KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1644 Haldusasi Politsei- ja Piirivalve

) § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad

§ 15lg 1 ja § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud alused ning § 68 p-s 6 nimetatud põhimõte.

Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt. 1.

1. Moldova kodanik X saabus 21.05.2023 Schengenisse Ungari kaudu marsruuttaksoga Moldovast. Isiku sõnul sisenes ta Eestisse 22.05.2023 Ikla piiripunkti kaudu, biomeetrilise passi alusel viisavabalt, kasutades Moldova kodaniku passi nr XXXXXXX (kehtivusega 27.11.202027.112030). Moldova kodanikud, kes omavad biomeetrilist tavapassi võivad Schengeni viisaruumis (sh Eestis) viibida viisavabalt kuni 90 päeva 180 päeva jooksul. PPA on puudutatud 3-24-1644 isikule väljastanud perioodiks 06.06.2023-04.09.2024 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kinnituse (LTR) nr 1063966517/LT OÜ Nordstaff OÜ (registrikood 14600672). Isikule väljastati Eesti viisa nr EST100374578, kehtivusega 07.07.2023-28.02.
2. PPA tunnistas 22.09.2023 kehtetuks isiku LTR-i, kuna isikul puudub töötamise kanne Maksu- ja Tolliameti töötajate registris alates 31.07.
3. Samuti tunnistas PPA oma otsusega nr 1385/2023 kehtetuks isikule väljastatud Eesti viisa nr EST100374578, kuna temale oli antud viisa töötamiseks ja see eesmärk ei olnud enam täidetud. PPA edastas otsuse isikule e-posti aadressile, mis oli märgitud viisa taotlusele. Peale töölt vallandamist isik Eestist ei lahkunud. 1.
4. PPA algatas 18.06.2023 kriminaalasja nr XXXXXXXX, KarS § 200 lg 2 p 7 (võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga) alusel, milles kahtlustatav on puudutatud isik. Samuti on 21.04.2024 PPA menetluse infosüsteemis registreeritud juhtum nr 2101,24,0064224, kus isik läbis kaupluse kassaliini jättes tahtlikult tasumata kauba eest. Teo pani toime puudutatud isik. 1.
5. Puudutatud isik peeti 29.05.2024 kinni aadressil Alajaama 8 läheduses, Tallinnas, KrMS § 217 lg 2 p 3 (kuriteojäljed viitavad temale kui kuriteo toimepannud isikule) ja lg 3 p 3 (ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid) korras ja paigutati 48-tunniks arestimajja, aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. 1.
6. Puudutatud isik peeti kinni 31.05.2024 kell 09.21,

§ 15

lg 1 alusel PPA Põhja Prefektuuri piirivalvebüroo poolt 48-ks tunniks, aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Isik on seisuga 31.05.2024 viibinud Eestis 162 päeva ebaseaduslikult. Läbiviidud küsitluse käigus isik selgitas, et arvas, et tema viisa on kehtiv ja otsis endale tööd. PPA koostas isikule lahkumisettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052279407. Ettekirjutus on koheselt sundtäidetav. 2. PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb

§ 23lg 1 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus, põgenemise oht.

Isik on oma Eestis veedetud aja jooksul pannud toime kaks tahtlikku süütegu, ühe neist kasutades vägivalda. Isik on oma käitumisega näidanud, et ta ei austa Eesti seadusi ega aktsepteeri Eestis kehtivaid käitumisreegleid. Vastavalt välismaalaste seaduse (VMS) § 20 on isikul teavitamiskohustus, mille kohaselt peab ta PPA-d teavitama oma Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise seadusliku aluse andmisel, omamisel, pikendamisel ja kehtetuks tunnistamisel tähtsust omavate asjaolude muutumisest ja äralangemisest. Kui isik vallandati firmast Nordstaff OÜ, siis ta pidi arvestama võimalusega, et tema viisa tunnistatakse kehtetuks, kuna see oli antud töötamiseks ja tema töötamine ametlikult oli lõppenud. Isik ei täitnud oma teavitamiskohustust PPA ees, vaid jätkas töötamist erinevates firmades, lihtsalt seekord ebaseaduslikult mitmeid kuid järjest. Ta ei näidanud ise üles huvi, et teada saada kas tema viibimisalusega on kõik korras, kuna ta lõpetas ametlikult töötamise. Seega järeldab PPA, et isikul oli ükskõik kas tal on seaduslik alus kehtiv või võis muutuda kehtetuks. Tema soov on olla Eestis, hoolimata seadusliku aluse olemasolust. Isik tegi otsuse Eesti riigis viibides toime panna erinevaid süütegusid ja jätkata ebaseaduslikku töötamist. Sellest järeldab PPA, et vabaduses viibides võib isik lahkumiskohustuse täitmisest kõrvale hoiduda, nagu ta on varasemalt hoidnud kõrvale oma töösuhte seadustamisest. Hoolimata võimalusest viibimisaluse kehtivust kontrollida ja PPA poole pöörduda, otsustas ta jätkata ebaseaduslikult töötamist. PPA on arvamusel, et Eestisse jäädes kujutab isik ohtu avalikule korrale ja tema ebaseadusliku käitumise jätkumise tõttu võivad kahju saada nii Eesti riik (töötamise puhul saamata jäänud maksud) kui Eesti elanikud (isik pani röövi toime kasutades vägivalda) ning isik peab ootama oma tagasilendu PPA kinnipidamiskeskuses. 2.1. Esineb põgenemisoht

