← Eesti

2-20-13662/109

2-20-13662 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht 22.09.2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-13662 Tsiviilasi Osaühing Ra

§ 296lg 1 alusel.

  1. Vaidluse üks põhiküsimus seisneb seega selles, kumb pool on rikkunud üürilepingut: kas kostja, kes hageja hinnangul jättis tasumata osa üürimakseid ning ei tagastanud kõiki vaguneid õiges kohas õigel ajal ja piisavalt puhastatuna ja remondituna või hoopis hageja, kes kostja hinnangul ei täitnud oma üürileandja kohustusi ega pikendanud õigeaegselt vagunite kasutusluba, mistõttu oli kostjal takistatud vagunite kasutamine ja temapoolsete kohustuste täitmine.
  2. VÕS § 271 kohaselt kohustub üks isik (üürileandja) üürilepinguga andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 278 p 1, 3 ja 4 kohaselt, kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 279 sätestatule või nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist või alandada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 296 sätestatule. VÕS § 296 lg 1 järgi ei pea üürnik maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid või hoone korrashoiu- ja parenduskulusid ajavahemiku eest, mil ta ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse.
  3. VÕS § 279 lg 1 on sätestatud, et kui üürileandja käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puudusest või takistusest teab või peab sellest teadma, kuid ei kõrvalda puudust või takistust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest või takistusest teada sai või teada saama pidi, võib üürnik lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui puudus või takistus välistab asja sihtotstarbelise kasutamise või piirab seda olulisel määral. VÕS § 282 lg 1 järgi peab üürnik üürileandjale viivitamata teatama: 1) asja lepingutingimustele mittevastavusest, kui üürnik ise ei pea seda kõrvaldama; 2) ohust asjale, kui ohu tõrjumiseks tuleb abinõud tarvitusele võtta; 3) üürnikule teatavaks saanud kolmanda isiku õigusest asjale. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui üürileandja ei saanud üüritud asja puudust või takistust asja kasutamisel kõrvaldada seetõttu, et üürnik rikkus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, ei või üürnik kasutada üürileandja suhtes käesoleva seaduse §-s 278 sätestatud õigusi, samuti öelda käesoleva seaduse § 314 lõikes 1 sätestatud juhul üürileping erakorraliselt üles üürileandjale üüritud asja kasutamise taasvõimaldamiseks mõistlikku tähtaega andmata.
  4. Üürileandjal on seadusest tulenevalt üürieseme korrashoiu kohustus. Seadus lähtub eeldusest, et suurem osa korrashoiukohustusest on üürileandjal ning üürnikul on üldjuhul üksnes pisipuuduste kõrvaldamise kohustus (VÕS § 280). Üürileandja kohustus 16 2-20-13662 võimaldada üürieseme kasutamist tähendab, et üürileandja peab tagama üürnikule üürieseme kasutamise võimaluse kogu üürilepingu kehtivusajal. Üldreeglina toob üürileandja üürieseme kasutamise võimaldamise või korrashoiukohustuse rikkumine alati kaasa üürileandja vastutuse, st üürniku võimaluse kasutada üürileandja suhtes õiguskaitsevahendeid. Käesolevas kaasuses kohustus rendileandja üürilepingu p 3.1.2 ja 3.1.3 järgi maksma kinni rendilevõtja kooskõlas 3.2.
  5. tehtud kulutused remondile ja omal kulul teostama vagunite plaanilist remonti depoos ja kapitaalremonti ning vagunite kasutusaja pikendamist (I kd tl 18-19, 22). Üürilepingust ei selgu, et vagunite kasutusea pikendamisega või vagunite remonti toimetamisega seotud toiminguid oleks üürilepinguga pandud üürniku kanda.
  6. Üürilepingu p 2.2 järgi rendileandja garanteeris, et kõik rendile antavad vagunid on tehniliselt korras, lasti jääkidest puhtad seest ja väljast, kauba pealelaadimiseks valmis ja Venemaa Raudteede ABD GVC-sse kantud ning omavad luba SRÜ riikide ja Euroliidu raudteedel liikumiseks. Seega pidi käesoleval juhul lepingutingimustele vastavad vagunid olema tehniliselt korras ning ka kehtiva kasutuseaga, kuivõrd nendega pidi olema võimalik avalikul raudteel liigelda.
  7. Kostja on esile toonud, et vaguneid võis raudteeliikluses kasutada üksnes nende kasutusea jooksul ning hooldatult. Kostja selgitas, et kuivõrd hageja oma lepingulisi kohustusi plaaniliste hooldustööde tegemiseks ja kasutusea pikendamiseks ei täitnud, ei olnud vagunite transportimine lubatud ega ohutu. Kostja tugineb raudteeseaduse (kuni 30.10.2020 kehtinud redaktsioon) § 34 lg 1, mille kohaselt raudteeinfrastruktuuriettevõtjad ja teised raudteeinfrastruktuuri valdajad on kohustatud tagama ohutu liikluse oma raudteeinfrastruktuuril ja hoidma selle ohutust tagavana töökorras. Samuti viitab kostja Teede- ja Sideministri 09.07.1999 määrusega nr 39 kinnitatud Raudtee tehnokasutuseeskirjale, mille p 131 järgi peab veerem tagama häireteta töö ning vastama liiklusohutuse, tuleohutuse, tööohutuse ja keskkonnakaitse eeskirjade nõuetele. Veeremi tehnohoolduse ja remondi eest vastutavad isikud peavad ennetama rikkeid ja tagama veeremi ettenähtud kasutusea. Kostja hinnangul ei saa kasutusea möödumisel enam vaguneid kasutada kuivõrd need on muutunud kasutuskõlbmatuks.
  8. Kohus nõustub kostjaga selles, et möödunud kasutuseaga vagun ei vasta ohutus- ja hooldusnõuetele ja selliste vagunitega ei tohi avalikul raudteel täiendavate toiminguteta liigelda. Raudtee tehnokasutuseeskirja § 34 lg 4 p 1 kohaselt keelatud on anda vaguneid laadimiseks ja inimeste veoks kui tehnohoole on tegemata. AS Eesti Raudtee tegevuseeskirja lisa nr 1111 p 1.6 järgi mittekorras olevateks loetakse vagunid, millel on oma tehnilise seisukorra tõttu keelatud avalikul raudteel liiklemine. Eeskirja p 2.7 kohaselt töötava pargi puhul ei ole lubatud kasutada kaubavaguneid (tühjad/laetud) mille remontide vaheline normtähtaeg on täitunud (https://www.evr.ee/files/111---TElisa.pdf). Seega ei tohi avalikul raudteel liigelda kasutusea või remonditähtaja ületanud vagunitega. Hageja ei ole vastupidist väitnud ega ka põhistanud, et kasutusea või remonditähtaja ületanud vagunitega võib ilma täiendavate protseduurideta avalikul raudteel liikuda.
  9. Hageja on ka ise esitanud tõendid, mille kohaselt möödunud kasutuseaga vaguneid ei tohi ilma teatavate täiendavate toiminguteta kasutada. Nii on andnud AS Operail esindaja kinnituskirja, mille kohaselt vagunid, millel kasutusea periood on läbi, loetakse tehniliselt mittekõlblikuks ja oma tehnilise seisukorra tõttu ei ole lubatud avalikul raudteel sõita. Tehniliselt mittekõlblikute vagunite saatmine rongi koosseisus on võimalik rikkele/tehnilisele mittevastavusele viitava VU-23M teate alusel. Remondikoha teabe saamisel, kus teostatakse kasutusea pikendamine, vormistatakse saatelehe vorm 17 2-20-13662 VU-26M (VII kd tl 11-12). Samuti esitas hageja tõendina kostja kirja, millest selgub, et ka tegelikkuses ei tohtinud ega saanud remonditähtaja ületanud vagunit kasutada. Nii selgub kostja kirjast hagejale, et tsisternvagun nr 57355539 saabus 04.08.2019 laadimiseks Kasahstani raudtee jaama Žanaul kuid 19.08.2019 haagiti täislastis tsistern rongikoosseisust lahti, sest 01.09.2019 oleks saabunud sellele tsisternile kapitaalremondi teostamise tähtaeg ning tsistern tühjendati (VI kd tl 191). Seega ei vasta möödunud kasutuseaga või ületatud remonditähtajaga vagun ohutus- ja hooldusnõuetele ja selliste vagunitega ei tohi avalikul raudteel täiendavate toiminguteta liigelda.
