2-24-4578/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-24-4578 Tsiviilasi Anti Vijandi hagi Creedo Invest OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Hagi tagamine Tsiviilasja hind 6000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 22. märtsi 2024 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Creedo Invest OÜ määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (kostja): Creedo Invest OÜ (registrikood 14896164), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar Vastustaja (hageja):

Anti Vijand (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas esindajad RESOLUTSIOON 1. Täiendada Tartu Maakohtu 22. märtsi 2024 määruse resolutsiooni järgmisega:

1.1.Määrata Anti Vijandile tähtaeg 20 päeva määruse kättetoimetamisest tagatise 9139,68 eurot tasumiseks.

Tagatis tuleb anda makstes 9139,68 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank AS-is nr EE062200221059223099, SEB Pank AS-is nr EE571010220229377229, Luminor Bank AS-is nr EE221700017003510302 või LHV Pank AS-is nr EE567700771003819792. Anti Vijandil tuleb Tartu Maakohtule esitada maksekorraldus või muu tagatise andmist tõendav dokument.

1.2.Tühistada Tartu Maakohtu 22. märtsi 2024 määrusega kohaldatud hagi tagamine juhul, kui Anti Vijand ei tasu tagatist tähtaegselt.

2.Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

3.Rahuldada Creedo Invest OÜ määruskaebus osaliselt.

4.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav (TsMS § 390 lg 1).

ASJAOLUD 1. Anti Vijand (hageja) esitas 20. märtsil 2024 Tartu Maakohtule hagi Creedo Invest OÜ (kostja) vastu sundtäitmiseks lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 186/2024/30.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Lahe Hunt OÜ (laenusaaja I) ja kostja 28. septembril 2020 tähtajatu laenulepingu nr XXXXXXXXXX ja 1. oktoobril 2020 tähtajatu laenulepingu nr XXXXXXXXXX.

Laenulepingute kohustuste täitmiseks sõlmiti hagejaga (laenusaaja I juhatuse liikmega) käenduslepingud (vastavalt 29. septembri 2020 ja 1. oktoobril 2020). 6. oktoobril 2020 sõlmisid hageja ja kostja hüpoteegi seadmise- ja asjaõiguslepingu, millega hageja koormas temale kuuluva XXXXXXXXXX kinnisasja hüpoteegiga summas 50 000 eurot kostja kasuks. Lepingu kohaselt olid hüpoteegiga tagatud eelnimetatud laenulepingutest ning kostja ja laenusaaja I vahel võimalikest tulevikus sõlmitavatest lepingutest tulenevad nõuded. 4. juunil 2021 ja 25. augustil 2021 sõlmisid laenusaaja I ja kostja laenulepingute lisad ja käenduslepingute muudatused.

30.augustil 2021 sõlmisid Vestium OÜ (laenusaaja II) ja kostja laenulepingu nr XXXXXXXXXX, mille täitmise tagamiseks seati Võru vallas Võru maakonnas Mustja külas asuvatele XXXXXXXXXX ja X kinnistutele ühishüpoteek. Samal kuupäeval sõlmiti laenusaaja II juhatuse liikmetega (s.o hageja ja Piret Reediga) käenduslepingud.

31.augustil 2021 sõlmisid hageja ja kostja hüpoteegi lõpetamise kokkuleppe, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Lepinguga koormas hageja tema omandis olevad XXXXXXXXXX ja X kinnistud ühishüpoteegiga summas 100 000 eurot. Lepingu p 5.1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik kostja nõuded laenusaaja I vastu, mis tulenevad laenulepingutest nr XXXXXXXXXX ja nr XXXXXXXXXX, nende lisadest ning nende vahel võimalikest tulevikus sõlmitavatest laenu-, krediidi- ja faktooringulepingutest ja nende muudatustest ning lisadest tulenevad nõutest. Samuti on hüpoteegiga tagatud kõik kostja nõuded laenusaaja II vastu, mis tulenevad laenulepingust XXXXXXXXXX, selle sõlmitud ja võimalikest tulevikus sõlmitavatest muudatustest ja lisadest ning nende vahel võimalikest tulevikus sõlmitavatest laenu-, krediidi- ja faktooringulepingutest ja nende muudatustest ning lisadest tulenevad nõuetest.

