lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni eurot AS Pumeko kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Välja mõista B. S.lt (S.) menetluskulud 100 eurot AS Pumeko kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Aktsiaselts Pumeko (hageja) esitas 22.06.2023 hagi B. S. (kostja) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26.08.2022 mitteeluruumi rendilepingu nr xxxx ja kostja sai enda kasutusse bürooruumi pindalaga 13m2 asukohaga xxxx. Rendi suuruseks oli 100 eurot kuus ning rent tuli tasuda iga kuu
mõttes, millele ei kohaldu
Asjaolu, et kostja üüritud ruumis elas, ei tähenda, et leping sellega eluruumi üürilepinguks muutus. Tegemist oli tähtajatu üürilepinguga. Poolte vahel on vaidlus selles, millal üürileping lõppes ning millisel alusel see lõppes.
Tähtajad määrab
Pooled on lepingu p 9.3 kokku leppinud, et korralise etteteatamise tähtaeg on kaks kuud. Üürlepingu lõpetamine peab
Kostja on väitnud, et lõpetas lepingu suuliselt nädal aega pärast üüritud asja kasutusele võttu, sest üüritud ese ei vastanud lepingu tingimustele.
lg 1 järgi võib üürilepingu üles öelda, kui üürnik ei saa asja kasutada, kuid käesolevas vaidluses ei ole kostja seda tõendanud. Kostja välja toodud puudused- kütmata ruum, tuult läbi laskvad aknad ja katkine uks- ei ole kohtu arvates ka asjaolud, mis takistaks üüritud asja kasutamise täielikult. Aknaid saab tihendada ja ruumi saab soojendada ka mittestatsionaarsete küttekehadega nagu näiteks soojapuhur või elektriradiaator. Kostja on ka ise välja toonud, et ta soetas elektriradiaatori ruumi kütmiseks. Ukse paigaldamine on samuti kostja poolt välja toodud. Ka ei ole kostja tõendanud, et ta oleks nõudnud hagejalt puuduste kõrvaldamist. Kohtu hinnangul ei ole kostja ka teinud üüri alandamise avaldust. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et üürileping lõppes korralise ülesütlemisega. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ütles lepingu üles suuliselt ning sellekohasest poolte kirjavahetusest (dtl 33-35) nähtub, et hageja on oma 28.02.2023 kirjaga aktsepteerinud kostja 14.02.2023 telefonikõnet lepingu lõpetamiseks. Järelikult lõppes leping kahekuulise etteteatamistähtaja möödudes 14.04.2023 ja kuni lepingu lõppemiseni tuli kostjal tasuda üüri ja kõrvalkulusid. Pooled on lepingu p 3.1. leppinud kokku üüri suuruse 100 eurot kuus ning kõrvalkulud järgmiselt: elekter vastavalt arvesti näidule, üldelekter 15 eurot kuus, vesi 10 eurot kuus ja prügivedu 10 eurot kuus. Hageja on esitanud kostjale arved nii üüri kui ka kõrvalkulude eest. Kohtu hinnangul on põhjendatud arve nr 1402 summas 300,60 eurot ja arve nr 0803 summas 159,67 eurot (dtl 23). Hageja esitas lõpparvestuse arve nr 1104 summas -53,34 ja võttis võlast maha ka ettemaksu arvest nr 0901 oli 5,59 eurot (dtl 37). Kostja võlgnevus rendi ja kommunaalteenuste eest kokku on järelikult 300,60+159.67-53,34-5,59=401,34 eurot. 3
lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma viivist arvete tasumisega viivitamise eest. Lepingu p 10.1 järgi on viivise suuruseks 0,25% päevas, mis on 91% aastas. Kostja on vastu vaieldud ka viivise suurusele ning kohtu arvates on 91% aastas ilmselgelt ülepaisutatud viivise suurus arvestades, et kostja on füüsiline isik. Kohtul on võimalik
Järelikult tuleb viivis välja mõista võlalt 300,60 eurot perioodi 15.02.2023-18.04.2023 eest 5,45 eurot. Võlalt 159,67 eurot perioodi 15.03.202318.04.2023 eest on viivis 1,61 eurot ning alates 19.04.2023 võlalt 401,34 eurot kuni kohtuotsuse tegemiseni 44,88 eurot. Kohtuotsuse tegemisest alates tuleb viivist arvestada võlalt 401,34 eurot
Sissenõudmiskulude osas märgib kohus, et hageja on ekslikult pidanud kostjat majandus- ja kutsetegevuses tegutsevaks isikuks. Asjaolu, et kostja üüris mitteeluruumi, ei tee temast veelmajandus – ja kutsetegevuses tegutsevaks isikuks. Kostja on füüsiline isik, seega tuleb teda eelduslikult käsitleda tarbijana. Füüsiline isik võib samuti üürida mitteeluruumi.
lg 1 ja lg 2 p 1 järgi võib hageja nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist meeldetuletuskirja eest kuni 15 euro ulatuses. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 401,34+5,45+1,61+44,88+15 eurot=468,28 eurot. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hind on
MS § 163 lg 1 järgi hagi osalisel rahuldamisel on kohtul kaalutlusõigus menetluskulude kindlaksmääramisel. TsMS § 173 lg 1 järgi määrab kohus menetluskulud kindlaks kohtulahendis. Hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda hagi rahuldatud osalt. Kostja menetluskulude tuleb jätta tema enda kanda. Hageja kohtusse pöördumine on põhjendatud. Hageja on tasunud riigilõivu 175 eurot, mis tuleb hageja kasuks välja mõista proportsionaalset hagi rahuldatud osalt. Kohus rahuldas hagi põhinõude 402,34 euro ulatuses, riigilõivu suurus hagi rahuldatud osalt on 100 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.