  10. Hageja leiab, et kostjal puuduvad ükskõik missugused nõuded hageja vastu, sest kostja on rikkunud üürniku teatamiskohustust ning kostja rikkumine välistab kostja edaspidiseid nõudeid hageja vastu.
  11. Kohus märgib, et nii üürniku üüri tasumise kui ka üürileandja seadusest tulenev üürieseme korrashoiu kohustus kehtib üldjuhul kuni üürilepingu lõpuni. Asjakohane ei ole hageja väide, et pärast kostja 06.11.2019 teatist lõppes ka hageja vagunite plaanilise hoolduse või kasuliku eluea pikendamise kohustus või üürilepingu mitte pikendamise soovi väljendamine tähendas kostja huvipuudust vagunite vastu. Üürilepingu p 1.2 järgi oli vagunite rendi tähtajaks 12 kuud arvates üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise päevast. Seega pidi hageja, kui vagunite üürileandja tagama, et üürniku käsutuses on iga konkreetse vaguni suhtes üürisuhte lõppemiseni üürilepingu tingimustele vastav sihtotstarbeliselt kasutatav vagun. See, et üürnik otsustas, et edaspidi ta vaguneid enam ei vaja, ei tähenda, et üürnik ei oleks neid vajanud vaguni üürilepingu lõppemiseni või oleks kaotanud vagunite vastu igasuguse huvi. Kui üürnikul on üürilepingu kohaselt kohustus tasuda vagunite eest üürilepingu kestuse vältel, on üürileandjal samal aja jooksul kohustus tagada üürieseme korrasolek.
  12. Hageja heidab kostjale ette ka seda, et kostja ei ole teatanud üürileandjale vastavalt VÕS § 282 sellest, et vagunitel on saabunud tähtaeg plaaniliseks remondiks ja kasutusea pikendamiseks. Kostja hageja väitega ei nõustu ning selgitas, et tuletas 18.12.2019 kirjaga hagejale meelde vajadust teostada vagunite plaanilist remonti, paludes ühtlasi hagejalt infot, kuhu ja millal peab kostja vagunid toimetama.
  13. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja 18.12.2019 kirjaga tõepoolest hagejat teavitanud, et vagunid 50700871, 57355414, 50700921, 57355422, 50700962, 57355430, 50700988, 57355448, 50701002, 57355455, 50701077, 57355471, 57355323, 57355489, 57355356, 57355505, 57355364, 57355513, 57355372, 57355521 ja 57355380 vajavad plaanilise remondi läbiviimist järgmise 45 päeva jooksul. Ühtlasi palus kostja tsisternide depooremonti saatmiseks teavitada end õigest jaamast (VII kd tl 90). Seega teavitas kostja hagejat sellest, et lähima 45 päeva jooksul muutuvad 21 vagunit lepingutingimustele mittevastavaks ja hagejal on kohustus saata vagunid plaanilisse remonti. Kostja ei ole küll teavitanud hagejat lepingu esemel olevast puudusest pärast konkreetse vaguni kasutusea või hooldustähtaja möödumist, vaid hoiatas ette, et nendel vagunitel on saabumas plaanilise remondi tähtaeg. Kohus leiab, et ka nimetatud teade vastab VÕS § 282 nõuetele ja saab lugeda, et kostja on hagejat asja lepingutingimusele mittevastavuse saabumisest teavitanud. Kui üürnikule on teada, et lähiajal saabub olukord, kus ta ei saa vaguneid enam ilma täiendavate toiminguteta kasutada, ei pea üürnik ootama puuduse saabumist vaid võib ka ennetavalt üürileandjat teavitada enne üürilepingu eseme kasutamist takistava sündmuse saabumist.
  14. Hageja 23.12.2019 vastusest kostjale nähtuvalt väljendas hageja arusaamatust, miks kostja soovib, et hageja viiks läbi plaanilise remondi vagunitele, mille kohta on kostja avaldanud tagastamise soovi (VII kd tl 91). Kohus ei saa viidatud vastusest aga teha 18 2-20-13662 sarnast järeldust nagu on seda teinud kostja, kes on järeldanud, et selle vastusega hageja nõudis üürilepingu pikendamist vähemalt kahe aasta võrra. Hageja on küll väljendanud hämmastust, miks soovib kostja vagunite kasutusea pikendamist, kui kostja on otsustanud üürilepingut mitte pikendada ja on algatanud vagunite tagastamise protsessi. Kuigi hageja vastusest ei nähtu otsest keeldumist kasutusea pikendamiseks või plaaniliste hooldustööde tegemiseks, saab hageja 23.12.2019 kirjast teha järelduse, et hageja ei pidanud vajalikuks vagunitel plaanilise remondi korraldamist ega mõistnud oma lepingust tulenevat kohustust tagada üürilepingu esemete vastavus üürilepingu tingimustele kuni üürilepingu lõpuni.
  15. Kohus märgib ka seda, et nende vagunite suhtes, mida kostja mainis 18.12.2019 kirjas (vagunid nr 50700871, 57355414, 50700921, 57355422, 50700962, 57355430, 50700988, 57355448, 50701002, 57355455, 50701077, 57355471, 57355323, 57355489, 57355356, 57355505, 57355364, 57355513, 57355372, 57355521 ja 57355380) nende osas ei olnud kostja veel tagastamisprotsessi alustanud. Seega ei saa väita, et kostja oli nende vagunite suhtes juba huvi kaotanud ja puudus igasugune põhjus, miks pidi hageja oma kohustuse täitmisest keelduma.
  16. Kohus on seisukohal, et ka teiste vagunite osas, mida ei olnud mainitud kostja 18.12.2019 kirjas, kuid mille kasutusiga möödus või saabus plaanilise remondi tähtaeg enne üürilepingu lõppemist, ei ole hagejal õigust pärast vagunite kasutusea lõppemist nõuda üüritasu. Õiguskirjanduses on selgitatud, et „VÕS § 282 lg 3 üürileandja vastutust üürnikupoolsest informeerimiskohustuse täitmisest siiski sõltuvusse ei sea, sest §-s 278 viidatud paragrahvid sätestavad üürileandjapoolse vastutuse tekke eeldustena üürileandjapoolse teadmise või teadma pidamise ning § 282 lg 3 välistab üürileandja vastutuse üksnes siis, kui üürileandja vastutusest ei teadnud ning kui üürileandjal oli ainuke mõistlik võimalus asja lepingutingimustele mittevastavusest üürnikupoolse informeerimise kaudu teada saada. Seega juhul, kui üürileandja oleks pidanud muul viisil puudusest teada saama, siis üürnikupoolne teavitamiskohustuse täitmata jätmine üürileandjat vastutusest ei vabasta.“ (VÕS kommenteeritud väljaanne II, VÕS § 282 komm 3.3, Juura 2019, lk 267).
  17. Kohus leiab, et hageja kui üüritud vagunite omanik pidi olema teadlik, millal saabub vagunite plaanilisse remonti suunamise tähtaeg ja millal möödub vagunite kasulik eluiga ning seega pidi hageja ette võtma vajalikud toimingud vagunite remonti suunamiseks ja vagunite kasutusea pikendamiseks. Hageja kohustus oli korraldada vajalikud vormid, et kostja saaks vaguneid transportida kui kaupa oma telgedel.
