← Eesti

4-23-1923/84

Obsah (10)§ 2§ 204§ 156§ 155§ 29§ 30§ 98§ 44§ 19§ 23

4-23-1923 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Resolutsioon Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2024. a, Pärnu Väärteoasja number 4-23-1923 (9400,22,001166) Kohtunik Anu Tammenii

§ 2, § 132 p 1, 2, § 133135 kohus otsustas: 1.

Jätta Sven Noormetsa ja Ardo Aasma kaebused rahuldamata.

  1. Tühistada osaliselt Keskkonnaameti 29.05.
  2. a otsus väärteoasjas nr 9400,22,001166 Sven Noormetsa suhtes temale mõistetud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus.
  3. KarS § 68 lg 2 alusel arvata Sven Noormetsa karistusaja hulka tema kinnipidamise 1

(15)4-23-1923 aeg alates 11.11.
  1. a kell 01.30 kuni 12.11.
  2. a kell 12.45, s.o 10 trahviühikut ja lõplikuks karistuseks mõista rahatrahv 140 trahviühikut, s.o 560 eurot.
  3. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus Sven Noormetsa suhtes muutmata.
  4. Keskkonnaameti 29.05.
  5. a otsus Ardo Aasma suhtes väärteoasjas nr 9400,22,001166 jätta muutmata.
  6. Sven Noormetsa rahatrahv 560 eurot ja Ardo Aasma rahatrahv 600 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB Pangas, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank pangas, a/a-le EE777700771003813400 LHV pangas või a/a-le EE701700017001577198 Luminor pangas, viitenumber
  7. Maksekorralduse selgitusse märkida menetlusaluse isiku nimi ja väärteoasja number. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse.

§ 204

lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt

§-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

  1. Sven Noormetsa menetluskulud summas 5437,20 eurot jätta Sven Noormetsa kanda ja Ardo Aasma menetluskulud summas 4584 eurot jätta Ardo Aasma kanda.
  2. Kohtuotsuse lõpposa saata kaebuse esitajatele, nende kaitsjatele ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Käesolevale otsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule.

§ 156

lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 155

lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 21.03.

  1. a. Asjaolud ja menetluskäik 27.04.
  2. a koostas Keskkonnaameti keskkonnakaitse vaneminspektor Raino Rosin väärteoprotokolli selle kohta, et Sven Noormets viibis 10.11.
  3. a kella 23 paiku õhtusel ajal koos Ardo Aasmaaga X Maakonnas X vallas X külas X kinnistul RMK X jahipiirkonnas sõidukis BMW X5 registrinumbriga X, mille haagisel TIKI registrinumbriga X paiknes plastikkelgul kaelavigastusega eluvõimetu punahirv. Sõidukit juhtinud Sven Noormetsal puudus jahipidamise õigus ja kehtiv jahirelva luba. Selle teoga pani Sven Noormets toime väärteo, milline on kvalifitseeritav jahiseaduse (JahiS) § 50 järgi. Samuti koostas 27.04.
  4. a Keskkonnaameti keskkonnakaitse vaneminspektor Raino Rosin väärteoprotokolli selle kohta, et Ardo Aasma 10.11.
  5. a kella 23 paiku õhtusel ajal viibis koos Sven Noormetsaga X Maakonnas X vallas X külas X kinnistul RMK X jahipiirkonnas sõidukis BMW X5 registrinumbriga X , mille haagisel TIKI registrinumbriga X paiknes plastikkelgul kaelavigastusega eluvõimetu punahirv. Vahetult enne sõiduki kontrollimist põgenes Ardo Aasma metsa, jättes sõidukisse jahirelva kohvri ja tema nimele vormistatud jahipidamisega seotud dokumendid. Selle teoga pani Ardo Aasma toime väärteo, milline on kvalifitseeritav JahiS § 50 järgi. 29.05.
  6. a otsusega nr 9400,22,001166 määrati kohtuvälise menetleja poolt eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest Sven Noormetsale karistuseks JahiS § 50 järgi rahatrahv 2

(15)4-23-1923 150 trahviühikut s.o 600 eurot. Samuti 29.05.
  1. a otsusega nr 9400,22,001166 määrati kohtuvälise menetleja poolt eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest Ardo Aasmale karistuseks JahiS § 50 järgi rahatrahv 150 trahviühikut s.o 600 eurot. Kaebuste sisu 12.06.
  2. a esitas Sven Noormets kaitsja juristi Indrek Põdra vahendusel Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele. Kaebuses leitakse, et Keskkonnaameti vaneminspektor Raino Rosina poolt 29.05.
  3. a koostatud Sven Noormetsa üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940022001166 tuleb tühistada täies ulatuses ning lõpetada

§ 29

lg 1 p 1 või

§ 30lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus.

