isikust tulenevat põgenemisohtu, siiski näitavad varasemalt välismaalase poolt korduvalt toimepandud kuriteod tema valmidust seaduse rikkumiseks. Seejuures on jätkuvalt asjakohased Tallinna Halduskohtu 08.02.2024 määruse nr 3-23-1835 põhjenduste punktides 6-8 toodud seisukohad. Puudutatud isiku ütlustest, käitumisest ja hoiakutest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, s.o esineb ka

§ 68p-s 6 nimetatud alus.

Seda, et isik ei soovi Eestis lahkuda on viimane kinnitanud ka 31.05.2024 kohtuistungil. Kohus selgitab puudutatud isikule, et isik saadetakse välja kodakondsusjärgsesse riiki, kuivõrd tal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. 10. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldaks isiku suhtes usalduse olemasolu. Arvestades isiku kriminaalset tausta ja varasemat käitumist, viitab see kogumis, et on suur tõenäosus, et vabaduses viibides hakkaks isik väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. 3

-s ettenähtud maksimaalset tähtaega (

§ 25lg 2).

Isik on viibinud KPK-s 9 kuud.

1. Kinnipidamistähtaja pikendamine nelja kuu võrra ei ole ebaproportsionaalne arvestades, et sama tõhusad aga leebemad meetmed taotletava eesmärgi saavutamiseks (väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks) puuduvad. Kuigi kinnipidamisega kaasneb eraelu ja vabaduspõhiõiguse riive, on see taotletava eesmärgi suhtes – tagada väljasaatmismenetlust – proportsionaalne. Kinnipidamine ei ole ka ebaproportsionaalne selle kestuse või isiku tervise ja turvalisuse aspektist. Käesoleval juhul, kui puudutatud isik taotleks endale reisidokumendid, siis oleks võimalik isik Eesti Vabariigist välja saata ning ta ei peaks kinnipidamiskeskuses viibima.
2. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 30.09.2024 (kaasa arvatud). (allkirjastatud digitaalselt) 4