21.märtsil 2022 sõlmisid hageja ja Tenno Parmas (alates 7. aprillist 2020 kostja juhatuse liige) notariaalse müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille esemeks oli XXXXXXXXXX kinnistu. Lepingu p 3.4. kohaselt leppisid müüja (hageja) ja ostja (Tenno Parmas) kokku, et hüpoteek jääb endiselt tagama nõudeid, milles hageja ja kostja varasemalt kokku leppisid ning ostja (Tenno Parmas) võtab üle kõik tagatiskokkuleppes lepingu eseme omanikule tulenevad kohustused.

2.novembril 2023 esitas kostja laenulepingute XXXXXXXXXX ülesütlemisavaldused.

XXXXXXXXXX, XXXXXXXXXX Kostja esitas 10. jaanuaril 2024 täitmisavalduse, mille alusel alustas kohtutäitur Reet Rosenthal täitemenetluse hageja suhtes täiteasjas nr 186/2024/30. Täitmisteate kohaselt on täitedokumendiks on 2 31. augusti 2021 notariaalne leping ning nõude suuruseks 99 344,38 eurot. 19. veebruari 2024 kinnisasja arestimise aktiga on arestis kohtutäitur hagejale kuuluva X kinnistu.

Hageja on seisukohal, et kõik tema käenduslepingutest tulenevad kohustused ja hüpoteegiga koormatud kinnistu omaniku kohustused, on kostja nõusolekul üle läinud Tenno Parmasele. Seega ei ole kostjal hageja vastu nõuet, mida täitemenetluses täita.

2.Hageja esitas koos hagiavaldusega hagi tagamise taotluse, milles palub hagi tagamise korras peatada täitemenetluse täiteasjas nr 186/2024/30 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Taotluse kohaselt on täitemenetluse jätkamise korral täituril võimalik hagejale kuuluv vara enampakkumisel müüa, et täita nõuet, mille täidetavus on vaidlustatud. Selliselt tooks omandiõiguse kui põhiõiguse kaotamine hagejale kaasa pöördumatuid tagajärgi. Hagejat ei oleks eeldatava positiivse kohtuotsuse korral omandi kaotamise tagajärjel täitemenetluses võimalik hiljem sellele eelnenud olukorda asetada või oleks selle taastamine raskendatud. Hagis on esitatud põhjendused, millele tuginedes hageja leiab, et kostjal puudub nõue tema vastu. Hageja hinnangul ei koorma täitemenetluse peatamine kostjat liigselt, kuna täitemenetluse peatamine lükkab sissenõudja nõude realiseerimise ainult teatud ajaks edasi, võimaldades täitedokumendi täitmist jätkata.

MAAKOHTU SEISUKOHT 3. Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ja peatas hagi tagamise korras kohtutäitur Reet Rosenthali poolt hageja suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 186/2024/30 kuni käesolevas asjas tehtud lahendi jõustumiseni.

Maakohtu hinnangul on hagi lubatav, õiguslikult perspektiivikas ja hageja on oma nõudeid praeguses menetlusetapis piisavalt põhistanud (TsMS § 381 lg 1, § 363 lg 1 p-d 1-3 ja TsMS § 235 ja § 381 lg 2). Hagi tagamise otsustamisel ei lahenda kohus hageja nõuet sisuliselt, vaid hindab üksnes seda, kas hagis toodud asjaoludel on hageja nõude rahuldamine võimalik.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning hagi rahuldamise korral tuleks täitemenetlus lõpetada. Kui hagi menetlemise ajal täitemenetlus jätkub, siis võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha, sest täitedokumendi sundtäitmine võib hagi rahuldamise ajaks olla lõpuleviidud. Seetõttu tuleks üldjuhul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemise ajaks täitemenetlus TsMS § 377 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel peatada, kui muud hagi tagamise eeldused on täidetud. Eelkõige tuleb kohtul hinnata, ega kostja huvisid hagi tagamisega ebaproportsionaalselt ei kahjustata (Riigikohtu 13. jaanuari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-15, p 9).

