KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-13312 Tsiviilasi K M hagi C M ja

) § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäärast; - 25.08.2022 edastas kohtutäitur E V hagejale täitmisteate täiteasjades nr 022/2022/xxx ja 022/2022/xxx. Mõlemas asjas oli nõude sisuks elatise võlgnevus perioodil 01.01.2022 – 24.08.2022 summas 243,60 eurot; - perekonnaseaduse (

) seadusemuudatus (jõustunud 01.01.2022.a.) võtab elatise kindlaksmääramisel arvesse baassumma suurust (01.04.2022 – 31.03.2023 209,2 eurot), eelneva aasta keskmist brutokuupalka, lapsetoetusi, lapsega koosveedetavat aega ja mastaabisäästu. Selle eesmärgiks on kaitsta elatist maksma kohustavat vanemat, et ta ei peaks andma lapsele elatiseks kogu oma sissetulekut või seadma täies ulatuses elatise maksmisega ohtu enda või oma teiste laste ja pereliikmete heaolu. Perioodil 01.04.2022 – 31.02.2023 on elatise summa lapse kohta 225,64 eurot. Eelnevalt kirjeldatud elatissumma on tuletatud

§-st 101. Lähtudes otsusest ja täna kehtivast seadusest on hageja kohustatud maksma igakuist elatist 196,31 eurot lapse kohta ehk kokku 392,62 eurot; - hageja on jätkanud igakuise elatise maksmist kogusummas 508,08 eurot, seega on hageja elatise kohustust täitnud korrektselt ning tal on elatise maksmise osas ettemakse. Septembris 2022 on hageja tasunud elatist kohtutäituri pangakontole summas 392,62 eurot, sest hageja ei teadnud, millise täitmisavalduse kostjate seaduslik esindaja esitanud on. Menetluse käigus on selgunud, et kostjate seaduslik esindaja nõuab elatist ainult konkreetses perioodis (2022 jaanuar – august); - kostjate seaduslik esindaja on siinkohal mõistnud valesti kehtivat kohtuotsust ning pöördunud alusetute täiteavaldustega kostjate nimel kohtutäituri poole hageja suhtes täitemenetluste alustamiseks. Kohtutäitur ei peaks sekkuma kohtulahendi täitmisesse, kui kohtulahendit täidetakse vabatahtlikult. Hagejal puudub kostjate ees võlgnevus, sest ta on elatist maksnud lähtuvalt 31.10.2020 kohtuotsusest, mistõttu tuleb sundtäitmised lubamatuks tunnistada. Kostja vaidleb hagile vastu. Tema seisukoht on järgmine: - uus elatise kindlaksmääramise kord ei rakendu varasematele elatise asjadele ning 2 muudatuste tulemusena varem välja mõistetud elatise summasid ei vähendata. Kui lastele on elatis välja mõistetud muutuva suurusena erinevas summas kui pool kuupalga alamäära ühe lapse kohta (näiteks 60% või 87% poolest kuupalga alammäärast), muutub summa vastavalt kuupalga alammäära muutumisele senisel moel ka edaspidi. Sellisel juhul tuleb arvutamisel aluseks võtta uus kuupalga alammäär. Sama seisukohta on väljendatud Justiitsministeeriumi kodulehel; - kuna

§ 101lg 1 sätestas nii enne 01.01.2022.a.