Alternatiivselt vähendada kaebajale määratud karistust. Samuti 12.06.

  1. a esitas Ardo Aasma kaitsja juristi Aire Põdra vahendusel Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele. Kaebuses leitakse, et Keskkonnaameti vaneminspektor Raino Rosina poolt 29.05.
  2. a koostatud Ardo Aasma üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940022001166 tuleb tühistada täies ulatuses ning lõpetada

§ 29

lg 1 p 1 või

§ 30lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus.

Alternatiivselt vähendada kaebajale määratud karistust. Kohtuvälise menetleja vastus kaebustele Keskkonnameti esindaja vanemjurist Annika Koha oma kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta kaebused rahuldamata ja väärteoasjas nr 940021001296 Keskkonnaameti 29.05.

  1. a üldmenetluse otsus Ardo Aasma suhtes ja 29.05.
  2. a üldmenetluse otsus Sven Noormetsa suhtes muutmata. Kokkuvõtlikult leiab kohtuväline menetleja, et väärteomenetluses tehtud üldmenetluse otsused nii Sven Noormetsa kui Ardo Aasma osas on õiguspärased, tuginevad kogutud tõenditele, menetluses ei ole rikutud menetlusnorme ning otsuste tühistamiseks puuduvad alused. Samuti puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 30

lg 1 punkti 1 alusel, kuivõrd menetluses esineb avalik huvi, sest teoga tekitati keskkonnakahju. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kaebuse esitajad ja nende kaitsjad jäid kaebuste juurde ning palusid Keskkonnaameti 29.05.

  1. a otsused tühistada. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebused rahuldamata ja Keskkonnaameti 29.05.
  2. a otsused muutmata. Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebused, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leiab, et kaebused ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Sven Noormetsale ette seda, et Sven Noormets viibis 10.11.
  3. a kella 23 paiku õhtusel ajal koos Ardo Aasmaaga Pärnu Maakonnas X vallas X külas X kinnistul RMK X jahipiirkonnas sõidukis BMW X5 registrinumbriga X , mille haagisel TIKI registrinumbriga X paiknes plastikkelgul kaelavigastusega eluvõimetu punahirv. Sõidukit juhtinud Sven Noormetsal puudus jahipidamise õigus ja kehtiv jahirelva luba. Selle teoga pani Sven Noormets toime väärteo, milline on kvalifitseeritav jahiseaduse (JahiS) § 50 järgi. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Ardo Aasmale ette seda, et Ardo Aasma 10.11.
  4. a kella 23 paiku õhtusel ajal viibis koos Sven Noormetsaga X Maakonnas X vallas X külas X 3

