Obsah (10)

§ 392§ 3401§ 371§ 657§ 423§ 363§ 173§ 150§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 27. mai 2024 Tsiviilasja number 2-23-142113 Tsiviilasi NAV CA

§ 392lg 1).

Hageja ainuosanik on esitanud tsiviilasjas 2-23-13590 Tartu Maakohtule avalduse NAV CAPITAL OÜ kohustamiseks talle teabe ja dokumentide väljastamiseks. Kuna hageja raamatupidamisdokumendid on kolmanda isiku valduses, esitab hageja eelmenetluses kohtule tõendite kogumise taotluse ning täpsustab oma nõudeid ja nende aluseks olevaid asjaolusid peale võimaluse saamist soovitud tõenditega tutvumiseks. MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohus keeldus
2. aprilli
3. a määrusega hagi menetlusse võtmast. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse kaasata Reilika Orumaa menetlusse kolmanda isikuna. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning märkis, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 2 E-äriregistri andmetest nähtuvalt on Reilika Orumaa hageja juhatuse liige alates

1. maist 2018 kuni käesoleva ajani. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 2 kohaselt saab juriidilist isikut tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. TsÜS § 34 lg 3 järgi kehtib eraõigusliku juriidilise isiku puhul ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse. E-äriregistrist nähtuvalt kehtib hageja suhtes alates
2. augustist 2023 esindusõiguse erisus, mille kohaselt esindab äriühingut ainuisikuliselt Priit Janu või kõik juhatuse liikmed ühiselt.
3. aastal, mil teostati väljamaksed hageja pangakontodelt, esindusõiguse erisus ei kehtinud. Juhatuse liikmel oli seega õigus esindada juriidilist isikut tehingute tegemisel kolmandate isikute suhtes. Eelnevast tulenevalt kehtis juhatuse liikme poolt tehtud tehing kolmanda isiku suhtes kui hageja tehing. TsÜS § 31 lg 5 sätestab, et juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. Riigikohus on märkinud, et selle sätte järgi on juriidilise isiku teadmiseks tema juhtorgani liikmete teadmine (RKTKo 23.02.2022, 2-19-3736, p 11). Seega ei ole arusaadav hageja väide, et talle ei ole teada, millisel õiguslikul alusel on hageja juhtorgani liige pangakontodelt ülekandeid teinud. Maakohus oli seisukohal, et hagejal ei ole sellist huvi ega eesmärki, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hageja ei ole kohtule selgitanud, mille eest ta kostjalt hüvitist nõuab ning kohtule ei nähtu, mille alusel saaks hageja kostjalt hüvitist nõuda. Maakohus ei lugenud piisavaks lihtsalt hüvitise saamise soovi. Kuna maakohus ei võtnud hagi menetlusse, jättis maakohus rahuldamata ka hageja taotluse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. MÄÄRUSKAEBUS
4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja palub tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu 70 eurot. Hageja ei nõustu, et hagejal ei ole sellist huvi ega eesmärki, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et hagejale ei ole hetkel teada, millisel konkreetsel õiguslikul alusel kolmas isik hageja pangakontodelt kostjale väljamakseid tegi. Hageja jääb hagiavalduses märgitu juurde, mille kohaselt hagejal on võimlaik täpsustada asjaolusid ja nõuet kogu eelmenetluse vältel. Hageja täpsustab oma nõudeid ja nende aluseks olevaid asjaolusid peale võimaluse saamist soovitud tõenditega tutvumiseks. Olukorras, kus hageja nõue oli ebaselge või kohtule mitte jälgitav, oleks tulnud jätta hagiavaldus käiguta, tuua välja hagiavalduse puudused ning määrata tähtaeg hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks (

§ 3401lg 1).

Olukorras, kus hageja seaduslik esindaja teeb hageja arvelt alusetuid väljamakseid, ei saaks hageja maakohtu käsitluse kohaselt oma vara tagastamise osas nõudeid esitadagi. Kas hagejal on kostja ja/või kolmanda isiku vastu lepinguline, lepinguväline, deliktiõiguslik nõue või nõue üldse puudub, selgitab kohus välja menetluse käigus. Samuti võtab kohus menetluse käigus seisukoha, kas hageja arvelduskontolt kostjale maksete tegemiseks oli õiguslik alus või mitte. Ei ole välistatud, et hageja arvelt kostjale tehtud maksed olid alusetud. 3 Seega ei ole ka välistatud, et kohus hageja nõude kostja vastu rahuldab, mistõttu ei saanud hagi menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 2 alusel keelduda.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kostjale jääb tema vastu esitatud õiguslikult põhistamata hüvitise nõue arusaamatuks. Samuti jääb kostjale ebaselgeks, millisel õiguslikul alusel on hüvitise nõudelt arvestatud kuni
2. oktoobrini 2023 viivist 8% aastas. Ühtlasi on kostjale asusaamatu Reilika Orumaa kaasamine ja seos kõnealuse menetlusega. Kui Reilika Orumaa oli või on jätkuvalt hageja juhatuse liige, siis saab hageja osanik esitada tema vastu teabe, osaühingule kuuluvate varade jms ning dokumentide väljaandmise nõude (sellist nõuet aga esitatud ei ole, vastavasisuline avaldus on esitatud hoopis hageja enda vastu). Reilika Orumaa võiks menetluses osaleda ka tunnistajana. Kostjale tundub, et tegemist on hageja siseasjaga. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks nõude aluseks olevaid asjaolusid oma juhatuse liikmelt Reilika Orumaalt üldse küsinud või et viimane on keeldunud neid esitamast. Asjaolu, et hageja uuele osanikule varasema juhatuse liikme vastused ja eelnev tegevus ei meeldi või ta ei ole rahul hageja majandustulemustega, ei anna alust kostja vastu ebamäärase haginõude esitamiseks. Kui hageja raamatupidamisdokumendid on Reilika Orumaa valduses, siis need hageja juhatuse ehk hageja enda valduses. Kui hageja raamatupidamisdokumendid on kellegi teise valduses, jääb arusaamatuks, kuidas see isik antud kohtumenetluses välja selgitatakse. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas hageja, mille juhatuse liige on ka hageja osaniku (MTÜ BANANA REPUBLIC) ja hageja lepingulise esindaja (MENETLUSTEENUSED UÜ) juhatuse liige, kavatseb erinevates kohtumenetluses sisuliselt iseendalt teavet juurde taotleda. Kostjale jääb arusaamatuks määruskaebuses esitatud selgitus, mille kohaselt ei ole välistatud, et hageja seaduslik esindaja on teinud alusetuid makseid, mistõttu ei ole välistatud, et kohus hageja nõude kostja osas rahuldab. Sellise järeldusega nõustumisel ei oleks võimalik ühtegi hagiavaldust

