Obsah (4)

§ 3§ 175§ 173§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht 27. mai 2024, Haapsalu Tsiviilasja number 2-20-11179 Tsiviilasi Võlgniku V K'i kohustustest vabastamise menetlus Menetl

§ 3

lg 3 kohaselt pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt

§ 175

lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 7. Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 5 kohaselt kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 2 2-20-11179 8.

§ 173sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel.

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).

1. Kohus kuulas võlgniku ära 01.03.2024 ning andis võlausaldajatele tähtaja soovi korral võlgniku kohustustest vabastamise keeldumise osas seisukoha esitamiseks. Kohus olles kuulanud võlgniku ära ja tutvunud võlausaldajate seisukohtadega, leiab, et kohtu hinnangul tuleb keelduda V Ki vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohtute infosüsteemist ei nähtu küll võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos, kuid kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses.
2. Vaatamata asjaolule, et kohus andis menetluse kestel võlgnikule korduvalt võimalusi täita enda kohustusi ja esitada kohtule õigeaegselt tegevusaruannet, võlgnik enda kohustusi ei täitnud. Kohus selgitas 12.12.2023 kohtunõudes, et võlgnik on kohustatud esitama usaldusisiku aruande, mis peab sisaldama järgmiseid andmeid: 1) võlgniku kõikide pangakontode väljavõtted perioodi kohta 22.11.2022 – 21.11.2023 k.a; 2) võlgniku töökoha ja sissetulekute suuruse kohta jooksva perioodi kohta, lisada tuleb töötasu õiend. Kui isik ei tööta, siis seletus mis põhjusel ei tööta ja mida ta on teinud mõistliku tulutoova tegevuse otsimiseks. Lisada tuleb tõendid: näiteks Töötukassa õiendid töö otsimise kohta; 3) võlgniku varalist seisu aruande esitamisel ajal; 4) infot selle kohta, kas ja millises ulatuses võlgniku vara/sissetuleku arvelt on tehtud eelnimetatud perioodil kinnipidamisi ja väljamakseid võlausaldajatele. Võlgnik kohtunõudele ei reageerinud. Kohus andis teistkordselt võlgnikule tähtaja aruande esitamiseks 30.01.2024, võlgnik kohtunõudele ei reageerinud. Ärakuulamisel andis kohus võlgnikule veel kord tähtaja aruande esitamiseks, aruannet võlgnik ei esitanud.
3. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (

§ 175

lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15).

§ 175

lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

1. Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid nr 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-1916, p 14). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei nähtu võlgniku V Ki (pankrotis) käitumisest initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Võlgnik ei ole mingilgi määral tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsinud. Ärakuulamisel võlgnik üksnes avaldas, et soovis minna Töötukassasse, kuid kukkus. Võlgnik ei ole esitanud tõendeid sellest, miks tal ei olnud võimalik varasemalt tulutoovat tegevust otsida. Eesti Töötukassa vastusest nähtuvalt ei ole võlgnikule perioodil 01.11.2022-06.05.2024 ühtegi väljamakset tehtud. Maksuandmete 3 2-20-11179 tõendist nähtuvalt võlgnikul puuduvad eelpool nimetatud perioodil mistahes sissetulekud. Swedbank AS vastusest nähtub, et võlgniku pangakonto on panga initsiatiivil võlgnevuse tõttu suletud juba pankrotimenetluse kestel 27.02.
2. Võlgnik ei ole menetluse kestel korrektselt täitnud lisaks aruande esitamise kohustust, varjates sellega andmeid enda sissetuleku ja vara kohta. Võlausaldaja PG Inkasso OÜ märgib, et võlgnik ei ole ühtegi makset võlausaldajale teostanud. Võlausaldaja leiab, et käesoleval juhul ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine põhjendatud kuivõrd võlgnik ei ole täitnud ega proovinud täita enda kohustusi mistahes viisil või summas ega proovinud leida võlausaldajaga mistahes teistsugust kokkulepet enda kohustuste täitmiseks. Võlausaldaja PlusPlus Baltic OÜ on seisukohal, et võlgniku ei tohi kohustustest vabastada ja menetlus tuleks lõpetada, ühtegi väljamakset võlgnik teinud ei ole. Ka kohtutäitur Heimo Vilpuu märkis, et makseid võlgnik teinud ei ole. Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud kohustustest vabastamise menetluse kestel

§-s 173 lg 1, 2 ja 3 tulenevaid kohustusi ning ei ole otsinud tulutoovat tegevust, ei ole kohtule esitanud korrektset aruannet, varjates sellega andmeid oma sissetuleku suuruse ja vara kohta ning võlausaldajatele väljamakseid teinud ei ole. Menetluse kestel ei ole võlgnik olnud kättesaadav kohtule. 13. Tuvastatud asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole oma

§s 173 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud kohustusi täitnud, ei ole tegelenud tulutoova tegevusega ega seda otsinud, on esitamata jätnud andmeid ja varjanud seeläbi saadud tulusid, ei ole teinud võlausaldajatele väljamakseid ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve, mistõttu esineb

§ 175lg 2 p 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.

14. Õiguse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast annab üksnes

§-s 173 nimetatud kohustuse süüline rikkumine (Riigikohtu 27.02.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-113). Kohus leiab, et V K (pankrotis) on rikkunud

§ 173nimetatud kohustust süüliselt.

Võlaõigusseadus (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul tegutses võlgnik tahtlikult, kantuna soovist mitte rahuldada võlausaldajate nõudeid – seega on võlgnik rikkunud oma

§-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt. Võlgnikule on nii pankrotimenetluse lõppemisel kui kohustustest vabastamise menetluse kestel korduvalt selgitatud tema kohustusi, võlgnik sellegi poolest enda kohustusi täitma ei ole asunud. 15. Kuivõrd kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma

§-s 173 tulenevat kohustust süüliselt, tuleb vastavalt

§ 175

lg 2 p 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku V K (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 16.

§ 175

lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohus keeldub V K´it (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast tuleb V K´i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. 17. Juhindudes

§ 172

lg-st 4 vabastab kohus menetluse lõpetamisel V K´i usaldusisiku kohustuste täitmisest. 18.

§ 175

lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 19.

§ 175

lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Kohus keeldus võlgniku kohustustest vabastamast. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse. 4 2-20-11179 20. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad võlgniku kanda. Kuivõrd kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 5