← Eesti

2-22-5583/48

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Reena Nieländer Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 22.03.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-5583 ALFA Yacht Production OÜ

§ 6

alusel alates 01.07.2021 kuni raha laekumiseni (Blekinge Maakohtu otsus T859-22 p. 3); 2) hageja kohustub tasuma kostjale 96 270 SEK (Eesti Pank kurss taotluse esitamise seisuga 1 EUR=11,36 SEK) ehk 8 474,047 eurot ja lisaks 71 911 eurot ning viivise Rootsi intressiseaduse § 6 alusel summalt 65 911 eurot alates 18.02.2021 ja summadelt 96 270 SEK ja 19 466 eurot alates 01.07.2021, kõik eeltoodu kuni raha laekumiseni, kusjuures p. 3 nimetatud summa ja viivis tuleb maha arvestada (Blekinge Maakohtu otsus T859-22 p 4).

  1. Eeltoodust nähtub, et Blekinge Maakohus on 06.12.2022 kohutasjas nr T859-22 teinud otsuse, mis on poolte vahelistes õigusvaidlustes lõplik. Antud lahendis on otsustatud poolte vaheliste nõuete suurused, otsus on jõustunud ja rohkem samade osapoolte vahel Rootsi Kuningriigi kohtuinstantsides ega mujal kohtutes (v.a antud tsiviilasi) vaidlusi ei ole.
  2. Kostja on seisukohal, et hageja nõue kostja vastu tasaarvestuse kohaldamiseks ei ole põhjendatud ja hagejal puuduvad tasaarvestuse eelduseks olevad nõuded kostja vastu lähtudes allolevast.
  3. Kostja nõuded hageja vastu on alljärgnevad: 1) 27.10.2021 kostja avalduse alusel algatatud Elin Vilippuse täiteasjas nr xxx sissenõutav põhisumma 49 902, 44 eurot ja viivitusintress avalduse esitamise seisuga 5 452,95 eurot, so kokku 55 355, 39 eurot; 2) Blekinge Maakohtu 06.12.2022 kohtuasja nr T859-22 alusel 96 270 SEK (Eesti Pank kurss taotluse esitamise seisuga 1 EUR=11,36 SEK) ehk 8 474,047 eurot ja 71 911 eurot, so kokku 80 385,04 eurot. Kokku võlgneb hageja kostjale 135 740, 43 eurot, lisanduvad viivised

§ 6. 15.

Hageja nõuded kostja vastu on järgmised: Blekinge Maakohtu otsus T859-22 p. 3 alusel 30 486 eurot ja viivist põhisummalt

§ 6. 16.

VÕS § 197 lg sätestab tasaarvestuse mõiste mille kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Hagejal puudub tasaarvelduse eelduseks olev nõue 4

