3-24-1641/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1641 Haldusasi X kaebus Riigi Valimisteenistuse kohustamiseks hoiduma Eesti Vabariigi Euroopa Parlamendi
2. aasta valimiste eelhääletamise ajal kaebaja vabalt valitud kandidaadile antud hääle säilitamisest isikustatud elektroonilise häälena elektroonilise hääletamise süsteemis pärast elektroonilise hääle vastuvõtmist elektroonilise hääletamise süsteemi poolt. Menetlusosalised Kaebaja: X Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
3. Tagastada kaebus lahendamiseks. kaebajale halduskohtu pädevuse puudumise tõttu vaidluse
4. Jätta kaebaja esialse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
5. Tagastada kaebajale kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõiv kokku summas 40 eurot.
6. Sekretäril saata käesolev määrus kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse määruskaebusele esitajale kättetoimetamisest arvates. KOHTU SEISUKOHT JA SELGITUSED
7. X esitas Tallinna Halduskohtule
8. mail 2024 kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja palub kaebuses kohustada Riigi Valimisteenistust hoiduma Eesti Vabariigi Euroopa Parlamendi
9. aasta 1 valimiste eelhääletamise ajal kaebaja vabalt valitud kandidaadile antud hääle säilitamisest isikustatud elektroonilise häälena elektroonilise hääletamise süsteemis pärast elektroonilise hääle vastuvõtmist elektroonilise hääletamise süsteemi poolt. Ühtlasi palub kaebaja esialgse õiguskaitse korras keelata esialgse õiguskaitse korras alates
10. juunist 2024 kell 9.00 Riigi valimisteenistusel kaebaja vabalt valitud kandidaadile Eesti Vabariigi Euroopa Parlamendi
11. aasta valimistel antud hääle säilitamine isikustatud elektroonilise häälena elektroonilise hääletamise süsteemis pärast elektroonilise hääle vastuvõtmist elektroonilise hääletamise süsteemi poolt.
12. Kaebaja väidab kaebuses kokkuvõtvalt, et 2024 aasta europarlamendi valimistel Eestis säilitatakse valijate ja ka tema e-hääli isikustatud kujul ja valimiste läbiviijal on seega võimalik tuvastada e-hääle andnud valijate poliitilisi eelistusi. See on omakorda vastuolus demokraatia alustalaks oleva valimiste salajasuse põhimõttega. Kaebaja arvates puudub mõjuv põhjus andmaks täitevvõimule võimalus ligipääsuks valijate poliitiliste eelistuste kohta käivatele isikustatud andmetele. Selline e-valimiste korralduslik lahendus on vastuolus valimiste salajasuse ja delikaatsete isikuandmete töötlemise põhimõtetega. Kaebaja palub, et kohus keelaks vastustajal e-häälte töötlemise isikustatud kujul, st viisil, mis võimaldab tema e-häält viia kokku selle e-hääle andnud isikuga.
13. Kaebaja leiab, et tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on sedastanud, et kui isiku õiguste rikkumisega võib kaasneda pöördumatuid tagajärgi, võib isik oma õigusi rikkuva toimingu sooritamata jätmist ennetavalt nõuda ka siis, kui selleks on muu põhjendatud huvi (RKHKo 3-3-1-3-04 p 13). Kaebaja hinnangul ei olegi antud juhul põhjendatud taluda vastustaja toiminguga kaasnevat kaebaja õiguste rikkumist. Samas rõhutab kaebaja, et ta soovib kasutada riigi poolt võimaldatud hüvena just elektroonilist hääletamist. Kaebaja leiab, et õigusriigi ja seaduslikkuse põhimõtete valguses oleks põhjendamatu asuda seisukohale, et riik jätab kaebajale valiku, kas hääletada elektrooniliselt, millega kaasneb kaebaja õiguste õigusvastane rikkumine ja tõenäosuse suurenemine kaebajale suure ohu tekkimiseks, või alternatiivselt riivest hoidumiseks hääletada hääletussedeliga valimispäeval. Igal juhul puudub riigil õigus korraldada riigielu õigusvastaselt tegutsedes. Riik peab olema oma kodanikele eeskujuks nii oma sisekorralduse organiseerimisel kui ka oma tegevustes, millel on vahetu puutumus kodanikega.
14. Kaebaja on ka seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist EPVS § 66 lg-e 1 kohase kaebusega, kuivõrd selles kirjeldatud kaebuse esitamise eelduseks on juba toimunud õigusrikkumisega või seaduse rikkumisega seotud asjaolude vaidlustamine. Käesoleva kaebusega taotleb kaebaja tulevikus kaebajale tekkiva õigusrikkumisest hoidumist ja seda põhjustava toimingust hoidumist. Eeltoodut arvesse võttes leiab kaebaja, et käesoleva kaebuse aluseks olevad asjaolud ja nõue toimingust hoidumiseks on põhjendatud.
15. Kohus kaebajaga ei nõustu ja leiab, et nähtuvalt kohtule esitatud kaebusest on tegemist selgelt valmiste korraldaja tegevuse suhtes esitatud kaebusega ja tegemist EPVS § 66 mõttes üheselt valimiskaebusega, kuna vaidlustatakse valimiste korraldaja toimingut ning vahet ei ole, et tegu on toiminguga, mida alles hakatakse tegema või on selle tegemine e-valimiste kasutamisel tulenevalt valimiste korraldaja poolt seaduse alusel kehtestatud reeglitele väga tõenäoline. Kohus märgib, et Riigikohtu poolt tunnustatud põhimõtteline võimalus esitada ennetavalt preventiivne kaebus (antud juhul on kaebaja vormistanud kaebuse keelamiskaebusena) isiku õiguste pöördumatuid tagajärgi kaasa tooval tulevikus väga tõenäoliselt toimival rikkumisel, ei loo kohtu hinnangul halduskohtule pädevust vastavaid kaebusi lahendada, kui see on sisulises küsimuses antud seadusega teiste riigiorganite pädevusse. Käesoleva kaebus tuleb esitada Vabariigi Valimiskomisjonile. Kohtulik järelevalve riigiorganite (antud juhul siis vastavalt seadusele Vabariigi Valimiskomisjoni) otsuste peale valimiste korraldamisega seotud küsimustes tagatakse võimalusega pöörduda Riigikohtusse seadusandja poolt EPVS § 67 ja 701 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt jätab halduskohus kaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle kaebajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel vaidluse lahendamiseks pädevuse puudumise tõttu. 2
16. Kuna kohtul puudub pädevus kaebuse lahendamiseks jätab kohus läbi vaatamata ja tagastab ka kaebaja poolt koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluse.
17. Vastavalt HKMS § 104 lg 5 p 2 tagastab kohus tasutud riigilõivu, kui kohus tagastab kaebuse välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, siis tuleb kaebajale tagastada ka tasutud riigilõiv nii kaebuselt kui esialgse õiguskaitse taotluselt kokku summas 40 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 3