  18. Hageja on menetluses ka ise selgitanud, et kostja pöördus tavapäraselt hageja poole ekirjaga, kus palus saata neile tsisternvagunite nimekirja/graafiku, kus oli kirjas, millal aegub iga vaguni kasutusiga ja remont, või saatis kostja enda tabeli, kus palus sisestada vagunite plaanilise remondi ja kasutusea tähtaegu, et kostja saaks ette planeerida vagunite saatmist remonti (hageja 10.06.2022 menetlusdokument p 38). Seega oli just hageja teadlik, millal lõpeb vagunite kasutusiga või millal tuleb vagunid suunata remonti. Hageja on ka esile toonud, et pärast kostja pöördumist edastas hageja tavaliselt vagunite remonti saatmiseks kostjale e-kirjaga rekvisiidid, millisesse jaama tuleb vagun saata ning millisesse depoosse remondi teostamiseks. Järelikult oli või pidi olema hageja teadlik, millal möödub erinevatel vagunitel kasutusiga või remonditähtaeg ja hageja pidi ette võtma teatavaid toiminguid. Kohus leiab, et järelikult ka teiste vagunite eest ei pea kostja hagejale üüritasu maksma pärast vagunite kasutusea lõppemist.
  19. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kasutusea pikendamata jätmine ei muutnud võimatuks vagunite sihtotstarbelist või lepingukohast kasutamist. Üürilepingu p 2.2 järgi 19 2-20-13662 rendileandja garanteeris, et kõik rendile antavad vagunid on tehniliselt korras, lasti jääkidest puhtad seest ja väljast, kauba pealelaadimiseks valmis ja Venemaa Raudteede ABD GVC-sse kantud ning omavad luba SRÜ riikide ja Euroliidu raudteedel liikumiseks. Lepingu kohaselt pidi vagunitega olema võimalik liikuda SRÜ riikide ja Euroliidu raudteedel, seega ei saa kohus kuidagi nõustuda hageja seisukohaga, et vagunid ei muutunud kasuliku eluea lõppemisel kasutuks, kuigi nendega ei olnud enam võimalik avalikul raudteel liigelda. Iseenesest on õige hageja väide, et pärast kasuliku eluea lõppu võib vaguneid edukalt kasutada laopinnana või rekvisiidina filmivõtetel, kuid kohus juhib tähelepanu, et VÕS § 278 järgi võib üürnik kasutada õiguskaitsevahendeid kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud. VÕS § 296 lg 1 kohaselt ei pea üürnik maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid või hoone korrashoiu- ja parenduskulusid ajavahemiku eest, mil ta ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu. Kuivõrd lepingu kohaselt pidi vagunitega olema võimalik liikuda nii SRÜ riikide ja Euroliidu raudteedel, ei pea kohus eluliselt usutavaks, et kostja üüris vagunid selleks, et seal erinevaid naftaprodukte hoiustada. Ilmselgelt üüris kostja vagunid kaupade transpordiks ja raudteeliikluses kasutamiseks, seega ei ole hageja viited keemiatoodete hoiustamise võimalikkusele asjakohased. Nafta ja keemiatoodete hoiustamine ei saa käesoleval juhul olla tsisternide lepingujärgne või sihtotstarbeline kasutamine. Vagunid, millega ei tohi liigelda avalikel raudteedel, ei ole käesoleval juhul sihtotstarbeliselt ega lepingujärgselt kasutatavad.
  20. Hageja on seisukohal, et kostjal ei olnud vagunitega raudteeliikluses osalemine pärast vagunite kasutusea lõppu kuidagi takistatud. Hageja leiab, et kostjal oli võimalik möödunud kasutuseaga vaguneid transportida kui kaupa oma telgedel. Hageja tugineb SRÜ riikide Raudteealase transpordinõukogu 06-07.05.2012 protokollile nr 58 „Raudteevalitsustevahelisest koostöö kord rahvusvahelises ühenduses kurseerivate kaubavagunite ekspluatatsiooni peatamisel“, ja leiab, et viidatud dokument annab õiguse transportida vagunid teise jaama just näiteks remondi korraldamiseks. Hageja on seisukohal, et
  21. protokoll ja selle lisa 6 on Eesti õigusruumi osa, kuivõrd protokolli allkirjastas AS Eesti Raudtee esindaja. Kostja vaidleb hagejale vastu.
  22. Kohus nõustub kostja hinnanguga, et viidatud protokoll on ametkondlik välisleping, mis peaks VäSS § 30 kohaselt olema avaldatud asjaomase riigiasutuse veebilehel või ametlikus väljaandes. Vaidlust ei ole selles, et pädev Eesti Vabariigi esindaja on sellele protokollile alla kirjutanud. Kuid vaatamata sellele, ei ole protokoll saanud eesti õigusruumi osaks.
  23. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmiti Moskvas 21.09.1992 Kokkulepe Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahel koostööpõhimõtete ja vastastikuste suhete kohta transpordi valdkonnas (RT II 1995, 8, 37). Eesti Vabariik ühines Vabariigi Valitsuse 21.04.1993 korralduse nr 188-k 32 alusel Endise NSV Liidu Teedeministeeriumi kaubavagunite ja konteinerite inventariparkide SRÜ liikmesriikide, Aserbaidžaani Vabariigi, Gruusia Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahel jaotamise ja edasise ühiskasutamise kokkuleppe (RT II 2003, 30, 148) ning SRÜ liikmesriikide, Aserbaidžaani Vabariigi, Gruusia Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi omanduses olevate kaubavagunite ja konteinerite ühiskasutamise kokkuleppega (RT II 1993, 15, 22). Samuti sõlmiti Eesti Vabariigi Transpordi- ja Sideministeeriumi ja Venemaa Föderatsiooni Teedeministeeriumi vahel 25.02.1992 Moskvas Venemaa Föderatsiooni Teedeministeeriumi ja Eesti Vabariigi Transpordi- ja Sideministeeriumi rahvusvahelise raudtee otseühenduse leping ning Venemaa Föderatsiooni Teedeministeeriumi ja Eesti Vabariigi Transpordi- ja 20 2-20-13662 Sideministeeriumi vaheline ajutine raudteealane piirikokkuleppe (http://www.evr.ee/failid/58._TE_lisa.pdf). Eesti Vabariik ühines Rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppega (SMGS) 05.06.1992 Ulan-Batoris ja seda rakendatakse Eesti Vabariigi suhtes alates 01.03.1993 (RT II 2004, 14, 53). Samas sõlmis Eesti Vabariik ka Sõltumatute Riikide Ühenduse liikmesriikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeadministratsioonide vahelise kokkulepe rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe (SMGS) üksikute sätete kohaldamise erisuse kohta (RT II 2004, 14, 54).
  24. Eesti Vabariigi territooriumil tuleb juhinduda Raudteeseadusest ja selle § 35 (kuni 30.10.2020 kehtinud redaktsioon) alusel kehtestatud AS Eesti Raudtee tegevuseeskirjast ja selle lisadest ning muudatustest (https://www.evr.ee/et/component/file_manager/managerfolder/12). Tegevuseeskirja lisade hulgas on küll mitmeid SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu istungil kinnitatud ja vastu võetud dokumente (Rahvusvahelises ühenduses liiklevate reisivagunite kasutamise eeskiri ПППΒ, kinnitatud 27-28.10.2009 SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu istungil, Rahvusvahelise raudtee reisijateveo otseühenduse marsruutide juhtimise kord, kinnitatud, kinnitatud 20-21.11.2008 SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu istungil, Raudteeveeremi automaatsiduri remondi ja kasutamise juhend, kinnitatud 20.-21.102010 SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu istungil (uus ja vana redaktsioon), Raudteeveeremi pidurite tehnilise teenindamise ja juhtimise eeskiri ja selle muudatused, kinnitatud SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu istungil 6-7.05.2014, Vagunite pidurdusseadmete remondi juhend ЦΒ-ЦП-945, kinnitatud VF teedeministri asetäitja poolt 27.06.2003, Omanikukaubavagunite ekspluatatsiooni ja numbrilise arvestuse eeskiri, kinnitatud SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu
  25. istungil 17-