Maakohtu hinnangul on hageja piisavalt põhistanud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Hageja palub hagi tagada, sest täitemenetluse käigus võidakse võõrandada hageja kinnistu. Hagi rahuldamise lõppeesmärk on hageja jaoks olukord, mis eelnes sundtäitmise alustamisele ning seega võib täitemenetluse jätkamine raskendada või teha võimatuks kohtuotsuse täitmise. Maakohus asus seisukohale, et kohaldatav hagi tagamise abinõu on käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades asjakohane ja proportsionaalne ega koorma kostjat liialt, arvestades hageja õigustatud huvisid (TsMS § 378 lg 4).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. Kostja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega hagi tagamise taotlus rahuldati ja teha uus määrus, millega 3 jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Hagi tagamise meetmete kehtima jätmise korral palub kostja teha hagi tagamise jätkumine sõltuvaks hageja poolt 9139,68 euro tagatise andmisest.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Maakohus ei ole nõuetekohaselt põhjendanud hagi lubatavust, perspektiivikust ning nõuete põhistatust. Hagi tagamise määruses tuleb esitada ka nende eelduste olemasolu kinnitavad sisulised põhjendused. Maakohtu määrus selliseid põhjendusi ei sisalda. Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks enne hagi tagamist selgeks teinud, millise konkreetse kohustuse üleminekuga hageja sundtäitmise lubamatust põhjendab.

Maakohus jättis kostja huvidega täielikult arvestamata. Samuti ei ole maakohus kaalunud hagejalt hagi tagamise tagatise nõudmist vastavalt TsMS § 383 lg 1 alusel. Maakohus ei kuulanud kostjat enne hagi tagamist ära vastavalt TsMS § 384 lg-le 1. Kostja ärakuulamine oli ajaliselt võimalik. Eeltoodud rikkumised toovad kaasa maakohtu määruse tühistamise.

Hageja leiab, et kostja vastu esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on õiguslikult perspektiivitu. Antud juhul on kõik eeldused täitemenetluses hüpoteegi realiseerimiseks täidetud.

Kuna hageja ei ole mitte ühtegi XXXXXXXXXX kinnistut koormava hüpoteegi realiseerimise eeldust vaidlustanud, siis on hagi õiguslikult perspektiivitu.

Hageja kui tagatise andja, st kolmandate isikute kohustuste täitmist tagava hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku, õigused ja kohustused ei ole XXXXXXXXXX kinnistu osas hagejalt kolmandale isikule üle läinud. Hüpoteegiga koormatud kinnistu omaniku kohustused saavad ühelt isikult teisele üle minna ainult kinnistu võõrandamisel. Hageja ei ole XXXXXXXXXX kinnistut mistahes kolmandale isikule võõrandanud.

Hageja väidab, et hageja kohustused kostja ees läksid hageja ja Tenno Parmase vahel 21. märtsil 2022 sõlmitud lepingu p 3.4 alusel üle Tenno Parmasele. See väide ei vasta 21. märtsi 2022 lepingu tegelikule sisule. Isegi, kui lepingu p 3.4 XXXXXXXXXX kinnistut puudutaks, eeldaks kohustuse üleminek kostja nõusolekut. Nõusolekut ei saa lugeda antuks VÕS § 175 lg 6 järgi.

Juhul, kui hagi tagamine jääb jõusse, tuleb hagejalt nõuda tagatist vähemalt 9139,68 eurot. Raha väärtus väheneb ajas inflatsioonimäära võrra. Inflatsiooni peegeldav tarbijahinnaindeksi muutus on võrreldes eelmise aastaga 9,2%. Seega, kui kostja saab oma hüpoteegiga tagatud nõude 99 344,38 eurot rahuldatud aasta pärast, on selle väärtus 9,2% väiksem kui praegu.