(9)2-22-5583 suuruses, mis võimaldaks kohaldada vastastikuste nõuete tasaarvestust täies ulatuses, seega on ära langenud ka hageja poolt esitatud hagi alus tasaarvelduse kohaldamiseks ja sellest tulenevalt ka hagi ese sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning kostja on seisukohal, et hagi tuleb kostja vastu jätta täies ulatuses rahuldamata. VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid (Riigikohtu 27.10.2021 lahend nr 2-19-6689; 15.06.2021 lahend nr 2-1915657/29, p 12) (II kd, 1-12, 28-29). MENETLUSE KÄIK
  1. 14.04.2022 esitas hageja Harju Maakohtusse hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse kostja vastu, milles taotles tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr xxx ALFA Yacht Production OÜ (registrikood 11420857) suhtes ning hagi tagamise abinõuna taotles hageja peatada menetlus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e menetluses olevas täiteasjas nr xxx (sh kõik täitetoimingud) (I kd, tl 1-5).
  2. Oma nõudes tugines hageja kostjaga sõlmitud 06.10.2017 sõlmitud töövõtulepingule ja selle lisadele, väites, et hagejal on kostja vastu nõue millega hageja on sisuliselt tasaarvestanud kostja nõuded hageja vastu, kostja ei nõustunud hagiga ja vaidles sellele vastu.
  3. 19.04.2022 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamiseks ja peatas täitemenetluse kohtutäitur Elin Vilippuse täiteasjas nr xxx kuni käesolevas tsiviilasjas nr 2-22-5583 tehtava kohtulahendi jõustumiseni (I kd, tl 55-56).
  4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.09.2022 määrusega Harju Maakohtu 19.04.2022 määruse muutmata (I kd, tl 179).
  5. 30.06.2022 esitas kostja taotluse peatada tsiviilasja nr 2-22-5583 menetlus kuni Rootsi Blekinge Maakohtu (Blekinge tingsrätt) menetletavas asjas nr T 415-20 jõustub menetlust lõpetav kohtulahend, põhjendades taotlust asjaoluga, et hageja ja kostja vaheline vaidlus samadel alustel toimub juba Rootsi kohtus kohtuasjas nr T 415-20 (I kd, tl 137-158).
  6. 06.12.2022 rahuldas kohus kostja taotluse ning peatas menetluse tsiviilasjas nr 2-225583 kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni Rootsi Blekinge Maakohtu kohtuasjas nr T 415-20 (I kd, tl 192-193).
  7. 05.12.2023 esitas kostja taotluse menetluse uuendamiseks (II kd, tl 1-4).
  8. Kohus uuendas 18.12.2023 määrusega menetluse TsMS § 361 lg 1 alusel ning määras kirjaliku menetluse TsMS § 403 lg 1 kohaselt (II kd, tl 23-24). KOHTU PÕHJENDUSED
  9. Kohus, tutvunud poolte väidete ning seisukohtadega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
  10. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • 06.10.2017 sõlmisid hageja töövõtjana ja kostja tellijana töövõtulepingu nr XXX, mille alusel kohustus hageja (töövõtja) transportima kostjale (tellijale) kuuluva purjejahi Rootsist Eestisse ning teostama selle suhtes töövõtu esemeks olevad remondi- ja hooldustööd (I kd, tl 6). 5
(9)2-22-5583 • Hageja (töövõtja) otsustas kasutada õiguskaitsevahendina omapoolse kohustuse täitmisest keeldumise õigust ning purjejahti tellijale mitte üle anda kuni tellijapoolse (kostja) rahalise kohustuse täitmiseni. • Kostja (tellija) pöördus oma õiguste kaitseks Rootsi kohtusse. Rootsi maakohus rahuldas kostja (tellija) hagi 10.10.2019 otsusega ning kohustas hagejat (töövõtjat) andma purjejahi tellijale üle ning hüvitama viimase menetluskulud summas 156 080 Rootsi krooni, millele lisandub Rootsi intressiseaduse § 6 järgne viivis (I kd, tl 8-24; Rootsi Blekinge Maakohtu 10.10.2019 otsus kohtuasjas nr T 2519-18; tõlge eesti keelde). • Rootsi Blekinge Maakohtu 10.10.2019 otsust asjas T 2519-18 kontrollis Rootsi apellatsioonikohus Rootsi Skåne ja Blekinge Apellatsioonikohtus 08.10.2020 otsuses kohtuasjas nr T 3345-19 (I kd, tl 25-41; tõlge eesti keelde). Rootsi apellatsioonikohus muutis maakohtu otsuse resolutsiooni ja täpsustas loeteluna vara koosseisu, mille töövõtja pidi kohtuotsuse alusel tellijale üle andma. Hagejalt kostja (töövõtjalt tellija) kasuks välja mõistetud maakohtu menetluskulude osas maakohtu otsus jõustus ning lisaks kohustas apellatsioonikohus hagejat (töövõtjat) kostjale (tellijale) hüvitama apellatsiooniastme menetluskulud summas 342 164 Rootsi krooni, millele lisandub Rootsi intressiseaduse § 6 järgne viivis (I kd, tl 25-41). • Kostja esitas Rootsi kohtule hagi purjejahi väljaandmiseks. Kohtuotsusest nähtuvalt puudus Rootsi õiguse järgi hagejal (töövõtjal) pärast pangagarantii andmist alus purjejahi väljaandmisest keeldumiseks, mistõttu kohustas kohus hagejat (töövõtjat) purjejahi kostjale (tellijale) tagastama. • Rootsi kohtuotsuste jõustumisega muutusid sissenõutavaks kostja (tellija) menetluskulude hüvitamise nõuded hageja (töövõtja) vastu kokku summas 48 369,45 eurot. • 20.03.2022 sai hageja (töövõtja) Eesti kohtutäitur Elin Vilippuselt täitmisteate (I kd, tl 46-47; 07.03.2022 täitmisteade täiteasjas nr xxx) koos kohtutäituri otsusega täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu väljamõistmiseks (I kd, tl 48-49; 07.03.2022 kohtutäituri otsus täiteasjas nr xxx). Täitmisteate kohaselt on sissenõudjaks kostja (tellija) ning täitedokumendina nimetatud Rootsi Blekinge Maakohtu 10.10.2019 kohtulahendit nr T 3345-19. • 12.02.2020 avaldusega põhjendas hageja (töövõtja) oma nõuet ja selle kujunemist kostja (tellija) vastu kogusummas 65 682 eurot (I kd, tl 42-44). • Hageja esitas kostja vastu Rootsi Blekinge Maakohtule 12.02.2020 avalduse tasu ja purjejahi hoidmisega seotud kulude hüvitamise nõudes summas 46 681 eurot, mida menetleti kohtuasjas nr T 415-20 (I kd, tl 42-44). Kostja esitas vastuhagi, milles nõudis purjejahi tagastamisega hilinemise eest leppetrahvi, purjejahi hageja juurest äratoomisega seotud kulude hüvitamist ja purjejahile hageja valduses olemise ajal tekitatud kahju hüvitamist. Kostja taotleb hagejalt 156 656 euro ja 625 253 Rootsi krooni välja mõistmist (I kd, tl 105-127). • Blekinge Maakohus tegi 06.12.2022 kohtuasjas nr T859-22 otsuse (jõustunud), millega muutis ära maakohtu 28.02.2022 tagaseljaotsuse kohtuasjas nr T415-20 (II kd, tl 5-7). Kohtuotsuses tuvastas kohus, et pooltel olid üksteise suhtes vastastikku sissenõutavaks muutunud rahalised nõuded (II kd, tl 6). 27. Kokkuvõtlikult vaidlevad pooled selle üle, kas oli tekkinud olukord, kus pooltel olid üksteise suhtes vastastikku sissenõutavaks muutunud rahalised nõuded ning kas poolte nõuete tasaarvestamisega vastastikused nõuded lõppesid kattuvas ulatuses või mitte. 6
(9)2-22-5583
  1. Hageja nõude õiguslik alus on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul saab võlgnik sama paragrahvi lg 11 kohaselt esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 23 lg 1 esimese lause kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Sama lõike teises lauses nimetatud juhtudel viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendid ning kohtutäitur alustas nende alusel täitemenetlust täiteasjas nr xxx.
  2. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (Riigikohtu 17.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-6362, p 11.2). Iga täitemenetlus on iseseisev menetlus ning ühes täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamine (TMS § 221) ei tähenda seda, et automaatselt on sundtäitmine lubamatu ka teistes sama võlgniku vastu toimuvates täitemenetlustes ja et kohtutäitur peaks need lõpetama TMS § 48 lg 1 p 4 alusel (vt Riigikohtu 12.12.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9391, p 17).
  3. 06.12.2022 on Rootsi Blekinge Maakohus kohtuasjas nr T 859-22 (jõustunud) muutnud 28.02.2022 Blekinge Maakohutu tagaseljaotsust kohtuasjas nr T 415-20 (II kd, tl 5-7). Nimetatud kohtuotsusega on kohus otsustanud hageja ja kostja vahelised nõuded alljärgnevalt: • Kostja kohustub hagejale tasuma 30 486 eurot ja viivist põhisummalt