  26. mai 2018, Ohukaardid, kinnitatud SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu istungil 29-30.05.2008, Juhend Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi raudteeadministratsioonide ühistegevuse korrast rongi- ja manöövritöös liiklusohutuse rikkumiste ametialasel juurdlusel kinnitatud SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu
  27. istungil, Kasutatavate vagunite tehnohoolde läbiviimise juhend, kinnitatud SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu istungil 21-22.05.2009, Rahvusvahelises ühenduses ringlevate kaubavagunite tööea pikendamise määrustik, kinnitatud 13.-14.05.2010 SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu istungil, Raudteeveeremi ja selle osade märgistamiseks tingnumbrite omistamise eeskiri, SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu
  28. istungil kinnitatud dokumendi tõlge), kuid puudub hageja poolt viidatud SRÜ riikide Raudteealase transpordinõukogu 06-07.05.2012 protokoll nr 58 „Raudteevalitsustevahelisest koostöö kord rahvusvahelises ühenduses kurseerivate kaubavagunite ekspluatatsiooni peatamisel.
  29. Ka AS Operail veoeeskirjas ei ole mainitud protokolli nr 58, kuigi veoeeskirja järgi peab juhinduma mitmetest SRÜ ja Balti riikide Raudteetranspordi Nõukogu poolt kinnitatud normatiivdokumentidest (Tsisternvagunites ja naftabituumeni veoks ette nähtud punkertüüpi vagunites vedelkaupade veoeeskiri. Moskva,
  30. (kehtib osas, mis ei ole vastuolus SMGSiga). GOST 22235-
  31. Üldnõuded kaubavagunite säilivuse tagamiseks laadimisel/tühjendamisel ja manöövritööde teostamisel 1520 mm rööpmelaiusega magistraalraudteedel, Moskva,
  32. Sõltumatute Riikide Ühenduse liikmesriikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeadministratsioonide vaheline isotermiliste vagunite kasutamise ja tehnilise teenindamise ning vastastikuste arvelduste kokkulepe. 1994, Sõltumatute Riikide Ühenduse liikmesriikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeadministratsioonide vaheline kokkulepe kaupade veost eritingimustel, 21 2-20-13662 05.07.
  33. Teiste riikide kaubavagunite ekspluatatsiooni, numbrilise arvestuse ja kasutustasude arvelduse eeskirjad. (SRÜ, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Eesti Vabariik). 24.05.1996, Sõltumatute Riikide Ühenduse liikmesriikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeadministratsioonide vaheline kokkulepe Rahvusvahelise Raudteekaubaveo Kokkuleppe (SMGS) üksikute sätete kohaldamise erisuste kohta. 01.10.1997, Ühtne tariifi-statistiline kaupade nomenklatuur (ETSNG), Моskvа, 1997; Raudteetsisternide kaliibritabelid. Moskva, Transport, 1997; Raudteeadministratsioonide universaalkonteinerite ekspluatatsiooni, numbrilise arvestuse ja kasutustasude arvelduse eeskirjad. (SRÜ, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Eesti Vabariik) 01.10.1997; Kaubavagunite ja konteinerite ühiskasutuse kokkuleppe osaliste riikide raudteede konteinerite inventarpargist väljaarvamise juhend; ДЧ-
  34. Kiiresti riknevate kaupade vedude teenindamise juhend Sõltumatute Riikide Ühendusse kuuluvate riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeliinidel, 1998; Eeskirjad plommsulgurite kasutamiseks kaubaveol vagunites ja konteinerites; Sõltumatute Riikide Ühendusse kuuluvate riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeliinidel, 1999; Kaubavagunite ja konteinerite ühiskasutuse kokkuleppe osaliste riikide raudteede konteinerite arvestuse ja aruandluse vormide koostamise instruktsioonid. 24.09.1999; Raudteetransportööride kasutamise ühised tehnilised tingimused. Moskva, 2008; SRÜ, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi raudteedel veetavate ohtlike kaupade ohukaardid. Moskva, 2014; Omaniku kaubavagunite ekspluatatsiooni ja numbrilise arvestuse eeskirjad. 17-18.05.2018; ДЧ1835 SRÜ, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi raudteedel ebagabariitsete ja raskekaaluliste kaupade veo instruktsioon. Moskva, 2007; SRÜ riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudtee kaubavedude planeerimise eeskirjad. Sotshi, 2001; Тariifijuhend nr.4, 2.raamat, 1.osa. Raudteejaamade nimistu; SRÜ riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteede külmutusvagunitest ümberseadmestatud vagunite kasutamise ja neis toidukaupade, üksikute kiirestiriknevate kaupade ja muude kaupade veo kord rahvusvahelises ühenduses. Таshkent, 2004; Kaubaveotingimused omanike suurkülmutuskonteinerites spetsialiseeritud platvormhaagenditel rahvusvahelises ühenduses. Minsk, 2004; Külmutusvagunites kiiresti riknevate kaupade vedude teenindamise juhend Sõltumatute Riikide Ühendusse kuuluvate riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeliinidel, 2006; Rendile (ajutisele kasutamisele) üle antud ja rahvusvahelises ühenduses ringlevat inventarpargi kaubavagunite ekspluatatsiooni, numbrilise arvestuse ja kasutustasude arvelduse kokkulepe (SRÜ, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Eesti Vabariik), 2007; Termosvagunites kiiresti riknevate kaupade vedude kord Sõltumatute Riikide Ühendusse kuuluvate riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeliinidel, 2007; Universaalkonteinerites kiiresti riknevate kaupade vedude kord Sõltumatute Riikide Ühendusse kuuluvate riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeliinidel, 2008; Raudteeadministratsioonide pretensiooninõupidamiste reglement, 2015, https://operail.com/wpcontent/uploads/2023/01/VeoEESKIRI_12.01.2023_clean.pdf).
  35. Ka AS GoRail kaubaveo veoeeskirja lisast 1 - AS GoRail klientide ja töötajate tegevust reglementeerivatest normatiivdokumentist ei nähtu, et normatiivdokumentide hulka kuuluks viidatud protokoll nr 58 (https://gorail.ee/wp-content/uploads/2020/03/ASGoRail_Veoeeskiri_280619.pdf).
  36. Seega ei ole protokoll nr 58 „Raudteevalitsustevahelisest koostöö kord rahvusvahelises ühenduses kurseerivate kaubavagunite ekspluatatsiooni peatamisel saanud Eesti õiguskorra osaks. Kohtule teadaolevalt ei ole seda protokolli avalikustatud ka Eesti 22 2-20-13662 Vabariigi vastava ministeeriumi (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Kliimaministeerium) või haldusala pädeva asutuse (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) veebilehel. Hageja ei ole esile toonud, millise Eesti Vabariigi pädeva asutuse veebilehel on protokoll 58 avalikustatud.
  37. Nagu eelpool viidatud on mitmed SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu istungi protokollid avaldatud nii AS Eesti Raudtee kui ka AS Operail kodulehel või on neile seal vähemalt viidatud ja selgitatud, et raudteevedude korraldamisel tuleb juhinduda muuhulgas nendest normatiivdokumentidest, kuid hageja poolt viidatud protokolli nr 58 nende juhiste hulgas ei ole. Hageja on selgitanud, et protokoll nr 58 ja selle lisa 6 on kättesaadav veebiaadressil https://mintrans.gov.ru/documents/8/3324?type=). Kohtule on arusaamatu, miks peaks Eesti Vabariigi territooriumil tegutsev raudteel kaubaveoga tegelev ettevõtja otsima oma tegevuses juhendeid või juhiseid Vene Föderatsiooni ministeeriumi veebilehelt ning need juhised peaksid kehtima Eesti Vabariigi territooriumil, kui Eesti asjaomased ettevõtted AS Eesti Raudtee kui ka Operail AS või AS GoRail ei ole pidanud vajalikuks viidatud dokumenti oma eeskirjades nimetada ega sellele viidata. Seega ei ole hageja suutnud muuta kohtule usutavaks, et nimetatud protokoll nr 58 ja selle lisa 6 on muutunud eesti õiguskorra osaks.