§ 68punkti 6 tähenduses. Isik on PPA-le väljendanud oma valmisolekut vajadusel lahkuda, kuid lisanud, et hetkel soovib töötada, et teenida raha lahkumiseks. 2

§ 10lg 2).

Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust. Vabaduses viibides jätkaks isik ebaseaduslikku töötamist ja süütegude toimepanemist, samuti väljasaatmisest kõrvalehoidumist. Isiku eluviisist järeldades võib oletada, et isikul ei ole probleemi seaduse rikkumisega ning seega vabaduses viibides ei oleks tema jaoks probleem hakata kõrvale hoiduma kohustusest kaasa aidata enda väljasaatmisele. Isikul puudub kindel elukoht, isik viibib tuttavate pool ning PPA ei saa olla kindel, et ta on tuttavate poolt vajadusel kättesaadav. 2.3. Kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu, et PPA-l oleks võimalik tagada isiku väljasaatmine Eesti Vabariigist. KPK-s on isikule tagatud majutus, pesemisvõimalused, toitlustus, vajadusel arstiabi ja on võimalus viibida värskes õhus. Isiku kinnipidamine ja paigutamine KPK-sse ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (

§ 23lg 4).

2.

1. Praeguseks hetkeks ei ole võimalik isiku väljasaatmine lõpule viia 48 tunni jooksul Moldovaga otselennuühenduse puudumise tõttu ning transiitlennud vajavad eelnevat luba.
2. PPA jäi 31.05.2024 istungil taotluse juurde. Kinnipidamine on vajalik, kuivõrd isiku varasem käitumine ja hoiakud ei anna alust usalduseks isiku suhtes ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine võimalik ei ole. Samuti puudub isikul kindel elukoht Eestis.
3. Puudutatud isik selgitas 3105.2024 kohtuistungil, et nõustub PPA taotlusega ning on nõus lahkuma esimesel võimalusel oma koduriiki. Isik kinnitas, et tal kindel elukoht Eestis puudub, alkoholiga probleeme ei ole. Isik selgitas, et sai alles täna teada, et tema viisa ja töötamise registreering on tunnistatud kehtetuks. Ühtlasi märkis isik, et viisataotluse täitis tööandja ning temal ei ole e-postiaadressi kunagi olnud. Seetõttu ei teadnud ta ka viisa kehtetuks tunnistamisest varasemalt. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus lahendab asja lihtmenetluses, kohaldades kohtuistungile mh halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 134 lg 2 punktis 1 ja § 135 lg-s 4 sätestatut.
5. Juhindudes

§ 23

lg 1 p-st 1 ja lg-st 11 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 31.07.2024 (kaasa arvatud). 7.

§ 2lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. PPA on piisavalt põhistanud oma taotlust, et puudutatud isik viibib Eestis seadusliku aluseta. Puudutatud isikule on 31.05.2024 tehtud lahkumisettekirjutus nr 1052279407, mis on koheselt sundtäidetav. Seega puudub isikul Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus. 8. Vastavalt

§ 23

lg-le 1 taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Haldustoiminguks loa andmiseks piisab, kui üks

§ 23lg-s 1 nimetatud alustest on täidetud.