§ 6

alusel alates 01.07.2021 kuni raha laekumiseni (Blekinge Maakohtu otsus T859-22 p 3); • Hageja kohustub tasuma kostjale 96 270 SEK (Eesti Pank kurss taotluse esitamise seisuga 1 EUR=11,36 SEK) ehk 8 474,047 eurot ja lisaks 71 911 eurot ning viivise Rootsi intressiseaduse § 6 alusel summalt 65 911 eurot alates 18.02.2021 ja summadelt 96 270 SEK ja 19 466 eurot alates 01.07.2021, kõik eeltoodu kuni raha laekumiseni; p 3 nimetatud summa ja viivis tuleb maha arvestada (Blekinge Maakohtu otsus T859-22 p 4).

  1. Seega on Rootsi Blekinge Maakohus teinud 06.12.2022 kohtuasjas nr T859-22 otsuse (jõustunud), millega tuvastas, et pooltel olid üksteise suhtes vastastikku sissenõutavaks muutunud rahalised nõuded (II kd, tl 6).
  2. Kohus peab käesolevas menetluses tuvastama, kas pooltevahelised nõuded on kehtivalt tasaarvestatud. Rootsi kohtumenetlustes on tuvastatud, et kostja nõuded hageja vastu on järgmised: • 27.10.2021 kostja avalduse alusel algatatud Elin Vilippuse täiteasjas nr xxx sissenõutav põhisumma 49 902, 44 eurot ja viivitusintress avalduse esitamise seisuga 5 452,95 eurot, so kokku 55 355, 39 eurot (I kd, tl 46-47); • Blekinge Maakohtu 06.12.2022 kohtuasja nr T859-22 alusel 96 270 SEK (Eesti Pank kurss taotluse esitamise seisuga 1 EUR=11,36 SEK) ehk 8 474,047 eurot ja 71 911 eurot, so kokku 80 385,04 eurot (II kd, tl 5-7). • Seega kokku võlgneb hageja kostjale 135 740,43 eurot, lisanduvad viivised

§ 6. 33.