  38. Kohtu hinnangul ei ole vaidlusalusel SRÜ protokollil nr 58 ja selle lisal 6 aga käesoleva vaidluse raames tähtsust. Vaidlust ei ole selles, et kõik vaidluse esemeks olevad vagunid asusid vaidluse tekkimise ajal Eesti Vabariigi territooriumil ja neid tuli transportida üleandmiseks või kasutusea pikendamiseks samuti ainult Eesti Vabariigi piires. Teedeja sideministri 09.07.1999 määrusega nr 39 kinnitatud Raudtee tehnokasutuseeskirja p 132 kohaselt peab teiste riikide raudteedele väljuv ja teiste riikide raudteedelt saabuv veerem vastama sellekohaste rahvusvaheliste kokkulepete ja käesoleva tehnokasutuseeskirja nõuetele. Seega ei saa kohus asuda seisukohale, et antud vaidluses peaks juhinduma eelpoolviidatud SRÜ protokollist nr
  40. Iseenesest on õige hageja seisukoht, et ka kasutusaja ületanud vaguneid peab saama ja ka saab transportida. Teede- ja sideministri 09.07.1999 määrusega nr 39 kinnitatud Raudtee tehnokasutuseeskirja (RTL 1999, 127, 1773) 22.02.2019 - 13.11.2020 kehtinud redaktsiooni (RT I, 19.02.2019, 26) p 181 - 7 kohaselt kaubarongi ei ole lubatud panna: vaguneid, millel puudub märge ettenähtud remondi kohta, välja arvatud vagunid, mis liiguvad eridokumentide alusel (veosena oma telgedel). Ka SMGS lisa 1 -Kaubaveo eeskiri – tunnistab mõistet veos oma telgedel (raudteeveerem, rööbastel liikuvad kraanad, teekorrastus- ja ehitusmasinad jms, p 2.2.3). Seega on võimalik vaguneid transportida kui kaupa oma telgedel, kuid selleks on vaja eridokumente.
  41. Hageja esitas kohtule Operail AS esindaja kinnituse, et tehniliselt mittekõlblike vagunite saatmine rongi koosseisus on võimalik rikkele/tehnilisele mitte vastavusele viitava VU23M teate alusel. Remondikoha teabe saamisel, kus teostatakse kasutusea pikendamine, vormistatakse saatelehe vorm VU-26M. Omanikuvaguni tehnilise ülevaatuse rongi koosseisu panemiseks koos vajaliku tehnilise seisukorra aktiga osutatakse vaguni omaniku taotluse alusel. Selle taotluse esitamise õiguspärasus rentniku poolt või see kes opereerib vaguniga reguleeritakse rendilepinguga (VII kd tl 11-12).
  42. Ka hageja esitatud arvetest nähtub, et selleks, et möödunud plaanilise remonditähtaja või kasutustähtaja ületanud vagunitega Eesti piires liikuda, lasi hageja teha vagunitele tehnoülevaatuse, loa saamiseks vagunite transportimiseks Valga jaamast Lagedi jaama (I kd tl 138 pöördel, 139, 142-146).
  43. Seega ka hageja enda tõendite kohaselt on vajalik mingi hagejapoolne toiming vagunite transportimiseks, kui on möödunud vaguni kasutusiga või remonditähtaeg. Iseenesest on 23 2-20-13662 õige hageja 11.01.2021 menetlusdokumendi p 24 väljendatud seisukoht, et veeremi ohutuse ja nõuetele vastavuse eest vastutab ka kostja, kuid ei ole õige arvamus, et vagunite kasutusiga oleks pidanud pikendama muuhulgas kostja ise. Kostja on õigesti osundanud, et rendilepinguga ei ole talle sellist õigust antud. Ka hageja ei ole esiletoonud, et ta oleks kostjale andnud volikirja, mille alusel kostja sai iseseisvalt vagunite kasutusiga pikendada. Hageja on ise selgitanud, et edastas vagunite remonti saatmiseks tavaliselt kostjale e-kirjaga rekvisiidid, millisesse jaama tuleb vagun saata ning millisesse depoosse remondi teostamiseks. Hageja ei ole esitanud asja materjalide juurde tõendeid, millest selguks, et ta andis kostjale vajalikud rekvisiidid pärast kostja 18.12.2019 kirja, millega viimane teavitas, et 21 vagunit vajavad plaanilise remondi läbiviimist järgmise 45 päeva jooksul ja palus end tsisternide depooremonti saatmiseks teavitada õigest jaamast (VII kd tl 90).
  44. Samuti ei nähtu asja materjalist, et hageja oleks kasutusea pikendamiseks või vagunitele eridokumentide vormistamiseks asunud vajalikke toiminguid tegema pärast kostja 09.04.2020 kirja, millega kostja juhtis tähelepanu, et 01.04.2020 seisuga lõppes 27 vagunil kasulik kasutusiga ega ka pärast kostja lepingulise esindaja 06.07.2020 kirja millega hagejale selgitati, et 72 mootorvagunist kõik 47 vagunit, mis on tagastamata ja hageja poolt vastu võtmata, on muutunud kasutuskõlbmatuks.
  45. Kostja 05.11.2019 kirjast hagejale nähtub, et kostjal tekkisid tsisterni nr 57355539 ärasaatmisega Kasahstani raudtee jaamast Žanaul omaniku riiki Eestisse rendist tagastamise eesmärgil raskused. Kostja selgitas viidatud kirjas hagejale, et 30.10.2019 sai kostja järjekordselt oma kontragendilt informatsiooni vaguni omaniku riiki saatmise organiseerimise ainuvõimaiku variandi kohta. Kontragent selgitas kostjale, et just omanik peaks saatmise organiseerimiseks astuma kontakti Kasahstani raudteede Vagunimajanduse osakonnaga. Kostja tsiteeris kirjas oma kontragenti, kes selgitas, et „kui vaguni kasutustähtaeg lõpeb, on vaja telegramm kuuluvuse pargist välja arvatud vaguni ümberpaigutamise lubamise kohta. Vagunite omanik peab astuma ühendusse Vagunimajanduse osakonna direktoriga palvega lubada ühekordselt saata välja arvatud vagun rongi koosseisu liidetuna ära. Viidatud kirjast selgub, et pärast seda tuli teha veel mitmeid protseduure, muuhulgas vaguni ülevaatus komisjonis jaamaülema osavõtul, koostatama akt, pärast mida Vagunimajanduse osakond teeb otsuse alustada liikumist sihtjaama poole. Ning alles pärast seda vagunilt võetakse maha tunnus „pargist välja arvatud” ja antakse luba vaguni manööverdamiseks raudteeosakonnale ja jaamaülemale vaguni sihtjaama suunas ärasaatmiseks. Üksnes siis saadame meie teda mittetöötava veeremina sihtjaama.” (VI kd tl 191). Et vagun hiljem sai loa liikuda sihtjaama, kinnitab hagejale saadetud telegramm, ühtlasi kinnitab see ka see seda, et hageja astus samme kostja kirjas toodud protseduuri alustamiseks. Seda, et tegelikult kontakteerus kostja Vagunimajanduse osakonna direktoriga, mitte hageja, kohtu ette toodud ei ole. Seega pidi just hageja tegema vajalikke toiminguid remonti vajavate vagunite liigutamiseks.
  46. Lisaks tugineb hageja ka sellele, et kostja teatas ise 06.11.2019, et ei soovi enam vaguneid üürida ning hakkab neid üürilt tagastama. Juba ainuüksi see asjaolu välistab hageja hinnangul kostja võimaluse tugineda asjaolule, et vagunitel oli plaaniline hooldus tegemata ja/või kasulik eluiga pikendamata – kostja on sõnaselgelt teatanud, et ta enam vaguneid ei vaja ning kostjal puudus ükskõik missugune huvi ka vagunite seisukorra vastu. Ennekõike väljendub kostja tegeliku huvi puudumine selles, et kostja asus vaguneid tagastama ehk ei kasutanud vaguneid enam eesmärgipäraselt, vaid täitis üüritud asja tagastamise kohustust. 24 2-20-13662