Lisaks õigusaktis toodud alustele võib põgenemisohu tuvastamisel arvesse võtta ka muid isikuga seotud asjaolusid. Tagasisaatmise käsiraamatus on peetud põgenemisohule viitavateks teguriteks 3

§-st 68. Tulenevalt

§ 68

punktist 6 esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või KAPO-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. 10. Vaidlust ei ole selles, et lahkumisettekirjutus on isikule tehtud 31.05.2024, kuivõrd isik viibib Eestis seadusliku aluseta. Samuti ei ole vaidlust selles, et isik on töötanud peale LTR-i kehtetuks tunnistamist ebaseaduslikult Eestis ning soovib seda vabaduses olles uuesti jätkata, eesmärgiga teenida raha tagasisõiduks (vt küsitluse protokoll, lk 3). Kuigi isik on 31.05.2024 kohtuistungil kinnitanud, et nõustub Eestist lahkuma, siiski asjaolu, et isiku suhtes on alustatud kaks kriminaalasja, tal puudub kindel elukoht Eestis, samuti piisavad rahalised vahendid, annavad alust kahtluseks, et vabaduses viibides ei oleks isik PPA-le kättesaadav ning seetõttu KPK-st vabastamine võib seada ohtu isiku väljasaatmise tulemuslikkuse. Riigikohus on selgitanud, et põgenemisohtu tuleb mõista tavatähendusest laiemalt ning

§ 68

punkt 6 hõlmab ka kavatsuse täita lahkumiskohustust üksnes tingimustel, mis seavad ohtu lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkuse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.4). Sellise tingimusena on puudutatud isik välja toonud näiteks ebaseaduslikult töötamise, et teenida raha koduriiki tagasipöördumiseks. 11. Kohus nõustub PPA-ga, et leebemate järelevalvemeetmete (

§ 10lg 2) kohaldamine pole võimalik, kuivõrd see eeldaks usaldust isiku vastu.

Käesoleval juhul aga ei ole isik oma varasema käitumisega (algatatud on kaks kriminaalasja, ebaseaduslik töötamine) sellist usaldust tekitanud, vaid annab alust kahtluseks, et kui isik on varasemalt kahel korral õiguskorda rikkunud ning see on päädinud kriminaalmenetluste algatamiseks, ei pruugi isik ka edaspidi õiguskorda järgida, sh täita lahkumisettekirjutust. Isiku suhtumist õiguskorda ilmestab ka küsitluse käigus väljendatud, et isik küll teab, et ilma loata töötamine lubatav ei ole, kuid teeks seda siiski (vt küsitluse protokoll, lk 3). Ühtlasi ei pruugi vastata tõele isiku väide kohtuistungil, et alkoholiprobleemid tal puuduvad. Nimelt nähtub asja materjalist, et isikuga töölepingu lõpetamise põhjuseks oli viibimine tööl joobeseisundis (vt TÖR väljavõte, lk 2). Alkoholiprobleemid võivad seada ohtu väljasaatmise tulemuslikkuse. Väljatoodud asjaolud kogumis ei tekita usaldust isiku vastu, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisel oleks tagatud isiku väljasaatmise tulemuslikkus. Olukorras, kus isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid ning isik on kinnitanud, et ta on jätkuvalt huvitatud töötamisest Eestis, võib see anda alust kahtluseks, et isik võib hakata vabaduses olles väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. 12. Asjast ei nähtu, et kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (

§ 23lg 4).

Kohus leiab, et kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Abinõu kohaldamise eesmärk on tagada puudutatud isiku väljasaatmise tulemuslikkus. PPA on selgitanud, et isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul ei ole võimalik, kuivõrd Moldovasse otselende ei lähe ning transiitlendude jaoks on vaja eelnevat luba. See aga võtab aega. Kohtul puudub alus nendes PPA väidetes kahelda.

1. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mille tõttu võiks praegu pidada isiku koduriiki tagasisaatmist ilmselgelt perspektiivituks. Kohtule ei nähtu, et isiku lühiajaline kinnipidamine kuni 2 kuuks oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne. 1 Komisjoni soovitus (EL) 2017/2338, 16.11.2017, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel (edaspidi Euroopa Komisjoni
2. a tagasisaatmise käsiraamat), p 1.
3. 4

§ 24lg-d 11 ja 3). (allkirjastatud digitaalselt) 5