5.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja ei ole määruskaebuses selgitanud, millised hagi tagamise eeldustest on täitmata. Sisuliselt heidab hageja maakohtule ette tõendi hindamata jätmist. Hagi tagamise üle otsustamisel ei saa kohus otsustada hagi põhjendatuse üle. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamisel võib TsMS § 381 lg 2 järgi nõude põhistatuse standard olla madalam, kui täitedokumendiks on notariaalselt tõestatud leping (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 17). Maakohtul ei olnud kohustust kostjat ära kuulata.

Hageja võõrandas XXXXXXXXXX kinnistu 21. märtsil 2022 Tenno Parmasele. X kinnistu kuulub jätkuvalt hagejale. Kostja on eksinud määruskaebuses läbivalt selles osas, milline kinnistu kuulub hagejale. Seega on tema etteheited maakohtule põhjendamatud. VÕS § 176 lg-t 5 puudutavas osas on tegemist sisulise vastuväitega hagiavaldusele mitte asjaoluga, millega saaks põhistada hagi perspektiivitust.

Hagi tagamise tagatise nõudmata jätmine on kooskõlas kohtupraktikaga. Hageja ei nõustu, et tagatise suuruse puhul tuleb arvesse võtta raha väärtuse vähenemist menetluse ajal.

4 6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni tuleb täiendada hagi tagamise taotluselt tagatise andmiseks kohustamise osas (TsMS § 667 lg 2 esimene lause). Ülejäänud osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

8.Kostja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles hagi tagamise taotlus rahuldati, mistõttu kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust osas, millega hagi tagati (TsMS § 651 lg 1 koosmõjus §-ga 659).

Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused - hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõue ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt Riigikohtu 21. detsembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-5086, p 11 ja seal viidatud varasemad lahendid).

TsMS § 377 lg 2 kohaselt sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.

9.Ringkonnakohus selgitab, et kostja ärakuulamine enne hagi tagamise taotluse lahendamist on kohtu kaalutlusotsus TsMS § 384 lg 1 kohaselt. Praegusel juhul ei ole kostjalt selgituste küsimata jätmine enne hagi tagamise abinõude kohaldamist toonud kaasa ebaõige lahendi tegemist ega ole iseenesest aluseks maakohtu määruse tühistamiseks. Lisaks on kostja on saanud praeguseks määruskaebuses oma seisukohti hagi tagamise osas avaldada.

10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nõuetekohaselt hinnanud hagiavalduse perspektiivi.

Hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221 lg 1). Hagiavalduse kohaselt viiakse hageja suhtes läbi täitemenetlust täiteasjas nr 186/2024/30. Täitedokumendiks on 31. augustil 2021 ühishüpoteegi seadmise leping ja täidetakse ühishüpoteegiga tagatud nõudeid.

Ühishüpoteek on seatud hagejale kuuluvale X kinnistule ja alates 21. märtsist 2022 Tenno Parmasele kuuluvale XXXXXXXXXX kinnistule. Kohtutäitur on arestinud hagejale kuuluva X kinnistu. Hagi tagamise taotluse kohaselt on täitemenetluse peatamise abinõu eesmärk, et hageja omandiõigus X kinnistule säiliks.

11.Võlgnik saab TMS § 221 lg 1 järgse hagiga esitada sundtäitmisele esitatud nõudele materiaalõigusliku vastuväite, nt et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lg 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele (TMS § 221 lg 11).

Vaieldav ei saa olla see, et TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamise õigus oli hagejal formaalselt olemas, kuivõrd tema vara suhtes on algatatud täitemenetlus. Olukorras, kus täitedokumendiks on notariaalselt tõestatud leping, mitte kohtulahend, ei ole ükski sõltumatu vaidlusi lahendav organ sundtäitmise eelduste täidetust kontrollinud ega poolte vahel tekkinud vaidlust läbi vaadanud.