  47. Kohus ei nõustu ka hageja arvamusega selles, et kostjal puudus igasugune huvi ka vagunite seisukorra vastu. Hageja hinnangul ei tundnud kostja vagunite vastu huvi kuivõrd hakkas vaguneid tagastama, samas on kostja teavitanud hagejat, et 21 vagunit vajavad plaanilise remondi läbiviimist järgmise 45 päeva jooksul ja palus end tsisternide depooremonti saatmiseks teavitada õigest jaamast. Pelgalt see, et üürnik ei soovi enam üüritud eset kasutada ja üürileping lõpeb, ei tähenda, et üürnik ei tunne huvi üüritud eseme seisundi vastu. Asja materjalidest nähtub, et kostjal oli huvi vagunite seisukorra vastu, kuivõrd pärast kasutusea lõppemist ei saanud kostja vaguneid iseseisvalt teise jaama transportida. Asja materjalidest selgub, et kostja on vähemalt kolmel korral (18.12.2019, 09.04.2020 ja 09.07.2020) juhtinud hageja tähelepanu vagunite kasutusea lõppemisele, kuid mingil põhjusel ei ole hageja soovinud või pidanud vajalikuks vajalikke toiminguid teha.
  48. Hageja leiab, et ta ei saanud vagunite kasulikku eluiga pikendada, kuivõrd kostja ei andnud talle vaguneid üle. Hageja leiab, et sellega on kostja rikkunud kaasaaitamiskohustust. Kohus tuvastas eelnevalt, et vagunid, millel ei olnud teostatud plaanilist remonti või mille kasutusiga oli möödunud, ei saanud avalikul raudteel ilma hagejapoolsete täiendavate toiminguteta liigelda. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja neid täiendavaid toiminguid/protseduure ei teinud, vajalikke teatisi või saatelehti ei organiseerinud, kostjale vajalikke rekvisiite õigete jaamade või depoode kohta ei teatanud.
  49. Hageja on esile toonud, et kui kostja oleks tõesti soovinud kasutada vaguneid kuni iga vaguni kohta sõlmitud üürilepingu tähtaja saabumiseni, siis oleks kostja saanud teatada hagejale vastava vaguni remonti saatmisest ette ja hageja oleks korraldanud remondi ja saatnud vagunid kostjale tagasi ja kostja oleks pidanud vagunid hagejale üürilepingu tähtaja saabudes tagastama. Kohus juhib veelkord tähelepanu, et kostja on ju 18.12.2019 kirjaga hagejale teatanud, millised vagunid vajavad plaanilise remondi läbiviimist järgmise 45 päeva jooksul ja palus end teavitada vagunite depooremonti saatmiseks õigest jaamast, kuid hageja seda ei teinud, vastupidi hageja väljendas hämmastust kostja soovi üle ning sisuliselt keeldus oma kohustuse täitmisest. Seega ei ole kohane hageja väide, et kui kostja oleks väljendanud hagejale soovi, et hageja teostaks vagunitele plaanilist hooldust või pikendaks kasulikku eluiga selleks, et kostja saaks vaguneid kuni üürilepingu lõppemiseni kasutada, siis oleks hageja seda ka teinud. Kostja sellist soovi väljendas aga hageja käesoleval juhul omapoolseid toiminguid ei teinud.
  50. Lisaks ei nõustu kohus ka hageja seisukohaga selles, nagu kostja oleks pidanud vagunid plaaniliseks remondiks füüsiliselt hagejale üle andma. Hageja väited on mõneti vastuolulised. Hageja on ise 10.06.2022 menetlusdokumendis selgitanud, et koostööaja jooksul kostja tavaliselt edastas hagejale kas e-kirja, kus palus saata neile tsisternvagunite nimekirja/graafiku, kus oli kirjas, millal aegub iga vaguni kasutusiga ja remont, või saatsid nad enda tabeli, kus palusid sisestada vagunite plaanilise remondi ja kasutusea tähtaegu, et kostja saaks ette planeerida vagunite saatmist remonti ning saata neid orienteeruvalt kuu enne tähtaja möödumist remonti. Hageja edastas vagunite remonti saatmiseks tavaliselt kostjale e-kirjaga rekvisiidid, millisesse jaama tuleb vagun saata ning millisesse depoosse remondi teostamiseks. Seega ei pidanud kostja vagunid plaaniliseks hoolduseks kuskile transportima ja füüsiliselt üle andma vaid hageja pidi kostjale teatama vajalikud rekvisiidid, et kostja saaks vagunid hooldusesse toimetada. Sellist pooltevahelist praktikat kinnitab ka 10.06.2022 menetlusdokumendile lisatud varase kirjavahetus (VI kd tl 27-37, 64-70). Ka sellest kirjavahetusest nähtub, et selle, kuhu läheb vagun depooremonti otsustab üürileandja. 25 2-20-13662
  51. Kohus märgib, et kostja on seega käitunud vastavalt varasemale praktikale, kuid kohus ei näe, et hageja oleks sellele vastavalt toiminud. Vaidlust ei ole selles, et hageja eelpool märgitud vagunite kasutusaega ei pikendanud, samuti ei teatanud, kuhu kostja peaks vagunid plaaniliseks remondiks toimetama. Vastupidist kohtu ette toodud ei ole. Seega nende vagunite eest ei ole hagejal õigust üüritasu pärast vagunite kasutusea lõppemist nõuda.
  52. Hageja esitas 17.12.2021 menetlusdokumendi lisana 10 SMGS saatelehe märtsist 2020, millega soovis tõendada, et vaatamata kasutusea lõppemisele on kostja siiski vaguneid pärast kasutusea lõppemist transportinud (VI kd tl 138 - 143). Kohus ei saa sellest saatelehest teha hageja soovitud järeldust, kuivõrd viidatud saatelehte ei seo midagi kostjaga. Saatelehe kohaselt on saatjaks Daugavpils Lokomotivu Remonta Rupnica AS, saajaks OÜ Mainsail, vedajateks LDZ Cargo ja Operail. Saatelehel on märgitud küll kostja valduses olnud vagunite numbrid ja saatelehe lisaks on märgitud vagunite nr 50701002, 50700921, 57355323, 57355422 ja 50700947 tehnilised passid. Vagunite kasutusiga lõppes vagunitel järgmiselt: vagunil nr 50701002 - 12.03.2020, vagunitel nr 57355323 ja 57355422 - 25.03.2020, vagunitel 50700921 ja 50700947 - 02.02.
  54. Hagiavalduse kohaselt lõppes vagunite 50701119, 50701044, 50700863, 50701069, 50701028 üürileping 20.04.2020 ja kostja on jätnud üüri tasumata 20 päeva eest; vagunite 50700939, 50701127, 50701168 ja 50700780 üürileping lõppes 28.04.2020 ja kostja on jätnud tasumata üüri 28 päeva eest; vagunite 50700905, 50701085, 50701143, 50700954 ja 50701200 üürileping lõppes 24.04.2020 kostja on jätnud tasumata üüri 24 päeva eest, vagunite 50701036 ja 50701010 üürileping lõppes 23.06.2020 kostja võlgneb 69 päeva üürimakse (84 – 15); vagunite 57355513, 57355323, 57355422, 57355364, 57355521, 57355505, 57355448, 57355349, 57355356, 57355372, 57355380, 57355406, 57355414, 57355463, 57355489, 57355430 ja 57355455 üürileping lõppes 03.05.2020 ja kostja on jätnud tasumata üüri 18 (33 - 15) päeva eest. Hageja nõuab kõikide nende vagunite puhul üüri alates 01.04.
  56. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole alates 01.04.2020 nende vagunite eest üüri hagejale tasunud. Üürilepingu 08.12.2014 lisa nr 3 järgi on ühe tsisternvaguni üür ööpäevas 18,30 eurot (I kd tl 26-27).
  57. Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 50701119 eest ebaõigesti üüri kuni 20.04.2020, kuivõrd vaguni nr 50701119 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 20.04.
  58. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 23.03.
  59. Kostja on tasunud aga hageja esitatud arve alusel kogu märtsi 2020 eest, sh plaanilise hoolduse aja eest alates 23.03.
  60. Kostja ei saanud vagunit alates 23.03.2020 kasutada kogu aprilli jooksul, kuna hageja ei täitnud oma kohustust hoolduse korraldamise osas. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS §

§ 296lg 1 alusel ajavahemiku 23.03–20.04.2020 eest.

Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 20.04.2020 ja kasutusea lõpp 20.04.

  1. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 23.03.
  2. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
  3. Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 50701044 eest ebaõigesti üüri kuni 20.04.
  4. Vaguni nr 50701044 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 20.04.2020, kuid vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 19.04.
  5. Kostja ei saanud vagunit alates 19.04.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS §

§ 296lg 1 alusel ajavahemiku 19.04–20.04.2020 26 2-20-13662 eest.

Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 20.04.2020 ja kasutusea lõpp 20.04.

  1. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 19.04.
  2. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb osaliselt jätta rahuldamata ja mõista kostjalt välja üürivõlg perioodi 01.04.-18.04.2020 eest summas 329,40 eurot (18*18,30).
  3. Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 50701200 eest ebaõigesti üüri kuni 24.04.
  4. Vaguni nr 50701200 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 24.04.2020, kuid vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 18.04.
  5. Kostja ei saanud vagunit alates 18.04.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS §

§ 296lg 1 alusel ajavahemiku eest 18.04– 24.04.2020.

Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 24.04.2020 ja kasutusea lõpp 24.04.

  1. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 18.04.
  2. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb osaliselt jätta rahuldamata ja mõista kostjalt välja üürivõlg perioodi 01.04.-17.04.2020 eest summas 311,10 eurot (17*18,30).
  3. Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 50700863 eest ebaõigesti üüri kuni 20.04.
  4. Vaguni nr 50700863 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 20.04.2020, kuid vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 19.04.
  5. Kostja ei saanud vagunit alates 19.04.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS §

§ 296lg 1 alusel ajavahemiku 19.04–20.04.2020 eest.

Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 20.04.2020 ja kasutusea lõpp 20.04.

  1. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 19.04.
  2. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb osaliselt jätta rahuldamata ja mõista kostjalt välja üürivõlg perioodi 01.04.-18.04.2020 eest summas 329,40 eurot (18*18,30).
  3. Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 50700939 eest ebaõigesti üüri kuni 28.04.
  4. Vaguni nr 50700939 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 28.04.2020, kuid vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 11.04.
  5. Kostja ei saanud vagunit alates 11.04.2020 kasutada. Seega ei ole hagejal õigust nõuda üüri tasumist ajavahemiku eest 11.04–28.04.
  6. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 28.04.2020 ja kasutusea lõpp 28.04.
  7. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 11.04.
  8. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb osaliselt jätta rahuldamata ja mõista kostjalt välja üürivõlg perioodi 01.04.-10.04.2020 eest summas 183 eurot (10*18,30).
  9. Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 50700780 eest ebaõigesti üüri kuni 28.04.
  10. Vaguni nr 50700780 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 28.04.2020, kuid vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 22.03.
  11. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS §

§ 296

lg 1 alusel ajavahemiku eest 22.03–28.04.2020, kuna kostja ei saanud vagunit alates 22.03.2020 kasutada hooldustähtaja ületanud vaguni eest. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 28.04.2020 ja kasutusea lõpp 28.04.

  1. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 22.03.
  2. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja 27 2-20-13662 nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
  3. Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 50700905 eest üüri ebaõigesti kuni 24.04.
  4. Vaguni nr 50700905 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 24.04.2020, kuid vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 12.04.
  5. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS §

§ 296

lg 1 alusel ajavahemiku eest 12.04–24.04.2020, kuna kostja ei saanud vagunit alates sellest päevast kasutada hooldustähtaja ületanud vaguni eest. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 24.04.2020 ja kasutusea lõpp 24.04.

  1. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 12.04.
  2. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb osaliselt jätta rahuldamata ja mõista kostjalt välja üürivõlg perioodi 01.04.-11.04.2020 eest summas 201,30 eurot (11*18,30).
  3. Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 50701036 eest üüri ebaõigesti kuni 23.06.
  4. Vaguni nr 50701036 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 16.04.2020, kuid vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli samuti 16.04.
  5. Kostja ei saanud vagunit alates 16.04.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS §

§ 296lg 1 alusel ajavahemiku eest alates 16.04.2020.

Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni kasutusea lõpp oli 16.04.

  1. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb osaliselt jätta rahuldamata ja mõista kostjalt välja üürivõlg perioodi 01.04.-15.04.2020 eest summas 274,50 eurot (15*18,30).
  2. Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 50701069 eest üüri ebaõigesti kuni 20.04.
  3. Vaguni nr 50701069 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 20.04.2020, kuid vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 17.04.
  4. Kostja ei saanud vagunit alates 17.04.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS §

§ 296lg 1 alusel ajavahemiku eest 17.04–20.04.2020.

Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 20.04.2020 ja kasutusea lõpp 20.04.

  1. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 17.04.
  2. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb osaliselt jätta rahuldamata ja mõista kostjalt välja üürivõlg perioodi 01.04.-16.04.2020 eest summas 292,80 eurot (16*18,30).
  3. Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355513 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.
  4. Vaguni nr 57355513 kasutusiga möödus 01.04.2020, kuid vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 10.01.
  5. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust hoolduse korraldamise osas, ei saanud kostja vagunit alates 10.01.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS §

§ 296lg 1 alusel alates 10.01.2020.

Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 01.04.

  1. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 10.01.
  2. See on ka vagun, mille hooldustähtaja möödumisest kostja 18.12.2019 kirjaga hagejat teavitas. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata. 28 2-20-13662
  3. Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355323 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.
  4. Vaguni nr 57355323 kasutusiga möödus 25.03.
  5. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 11.01.
  6. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust hoolduse korraldamise osas, ei saanud kostja vagunit alates 11.01.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS §

§ 296lg 1 alusel alates 11.01.2020.

Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 01.04.

  1. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 10.01.
  2. See on ka vagun, mille hooldustähtaja möödumisest kostja 18.12.2019 kirjaga hagejat teavitas. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
  3. Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355422 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.
  4. Vaguni nr 57355422 kasutusiga möödus 25.03.
  5. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada hooldus, ei saanud kostja vagunit alates 25.01.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS §

§ 296lg 1 alates 25.01.2020.

Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 25.03.

  1. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 25.01.
  2. See on ka vagun, mille hooldustähtaja möödumisest kostja 18.12.2019 kirjaga hagejat teavitas. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
  3. Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355364 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.
  4. Vaguni nr 57355364 kasutusiga möödus 01.04.
  5. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 12.01.
  6. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada vaguni hooldus, ei saanud kostja vagunit alates 12.01.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS §

§ 296lg 1 alates 12.01.2020.

Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 01.04.

  1. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 12.01.
  2. See on ka vagun, mille hooldustähtaja möödumisest kostja 18.12.2019 kirjaga hagejat teavitas. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
  3. Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355521 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.
  4. Vaguni nr 57355521 kasutusiga möödus 01.03.
  5. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 24.01.
  6. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada vaguni hooldus, ei saanud kostja vagunit alates 24.01.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS §

§ 296lg 1 alusel alates 24.01.2020.

Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 01.03.

  1. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 24.01.
  2. See on ka vagun, mille hooldustähtaja möödumisest kostja 18.12.2019 kirjaga hagejat teavitas. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
  3. Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355505 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.
  4. Vaguni nr 57355505 kasutusiga möödus 01.04.
  5. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 10.01.
  6. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada hooldus, ei saanud kostja vagunit alates 10.01.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS §

§ 296lg 1 alusel alates 29 2-20-13662 10.01.2020.

Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 01.04.

  1. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 10.01.
  2. See on ka vagun, mille hooldustähtaja möödumisest kostja 18.12.2019 kirjaga hagejat teavitas. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ning kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
  3. Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355448 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.
  4. Vaguni nr 57355448 kasutusiga möödus 01.04.
  5. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 24.01.
  6. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada hooldus, ei saanud kostja vagunit alates 24.01.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS §

§ 296lg 1 alusel alates 24.01.2020.

Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 01.04.

  1. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 24.01.
  2. See on ka vagun, mille hooldustähtaja möödumisest kostja 18.12.2019 kirjaga hagejat teavitas. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ning kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
  3. Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355349 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.
  4. Vaguni nr 57355349 kasutusiga möödus 01.04.
  5. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 12.02.
  6. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada hooldus, ei saanud kostja vagunit alates 12.02.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS §

§ 296lg 1 alusel alates 12.02.2020.

Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 01.04.

  1. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 12.02.
  2. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ning kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
  3. Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355356 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.
  4. Vaguni nr 57355356 kasutusiga möödus 01.03.
  5. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 12.01.
  6. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada hooldus, ei saanud kostja vagunit alates 12.01.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS §

§ 296

lg 1 alusel alates 12.01.2020 hooldustähtaja ning kasutusea ületanud vaguni eest. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 01.03.

  1. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 12.01.
  2. See on ka vagun, mille hooldustähtaja möödumisest kostja 18.12.2019 kirjaga hagejat teavitas. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ning kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
  3. Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355372 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.
  4. Vaguni nr 57355372 kasutusiga möödus 14.04.
  5. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 25.01.
  6. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada hooldus, ei saanud kostja vagunit alates 25.01.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS §

§ 296lg 1 alusel alates 25.01.2020.

Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise 30 2-20-13662 kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 14.04.

  1. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 25.01.
  2. See on ka vagun, mille hooldustähtaja möödumisest kostja 18.12.2019 kirjaga hagejat teavitas. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
  3. Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355380 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.
  4. Vaguni nr 57355380 kasutusiga möödus 01.04.
  5. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 15.01.
  6. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada hooldus, ei saanud kostja vagunit alates 15.01.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS §

§ 296lg 1 alusel alates 15.01.2020.

Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 01.04.

  1. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 15.01.
  2. See on ka vagun, mille hooldustähtaja möödumisest kostja 18.12.2019 kirjaga hagejat teavitas. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
  3. Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355406 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.
  4. Vaguni nr 57355406 kasutusiga möödus 01.04.
  5. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 23.02.
  6. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada hooldus, ei saanud kostja vagunit alates 23.02.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS §

§ 296lg 1 alusel alates 23.02.2020.

Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 01.04.

  1. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 23.02.
  2. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
  3. Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355414 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.
  4. Vaguni nr 57355414 kasutusiga möödus 01.03.
  5. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 30.01.
  6. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada hooldust, ei saanud kostja vagunit alates 30.01.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS §

§ 296lg 1 alusel alates 30.01.2020.

Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 01.03.

  1. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 30.01.
  2. See on ka vagun, mille hooldustähtaja möödumisest kostja 18.12.2019 kirjaga hagejat teavitas. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
  3. Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355463 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.
  4. Vaguni nr 57355463 kasutusiga möödus 01.04.
  5. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 25.01.
  6. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust kasutusiga pikendada, ei saanud kostja vagunit alates 01.04.2019 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS §

§ 296lg 1 alusel alates 01.04.2019.

Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 01.04.

  1. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 25.01.
  2. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata. 31 2-20-13662
  3. Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355489 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.
  4. Vaguni nr 57355489 kasutusiga möödus 01.04.
  5. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 30.01.
  6. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada hooldus, ei saanud kostja vagunit alates 30.01.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS §

§ 296lg 1 alusel alates 30.01.2020.

Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 01.04.

  1. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 30.01.
  2. See on ka vagun, mille hooldustähtaja möödumisest kostja 18.12.2019 kirjaga hagejat teavitas. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ning kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
  3. Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355430 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.
  4. Vaguni nr 57355430 kasutusiga möödus 01.04.
  5. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 17.01.
  6. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada hooldus, ei saanud kostja vagunit alates 17.01.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS §

§ 296lg 1 alusel alates 17.01.2020.

Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 01.04.

  1. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 17.01.
  2. See on ka vagun, mille hooldustähtaja möödumisest kostja 18.12.2019 kirjaga hagejat teavitas. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
  3. Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 50701127 eest üüri ebaõigesti kuni 28.04.
  4. Vaguni nr 50701127 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 28.04.
  5. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 13.04.2020 (hagiavalduse lisa 19, lisa 1 rida 31). Kostja ei saanud vagunit alates 13.04.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS §

§ 296lg 1 alusel ajavahemiku eest 13.04–28.04.2020.

Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 28.04.2020 ja kasutusea lõpp 28.04.

  1. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 13.04.
  2. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb osaliselt jätta rahuldamata ja mõista kostjalt välja üürivõlg perioodi 01.04.-12.04.2020 eest summas 219,60 eurot (12*18,30).
  3. Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 50701085 eest üüri ebaõigesti kuni 24.04.
  4. Vaguni nr 50701085 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 24.04.
  5. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 22.03.
  6. Kostja ei saanud vagunit alates 22.03.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS §

§ 296lg 1 alusel ajavahemiku eest 22.03–24.04.2020.

Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 24.04.2020 ja kasutusea lõpp 24.04.

  1. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 22.03.
  2. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja või kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
  3. Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 50701143 eest üüri ebaõigesti kuni 24.04.
  4. Vaguni nr 50701143 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 24.04.
  5. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 21.03.
  6. 32 2-20-13662 Kostja ei saanud vagunit alates 21.03.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS §

§ 296lg 1 alusel ajavahemiku eest 21.03–24.04.2020.

Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 24.04.2020 ja kasutusea lõpp 24.04.

  1. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 21.03.
  2. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
  3. Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 50701010 eest üüri ebaõigesti kuni 23.06.
  4. Vaguni nr 50701010 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt ja vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 20.02.
  5. Kostja ei saanud vagunit alates 20.02.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS §

§ 296lg 1 alusel alates 20.02.2020.

Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 23.06.2020 ja kasutusea lõpp 20.02.

  1. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 20.02.
  2. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutav

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.