1-20-1102/59

1-20-1102 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.04.

1. a Tallinn Kohtuasja nr 1-20-1102 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Aljona Kunda Tõlk Ines Üprus Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Aleksandra Keerdi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksandra Keerd (ik: 48403290306; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 15.04.
2. a, kaugkohtuistung Tallinna kohtumaja, avalik koht RESOLUTSIOON Jätta Aleksandra Keerd tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile ja kinnipeetavale Aleksandra Keerdile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 03.04.
3. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandra Keerdi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 1 Harju Maakohtu 09.03.
4. a otsusega tunnistati Aleksandra Keerd süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks KrMS § 238 lg 2 alusel 4 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.05.
5. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat ja 9 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 04.01.
6. a ja lõpp on 04.10.
7. a. Aleksandra Keerdi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et Aleksandra Keerd on vanglas töötanud, läbis sotsiaalprogrammi „Võida“, omandas puhastamise ja koristamise alused, õpib õmbleja eriala, läbis riigikeele B1 taseme koolituse, kuigi oli absoluutselt motiveerimata. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on
8. Aleksandra Keerd taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Andres Vegel edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab A. Keerdi tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse leiab, et Aleksandra Keerd tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine endiselt ennatlik. Karistusregistrist nähtub, et Aleksandra Keerdil on praegusel ajal 2 kehtivat kriminaalkaristust, vangistuses viibib ta teistkordselt. Tema vägivaldsuse raskusaste ei ole muutnud, varem on teda karistatud samuti raskete tervisekahjustuste tekitamise eest. Kuriteod on ta sooritanud puuduliku probleemide lahendamise oskuse tõttu, soodusteguriks on sõltuvus - algselt sõltuvus narkootilistest ainetest, viimased aastad on alkoholi kuritarvitamine. Tema isikuvastased kuriteod on olnud impulsiivsed, narkootikumide seotud kuriteod olid juba ette planeeritud. Vanglas Aleksandra Keerd hetkel ei tööta, õpib õmbleja eriala, omandas riigikeelt B1 tasemel, läbis sotsiaalprogrammi ja kehtivaid distsiplinaarkaristusi on tal
9. Asja materjalidest nähtub, et Aleksandra Keerdile tekitab probleeme alkoholi tarvitamine, kuid isikul ei ole diagnoositud sõltuvust alkoholist. Samas on sooritanud mitmeid kuriteod olles alkoholijoobes - kehaline väärkohtlemine ujulas, raske tervisekahjustuse tekitamine elukaaslasele. Isik tunnistab ka ise, et alkohol on mõjutanud tema elu ja on valmis sellest loobuma. Usub, et ta saab sellega hakkama, kuna narkootikumidest sai loobuda. Aleksandra Keerd varasemalt tarvitas narkootikume, esimest korda proovis narkootikume 13aastaselt. Narkootiliste ainete mõju all olles manustas enda 5-kuulise lapsele narkootilist ainet, eesmärgiga last rahustada. Kriminaalkorras on teda karistatud narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses käitlemise eest, kohtuotsuse kohaselt narkootilist ainet omas enda tarbeks kui ka edasiandmiseks. Isiku suhtes on 26.02.
10. a saabunud kinnitus, et Aleksandra Keerd on registreeritud SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses teenuse järjekorda alates 23.02.
11. a ja lisaks on vabanemiseks esitatud garantiikirjad OÜ-st Tervisekeskus Elulootus ja MTÜ-st Convictus Eesti. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Kohus leiab, et Aleksandra Keerdi puhul on olemas positiivseid asjaolud, mis toetaksid tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist – vanglas sotsiaalprogrammi läbimine, erialade ja riigikeele õppimine ning vabaduses elu- ja töökoha ning praegu toetava lähedase – ema olemasolu. Kuid Aleksandra Keerdil on olnud vanglas probleeme kohustuste täitmisega. A. Keerd töötas vanglas koristajana, kuid eemaldati 02.03.
12. a töölt, kuna esitas valed tööaja andmed. Ta varasemalt töötas ka AS Eesti Vanglatööstuses, kuid vangla iseloomustuse kohaselt pigem veetis seal aega töö tegemise ajal. Kinnipeetava riigikeele õppimise kohta on vangla andnud hinnangu, et A. Keerdi küllalt head eelteadmised riigikeelest võimaldasid kursuse edukalt lõpetada, kuid tema edu oleks võinuks olla tunduvalt suurem, kui tema käitumist segas hoiak „mina olen kõige targem“. A. Keerd ei suutnud ja ei tahtnud kontsentreeruda, sest tahtis pidevalt silma paista, pälvida märkusi ja nautida eneseõigustamist, püüdis olla grupi liider, väidab, et see, mida tunnis tehakse, on tema jaoks liiga algeline, kuid lõputöö näitas, et õpilane hindas end üle, sest tema töö ei olnud parimate hulgast. A. Keerd ei arvestanud grupi üldise tasemega, püüdis palju- ja valjusõnaliselt näidata oma üleolekut. Samuti Aleksandra Keerd omab praegusel ajal 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest 3 karistust olid määratud kartserkaristused. Varasemalt on tal olnud veel lisaks 7 distsiplinaarkaristust, mis praeguseks ajaks on kustunud. Kohus saab järeldada, et kui isik ei ole võimeline isegi kontrollitud keskkonnas reeglitekohaselt käituma, kuidas on ta võimeline seda siis vabaduses tegema. Aleksandra Keerdi mõlemad kustumata kuriteod on toime pandud vägivallaga ja viimane veel alkoholijoobes. A. Keerd ei ole tavaelus suutnud aktsepteeritaval viisil reageerida konfliktolukorrale ja on tahtlikult korduvalt kasutanud vägivalda teiste suhtes, oskamata probleeme lahendada sõnaliselt, rahulikul viisil. Ta ei ole suutnud varasematest kogemustest teha vajalikke järeldusi. On positiivne, et Aleksandra Keerd on võtnud ühendust OÜ-ga Tervisekeskus Elulootus ja SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi ja rehabilitatsioonikeskusega ning ta on teenuse järjekorras, kuid A. Keerdil on võimalik ravikuure läbida ka peale vangistuse ärakandmist. Seega just kuriteo toimepanemise asjaolude ja isiku varasemat elukäiku iseloomustavate andmete pinnalt ei saa Aleksandra Keerdi puhul välistada uute kuritegude toimepanemist vabaduses. Isik on järjest toimepannud vägivaldseid kuritegusid. Kohus ei ole veendunud, et kinnipeetava mõttemaailm on praeguseks ajaks muutunud ning ta suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda. Kohtu hinnangul ei ole senine aeg olnud piisav, et avaldada tema käitumisele mõju ning muuta seniseid käitumishoiakuid. Seega on ilmne, et praegusel juhul peab olema vangistus pikem, et mõjutada Aleksandra Keerdi senist käitumist ja hoiakuid. Seega arvestades isiku varasemat käitumist, on prognoos pigem negatiivne ja üsna reaalne, et isik võib jätkata kuritegeliku tegevusega. A. Keerd paneb toime vägivaldseid kuritegusid ja on ohtlik teistele inimestel. Kohtu hinnangul on Aleksandra Keerd suhtunud pikka aega ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ükskõikselt ja täitnud neid valikuliselt. Kohus leiab, et on otstarbekas jätta A. Keerd tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, tema puhul ei ole veel karistuse eesmärgid täidetud. Aleksandra Keerdi tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad küll prokurör ja vangla, kuid prokuröri arvamus ei ole kohtule siduv. Süüdimõistetu peab tunnetama ka karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
13. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3