Rootsi kohtumenetlustes on tuvastatud, et hageja nõuded kostja vastu on järgmised: Blekinge Maakohtu 06.12.2022 otsuse kohtuasjas nr T859-22 p 3 alusel 30 486 eurot ja viivist põhisummalt

§ 6(II kd, tl 5-7). 7

(9)2-22-5583
  1. VÕS § 197 lg sätestab tasaarvestuse mõiste mille kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Käesolevas asjas esitatud ja uuritud tõenditega on tuvastatud, et hagejal puudub tasaarvelduse eelduseks olev nõue suuruses, mis võimaldaks kohaldada vastastikuste nõuete tasaarvestust täies ulatuses. Seega pole alust lugeda poolte vastastikuseid nõudeid tasaarvelduse teel lõppenuks.
  2. VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kohtupraktika järgi on tasaarvestust välistavateks vastuvuäideteks VÕS § 200 lg 4 tähenduses üksnes sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (kohustus on täidetud, kohustus on muul põhjusel lõppenud, kohustus on kehtetu), st vastuväited, mis annavad poolele õiguse võlgnetava kohustuse täitmisest kestvalt või mingi ajavahemiku jooksul keelduda. Kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku, ning sellises olukorras VÕS § 200 lg 4 ei kohaldu (Riigikohtu 27.10.2021 lahend nr 219-6689; 15.06.2021 lahend nr 2-19-15657/29, p 12)
  3. TMS § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Välisriigi kohtulahenditest tulenevalt on pooltel üksteise suhtes tekkinud vastastikku sissenõutavaks muutunud rahalised nõuded, kuid need nõuded ei ole lõppenud tasaarvestuse tulemusena.
  4. Seega ei ole hageja teostatud tasaarvestus kehtiv, täitemenetluse nr xxx aluseks olevad nõuded ei ole lõppenud, mistõttu ei kuulu hagi rahuldamisele ning kohus ei tunnusta sundtäitmist täiteasjas nr xxx lubamatuks.
  5. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagi jätta rahuldamata ning tühistada tsiviilasjas nr 2-22-5583 Harju Maakohtu 19.04.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr xxx kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
  6. TsMS § 132 lg 1 ja lg 5 kohaselt on käesoleva hagi hinnaks 6000 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  7. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
  8. TsMS § 162 lg 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja 2 jäävad käesolevas asjas kõik menetluskulud hageja kanda. 8
(9)2-22-5583
  1. Kostja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja 18.01.2024 (II kd, tl 30-31). Hageja ei ole kostja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud.
  2. Kostja õigusabikulud on kokku 900,60 eurot. Kostja esindaja tunnihind on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja juristist lepinguline esindaja on käesolevas tsiviilasjas osutanud õigusabi kokku 6,25 tundi. Kohus leiab, et kogu kostja õigusabikulu 900,60 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud ja vajalik kulutus. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga hagejale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu hageja menetluskulude põhjendatusele tervikuna. Arvestades hageja nõuet, tsiviilasja keerukust (nt välisriigi kohtulahenditele tuginemine), et menetlustoimingutele kulunud aeg kokku 6,25 tundi on olnud põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasumäär 120 eurot (ilma käibemaksuta) on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega ning seda võib pidada keskmiseks tunnihinnaks (näiteks on Riigikohtu tsiviilkolleegium kohtuasjades nr 3-2-1-98-13 ja 3-2-1-115-14 pidanud mõistlikuks tunnitasuks vastavalt 147.49 eurot käibemaksuga ja 153 eurot käibemaksuta). Seega võib põhjendatuks ja vajalikuks teenuse mahuks pidada kogu kostja õigusabikulu kogusummas 900,60 eurot (koos käibemaksuga), mis jääb TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
  3. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja menetluskuluna 05.12.2023 hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv 70 eurot, mida kohus kostja menetluskuludena hagejalt välja ei mõista. Kostja esitas 05.12.2023 taotluse hagi tagamiseks, millelt tasus kokku riigilõivu 70 eurot (II kd, tl 1-4; 12, 15). Kohus jättis 18.12.2023 määrusega rahuldamata kostja 05.12.2023 hagi tagamise taotluse määruses kirjeldatud põhjustel (II kd, tl 2526).
  4. Kostja palub kohtul määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. / allkirjastatud digitaalselt / Reena Nieländer Kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.