kui sätestab ka peale 01.01.2022.a., et elatis ei või olla väiksem kui seaduses sätestatud alammäär ning tsiviilasjas nr 2-18-4914 analüüsiti põhjalikult nii laste kulusid kui ka kõiki hageja vastuväiteid, on ilmne, et Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2020 lahendit tuleb täita selliselt, nagu on elatis vastava lahendi kohaselt alaealiste laste kasuks välja mõistetud ehk lähtudes Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäärast ning hageja kohustub elatist tasuma 87% poolest Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäärast kummalegi lapsele; - aastal 2022 on kuupalga alammäär 654 eurot ning hageja poolt kummalegi kostjale tasumisele kuuluv elatis vastavalt 654/2*87%=284,49 eurot kuus ehk mõlemale kostjale kokku 568,98 eurot. Selliselt ei ole kostjad esitanud täitmiseks alusetut täitmisavaldust, vaid lähtunud jõustunud kohtulahendist. Hageja on maksnud kostjatele elatis 60,90 eurot võrra väiksemas summas. Septembris 2022 on hageja jätnud elatise täielikult tasumata; - hageja nõuet ei ole võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise osas rahuldada, sest hagejal on elatise maksmise kohustus igakuiselt kuni laste täisealiseks saamiseni ning hageja ei ole nimetatud kohustusi kohaselt ja täielikult täitnud ning elatise tasumise kohustus on hagejal ka tulevikus. Sundtäitmise menetluses ei saa asuda kostjatele välja mõistetud elatise lahendit selgitama või muutma ning elatist vähendama. Hageja püüab endale sobivalt elatise lahendit tõlgendada, et tasuda oma lastele elatist vähem, kui peab. Kohtu seisukoht 3. Hageja on esitanud kostjate vastu hagi täiteasjades nr 022/2022/xxx ja 022/2022/xxx sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, mis sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seega saab kohus hagi rahuldada, kui täitedokumendist tulenev nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. 4. Täiteasjades nr 022/2022/xxx ja 022/2022/xxx on alustatud täitemenetlus Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2020 kohtuotsuse tsiviilasjas 2-18-4914 (täitedokument) täitmiseks. Täitmisteate ning täiteavalduse kohaselt on nõude sisuks ja suuruseks elatise võlgnevus alates 01.01.2022 – 24.08.2022 summas 243,60 eurot (tl 11-14, 61-62). Täitedokumendi kohaselt on hagejalt välja mõistetud igakuine elatis kostjate kasuks 87%

§ 101lg-s 1 sätestatud elatise alammäärast alates 1.

aprillist

1. a kuni kostjate täisealiseks saamiseni (tl 5-9). Seega on praeguse vaidluse puhul oluline hinnata, kas hageja on täitnud täitedokumendis ettenähtud summa ulatuses laste ülalpidamiskohustust. 4.
2. Kohus märgib, et täitmisavaldusest ning täitmisteatest nähtub, et vaidlustatud täitemenetlustes täidetakse elatisvõlgnevust perioodi 01.01.2022 – 24.08.2022 osas. Nendest tõenditest ei nähtu, et koos elatise võlgnevusega viidatud perioodi osas oleks 3 täitmisele esitatud ka perioodilise elatise nõue nagu seda võimaldab TMS § 23 lg
3. Seega saab kohus praegusel juhu kontrollida täitemenetluse läbiviimise lubatavust perioodi 01.01.2022 – 24.08.2022 osas.
4. Peamine vaidlusküsimus asjas seisneb selles, kuidas tuleb täita täitedokumenti alates 01.01.2022, mil jõustus uus

§ 101regulatsioon elatise osas.

Hageja on seisukohal, et perioodil 01.01.2022 – 24.08.2022 tuli tal elatist tasuda 196,31 eurot kuus kostja kohta. Hageja lähtub elatise suuruse arvutamisel 01.01.2022 kehtima hakanud

§-s 101 sätestatud elatise suurusest. Kostjad leiavad, et elatise suurus viidatud perioodil oli 284,49 eurot kuus kostja kohta lähtudes

1. aastal kehtivast töötasu alammäärast. 5.
2. Täitedokumendist tulenevalt tuleb hagejal tasuda kostjatele elatist 87% ulatuses

§ 101lg-s 1 sätestatud elatise alammäärast.

Täitedokumendi tegemisel ajal kehtis

§ 101

lg 1 ning millele on ka täitedokumendis viidatud, sidus elatise alammäära Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

ei seo elatist kuupalga alammääraga, vaid kehtestab elatise baassumma koos sellele lisanduvate komponentidega (

§ 101lg 3 jj).

Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et

§ 101

muutmisega alates 01.01.2022 peaks elatise ümberarvutamine toimuma automaatselt lähtuvalt uuest regulatsioonist. Selline tõlgendus on vastuolus

§ 2172

lg-ga 1, mille kohaselt muutub elatise arvestamine alates 01.01.2022 üksnes kohtulahendite puhul, mille kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus. Ka sellisel juhul ei tehta ümberarvestusi uuest

§-s 101 sätestatud regulatsioonist lähtuvalt, vaid sellisel juhul loetakse elatise summaks 292 eurot kuus. Täitedokumendis on viidatud küll

§ 101

lg-le 1, kuid see viide on tehtud enne 01.01.2022 kehtinud

§ 101

lg-le 1 ning sellest lähtuvalt tuleb kohtulahendi täitmisel juhinduda (Tartu Ringkonnakohtu 25.08.2022 määrus asjas nr 222-8053, p 6). 5.2.

§ 2172

lg 1 järgi loetakse elatise suuruseks alates 01.01.2022 292 eurot kuus kahel juhul:

1. kui kohtulahendi järgi on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või
2. kui kohtulahendi järgi on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist poole töötasu alammäära ulatuses kuus. Praegusel juhul on väljamõistetud elatis seotud elatise miinimumääraga, so hagejal on täitedokumendi järgi kohustus kostjatele elatist maksta 87%

§ 101lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärast.

Järelikult tuleb lähtuda

§ 2172lg-s 1 sätestatust.

Sellest lähtuvalt tuleb hagejal kostjatele elatist tasuda 2022. aastal 508,08 eurot kuus (so 254,04 eurot kuus ühele kostjale, 292*87%). Selliselt on elatise suurus kooskõlas sellega, millistest asjaoludest lähtuvalt täitedokumendiks oleva kohtulahendiga elatis hagejalt kostjate kasuks välja mõisteti. Kui hageja hinnangul tuleks täitedokumendis väljamõistetud elatise suurust muuta lähtuvalt praegu kehtivast

§-s 101 sätestatust, tuleb hagejal esitada kohtusse elatise suuruse muutmise hagi (

§ 2172 lg 2).

Kohus märgib täiendavalt, et kohus pole õigusnormi kohaldamisel seotud Justiitsministeeriumi kodulehel antud seisukohtadega.

1. Hageja kontoväljavõttest nähtuvalt on ta kostjatele perioodil 01.01.2022-24.08.2022 elatist tasunud kokku 508,08 eurot kuus, so 254,04 eurot kostja kohta (tl 10). Järelikult on hageja tasunud mõlemale kostjale elatist perioodil 01.01.2022 – 24.08.2022 nõuetekohaselt (vt otsuse p 5.2). Kuivõrd hageja on täitedokumendis ettenähtud summa ulatuses kostjatele ülalpidamist andnud vabatahtlikult, on täitedokumendist tulenev nõue perioodil 01.01.2022 – 24.08.2022 rahuldatud. Järelikult on täiteasjades nr 022/2022/xxx 4 ja 022/2022/xxx sundtäitmine lubamatu TMS § 221 lg-st 1 tulenevalt. Seetõttu rahuldab kohus esitatud hagi. Kohus selgitab täiendavalt, et hagi rahuldamisest olenemata on hagejal kohustust ka edaspidi täitedokumenti täita ning käesoleva otsusega pole täitedokumendiga väljamõistetud elatise suurust muudetud.
2. Kohus on 03.10.2022 määrusega hagi taganud ning peatanud täiteasjades nr 022/2022/xxx ja 022/2022/xxx täitemenetlused (tl 70-72). TsMS § 445 lg 2 alusel jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse, et tagada kohtulahendi täitmist. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Reeglina jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 162 lg 4 võib aga kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul on mõislik jätta poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel nende endi kanda sõltumata hagi rahuldamisest. Kostjateks on lapsed, kes vajavad ise ülalpidamist ning oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, kui käesoleva asja menetluskulud jääksid nende kanda.
4. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja nende rahalist suurust kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 5