§ 371lg 2 p 2 menetlusse võtmata jätta.

Näiteks jääb alati võimalus, et hagi võetakse õigeks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (

§ 657lg 1 p 3 ja § 659).

Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab ka hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. 8. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 p 2 alusel, leides et hagejal ei ole sellist huvi ega eesmärki, millele riik peaks andma õiguskaitset. Jättes hagi

§ 371

lg 2 p 1 või p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 08.03.2017, nr 3-2-1-177-16, p 10). Hagi õigusliku perspektiivituse korral ei ole hagiavaldus puudusega, mistõttu kohus ei ole iseenesest kohustatud sellisel juhul määrama hagejale

§ 3401

lg 1 järgi tähtaega selleks, et viimane saaks oma hagiavaldust muuta õiguslikult perspektiivikaks. Küll aga ei tohi kohus olukorras, kus hageja oleks saanud oma õiguslikult perspektiivitut hagi täiendavalt põhjendada, keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 algusel ega jätta hagiavaldust 4

§ 423

lg 2 järgi läbi vaatamata enne, kui ta on hagejale

§ 3401

lg 1 järgi määranud tähtaja selleks, et hageja saaks oma hagiavaldust täiendavalt põhjendada. Hagi saab jätta menetlusse võtmata või läbi vaatamata alles siis, kui hageja ei ole seda kohtu määratud tähtaja jooksul teinud (vt nt RKTKm 12.04.2023, 2-22-2527, p 15.2; RKTKm 04.05.2022, 2-19-12055, p 14.3). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja ei ole toonud hagiavalduses esile asjaolusid, millest nähtub, et hagejal võiks olla õigus nõuda kostjalt hüvitist, kuid tegemist on kõrvaldatava puudusega. Maakohus ei saanud hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 p 2 alusel keelduda, määramata hagejale eelnevalt

§ 3401

lg 1 järgi tähtaega selleks, et hageja saaks hagi aluseks olevaid asjaolusid täpsustada. Hageja peab hagi aluseks olevad faktilised asjaolud hagis välja tooma (

§ 363lg 1 p 2).

Hagiavalduse nõuetekohasuse seisukohast ei ole nõutav, et esitatud oleks kõik faktilised asjaolud, mis on hagi rahuldamiseks vajalikud. Hagiavaldus peab sisaldama asjaolude kirjeldust, mis on vajalik, et hageja nõue kostja vastu usutavaks muuta (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud vlj. § 363, p 3.2.3.1. b)). Hagiavaldusest ja määruskaebusest nähtuvalt ei ole hagejale teada, kas hageja pangakontodelt kostjale tehtud maksete puhul on tegemist alusetute väljamaksetega ja kas hagejal üldse on kostja vastu nõue. Ringkonnakohus selgitab, et hageja peab esitama hagiavalduses omapoolse nägemuse faktilistest asjaoludest, mille õigsust eeldades võiks tema hagi rahuldamisele kuuluda. 9.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 10. Ringkonnakohus rahuldab

§ 150lg 1 p 5 alusel taotluse kaebuselt makstud riigilõivu tagastamiseks.

Riigilõivu tagastamine

§ 150

lg 1 p 5 alusel on põhjendatud ka juhul, kui kohus rahuldab hageja määruskaebuse kohtualluvuse vaidlustamisel, samuti hagi või muu avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale.

§ 150

lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

§ 150

lg 6 kohaselt lõppeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Hageja esitas taotluse riigilõivu tagastamiseks seaduses kehtestatud tähtaja jooksul. Määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot tuleb tagastada vastavalt hageja taotlusele MENETLUSTEENUSED UÜ arvelduskontole nr EE171010220298934224. 11.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. Samuti ei saa vaidlustada riigilõivu tagastamist. (allkirjastatud digitaalselt) 5