(15)4-23-1923 kinnistul RMK X jahipiirkonnas sõidukis BMW X5 registrinumbriga X , mille haagisel TIKI registrinumbriga X paiknes plastikkelgul kaelavigastusega eluvõimetu punahirv. Vahetult enne sõiduki kontrollimist põgenes Ardo Aasma metsa, jättes sõidukisse jahirelva kohvri ja tema nimele vormistatud jahipidamisega seotud dokumendid. Selle teoga pani Ardo Aasma toime väärteo, milline on kvalifitseeritav JahiS § 50 järgi JahiS § 50 kohaselt on karistatav jahiloata jahipidamine. Seadusekohaseks jahipidamiseks on seega nõutav füüsilisel isikul jahiloa olemasolu. Jahiseaduse § 7 lg 1 kohaselt on jahipidamisõigus füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu. Jahiseaduse § 35 lg 1 p 2 järgi on jahipidamisõigust tõendavaks dokumendiks jahiluba, mis jahiseaduse § 40 lg 1 järgi annab õiguse pidada ulukile jahti. Jahiluba antakse kehtivat jahitunnistust omavale isikule. Sama paragrahvi lõike 10 kohaselt antakse suuruluki jahiluba isendi küttimiseks eraldi. Tulenevalt JahiS § 4 lg 2 p-st 2 on suuruluk punahirv. Jahiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on jahipidamine ehk küttimine uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine. JahiS § 23 lg 2 sätestab, et jahipidamisega on võrdsustatud jahisaaduse, jahitulirelva, jahikoera, koos lõikurotsikuga nooltega jahivibu või püünisega looduses viibimine. Vaidlus puudub selles, et 10.11.
  1. a kella 23.00 paiku viibis Sven Noormets X Maakonnas X vallas X külas X kinnistul RMK X jahipiirkonnas sõidukiga BMW X5 registreerimismärgiga X , mille järelkärul registreerimismärgiga X paiknes plastikkelgul surnud loom. Nimetatu on tõendatud 11.11.
  2. a sündmuskoha vaatlus protokolliga koos fototabeli ja skeemiga (väärteotoimik, tl 15-31), millest nähtub, et sündmuskoht asub Saadumetsa maaüksusel asuval teel. Sündmuskohal on sõiduauto BMW X5 registreerimismärgiga X , millel on järelhaagis registreerimismärgiga X . Järelhaagises on näha hirvepull, mis on plastikust kelgul. Samuti nähtub, et hirve kaelal on paremal pool ülaosas veresarnased vedeliku klombid ning karvad on määrdunud veresarnase vedelikuga. Lähemal vaatlusel on looma kaelal näha ümarat avaust, millest pulbitseb peale surudes verd. Veri on katsudes soe. Tunnistaja Roland Vares, kes on patrullpolitseinik, ütluste (kohtutoimik II kd, tl 124-136) kohaselt said nad väljakutse, et X kandis X maakonnas on eravalduses nähtud liikumist ja autot. Nad läksid sündmuskohale ja jõudsid metsavaheteele, mis oli tupiktee. Tunnistaja oli politseisõiduki roolis, kui nägi selle pika sirge tee lõpus enda poole suundumas auto esitulesid, mis järsku kustusid. Sõiduki tuled olid umbes 1-1,5 km kaugusel. Politsei pani vilkurid peale ja lähenes sõidukile. Nad andsid sõidukile siniste ja punaste vilkuritega peatumismärguande. Sõidukis viibis üks meesterahvas, kes oli roolis ja sõidukil oli ka järelkäru, milles oli ebaseaduslikult tapetud loom. Kuivõrd see ei olnud politsei pädevuses, siis kutsusid nad kohale Keskkonnaameti ja ka koerapatrulli. Tunnistaja mäletab, et sõidukist leidsid nad padruneid, mille politsei võttis hoiule ja ülejäänud teema oli juba Keskkonnaameti pädevuses. Padrunite kohta ütles isik, et need ei ole tema omad ja need kuuluvad tema sõbrale. Lisaks selgitas tunnistaja, et politseikoer võttis jälje üles. Nad läksid läbi metsa ja jõudsid kuhugi tühermaale, kus oli väike kraav ja seal oli suur vereloik ning metsas olid ka lohistamisjäljed. Tunnistaja andmetel oli seal sündmuskohal kaks meesterahvast ja kui politsei saabus, siis teine meesterahvas, politsei sõiduauto tulesid nähes, põgenes autost kõrvalistmelt koos relvaga. Tunnistaja selgitas, et ta otseselt ei näinud, et teine mees põgenes metsa. Alguses sõidukis olnud meesterahvas ütles, et ta on seal üksi. Isik väitis politseile, et tema tuli Lätist. See versioon muutus isikul mitu korda. Lõpuks isik vihjas, et seal oli ka teine meesterahvas. Tunnistaja sõnul 4
(15)4-23-1923 mingisugust isiku survestamist seal ei olnud, et miks ta hiljem ütles, et oli koos teise isikuga. Samuti viitasid sõiduautos olevad asjaolud sellele, et seal autos oli olnud kaks inimest. Sõiduauto kõrvalistuja ukse sees oli kohvitops ja kõrvalistuja istmesoojendus töötas. Samuti olid sõiduautos teisele meesterahvale kuuluvad asjad ehk dokumendid, riided ja teised jahiga seotud asjad. Sõidukis oli ka relvakohver ilma tulirelvata. Sündmuskohal nad otsisid tulirelva, kuid ei leidnud. Tunnistaja J. P ütlustest (kohtutoimik II kd, tl 65-80) nähtub, et politseile tuli väljakutse selle kohta, et teataja nägi rajakaamerast, kuidas tema kinnistule sõitis auto, mis ei oleks tohtinud seal olla. Tunnistaja selgitas, et sündmuskohas nägid nad metsavaheteel sõiduautot. Tegemist oli tupikteega. Politsei pidas sõiduauto kinni ning autos oli juht üksinda. Kontrollimisel selgus, et tegemist on Sven Noormetsaga. Sõiduautol oli järelkäru, kus sees oli surnud hirv. Tunnistaja sõnul hirv oli maha lastud, sest hirve kaela peal oli verine haav. Sven Noormets esialgu ütles, et hirv on pärit Lõuna-Eestist. Mõni aeg hiljem rääkis juba, et oli selle lätlaste käest saanud sularaha eest. Kuna tegemist oli lastud loomaga, siis kutsusid nad kohale Keskkonnaameti. Pärast seda kui Keskkonnaameti ametnikud olid kohale jõudnud ning Sven Noormetsaga vestelnud, siis Sven Noormets tunnistas, et temaga oli koos olnud ka Ardo Aasma, kes oli vahetult enne autost lahkunud koos relvaga. Tunnistaja lisas, et ta ise ei näinud, et keegi oleks sõidukist väljunud. Samuti oli Sven Noormetsa juhitud sõiduautos relvavutlar ja padrunid. Relva sündmuskohal ei leitud. Sven Noormets selgitas sündmuskohal, et esemed kuuluvad Ardo Aasmale. Lisaks nähtub tunnistaja ütlustest, et koerajuht leidis vereloigu. Samuti oli näha kelgu lohistamisjälgi. Sven Noormets kohtus ütlusi ei andnud (kohtutoimik II kd, tl 203). Sven Noormets põhjendas seda sellega, et politseis on toimumas paralleelselt teine väärteoasi seoses muu asjaga.