Seetõttu võib sellises olukorras, arvestades ka tõendamiskoormise jaotust, täitemenetluse peatamine 5 olla põhjendatud (vt Riigikohtu 13. jaanuari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-15, p 9). Sellisel juhul peab hageja hagi tagamise taotluses vaid põhistama, et kostjal ei pruugi nõuet olla, ning sellega ongi hageja põhistanud hagi aluseks olevad asjaolud TsMS § 381 lg 2 mõttes (Riigikohtu 3. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 17).

Maakohus on eelnevat arvestades jõudnud põhjendatud seisukohale, et hagiavaldus on nõuetekohane, lubatav ja õiguslikult perspektiivikas. Kostja määruskaebuses toodud väiteid ei anna alust pidada hagi ilmselgelt perspektiivituks. Poolte vahel on mitmeid keerukaid võlasuhteid ning ei saa välistada, et sundtäitmine hagejale kuuluva vara suhtes võib osutuda lubamatuks.

Ringkonnakohus märgib, et valdav osa kostja määruskaebuses toodud väidetest eeldab hagile sisulise hinnangu andmist. Kohus ei lahenda hagi tagamise korras asja sisuliselt ega hinda tõendeid. See, kuidas hinnata ja tõlgendada 21. märtsi 2022 lepingut ja selle punkti 3.4, puudutab asja sisulist lahendamist.

12.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult ja poolte huve kaaludes leidnud, et täitemenetluse peatamine on proportsionaalne hagi tagamise abinõu (TsMS § 378 lg 1 p 6) ega kahjusta kostja huve ebamõistlikult. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole käesolevas asjas oma diskretsiooni piire ületanud.

13.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on ebaõigesti jätnud kaalumata, kas hagejalt tuleb nõuda hagi tagamisel tagatise andmist (TsMS § 383 lg 1). TsMS § 383 lg 1 kohaselt võib kohus teha hagi tagamise või tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks.

Kuivõrd praegusel juhul ei ole tegemist rahalise nõudega, tuleb tagatise nõudmise otsustamisel rakendada kaalutlusõigust. Kohus peab alati kaaluma võimalust teha hagi tagamine sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks (Riigikohtu 25. septembri 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-12, p 13). Hagejalt tagatise nõudmine võimaldab kohtul tasakaalustada poolte huve (Riigikohtu 25. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 23). Tagatist võib hagejalt nõuda ka ringkonnakohus või Riigikohus, lahendades määruskaebust alama astme kohtu määrusele hagi tagamise kohta, isegi kui alama astme kohus ei pidanud tagatise maksmist vajalikuks (vt ka Riigikohtu 31. mai 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-12, p 16).

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et praegusel juhul on hageja ja kostja huvide tasakaalustamiseks põhjendatud kohustada hagejat andma kostjale võimaliku kahju tekkimiseks tagatis. Kostja on määruskaebuses põhjendanud ja põhistanud, et täitemenetluse peatamise tõttu ei saa kostja kohtumenetluse ajal X kinnistu (määruskaebuses ekslikult viidatud XXXX kinnistu) müügist saadava raha arvel rahuldada. Vastuses määruskaebusele ei ole hageja märkinud, et esineksid TsMS § 383 lg 12 alused tagatise nõudmata jätmiseks.

TsMS § 383 lg 1 alusel hagejalt nõutava tagatise suuruse määrab kohus kaalutlusõiguse alusel.

Ringkonnakohus leiab, et kostja välja toodud tagatise nõue 9139,68 eurot, mis on 9,2% täitemenetluses täitmisel olevast nõudest, on mõistliku suurusega tasakaalustamaks poolte huve.

Kostja taotletud tagatise suurus ei ole kohtu hinnangul nii suur, et välistaks üldse hagi tagamise.

Ringkonnakohus selgitab, et kui hageja tagatist ei anna, siis kuuluvad maakohtu määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud tühistamisele (TsMS § 383 lg 2).

14.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 6

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.