§ 98

lg 5 sätestab, et kui asja arutatakse menetlusaluse isiku osavõtuta, teeb kohtunik teatavaks menetlusaluse isiku varasemad ütlused ja tema kirjalike avalduste sisu. Kohus on seisukohal, et juhul kui menetlusalune isik ei soovi kohtuistungil ütlusi anda, siis saab tema varasemaid ütlusi avaldada analoogselt kriminaalmenetlusega KrMS § 294 p 1 alusel. Kohus avaldas Sven Noormetsa ülekuulamise protokolli (väärteotoimik, tl 2-5). Ülekuulamise protokollist nähtub, et talle helistas kella 20.00 ajal sõber Ardo Aasma ning palus, et ta tuleks aadressile X. Sven Noormets läks sinna sõidukiga BMW X5. Ardo Aasma võttis laenatud autost enda jahiasjad sh ka relvakohvri ja tõstis need Sven Noormetsa autosse. Sven Noormets haakis käru enda auto külge. Ta ei tea, kelle käru see oli. Ardo Aasma selgitas kuhu ta pidi sõitma ja ütles, et üks hirvepull on vaja ära tuua. Pärnu linnast sõitma hakates liikusid nad X mnt pidi X poole X edasi X. Nad jõudsid kohale umbes 22.00 ajal. Tee peal oli tõkkepuu, mille Sven Noormets avas ja nad sõitsid umbes 200m ning tee lõppes ära. Nad võtsid käru tagant ära ja keerasid auto ümber ja siis pani Sven Noormets uuesti käru järgi. Kärus oli kelk, mille nad kaasa võtsid. Nad liikusid vasakule umbes 50-60m ja siis Sven Noormets nägi, et kraavis oli surnud hirvepull. Ardo Aasma teadis, kus see loom on ehk nad ei pidanud eraldi looma otsima. Nad veeretasid hirvepulli kelgu peale ja lohistasid auto juurde. Kahekesti tõstsid nad kelgu koos hirvepulliga kärusse. Sven Noormets nägi, et nende auto poole tulid kaks autot. Sven Noormets arvas, et see on politsei. Sven Noormets kuulis enda sõiduauto parempoolse tagumise ukse pauguga kinnilöömist. See sai olla Ardo Aasma. Ta järeldas, et Ardo Aasma võttis püssi ja jooksis sellega metsa. Sven Noormets istus autosse ja pani auto käima ning hakkas vastutulevale autole vastu liikuma. Lisaks nähtub ka politsei vormikaamera salvestiselt, et Sven Noormets ütles videos, et metsas oli ta koos Ardo Aasmaga. 5

(15)4-23-1923 Sven Noormets väitis oma viimases sõnas, et tema ei ole talle ette heidetud väärtegu toime pannud. Ta lisas, et teda survestati ja küsitleti järjepidevalt politseiametnike ja Keskkonnaameti ametnike poolt ning nad tahtsid väidetavalt kuulda seda, et Ardo Aasma oli asjaga seotud, mistõttu ta selliseid ütlusi ka varasemalt andis. Kohtu hinnangul on isiku väide, et teda survestati selliseid ütlusi andma paljasõnaline. Sven Noormetsa survestamise kohta ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit. Samuti selgitab kohus, et isiku viimases sõnas märgitu puhul ei ole tegemist ütlustega. Lisaks ei ole Sven Noormetsa viimases sõnas märgitu tõendatud ning on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Kohtu hinnangul on tuvastamist leidnud, et Sven Noormets viibis sündmuskohal koos Ardo Aasmaga. Ardo Aasma ütluste (kohtutoimik II kd, tl 195-203) kohaselt ei ole tema 10.11.
  1. a jahti pidanud. Ta ei ole aadressil X kinnistu, X küla, X vald jälitanud, haavanud ega surmanud mõnda jahiulukit. Samuti ei ole ta viibinud 10.11.
  2. a sõidukis BMW X5 registreerimismärgiga X ega põgenenud ajavahemikul 10.11.
  3. a kuni 11.11.
  4. a politsei või Keskkonnaameti eest. Ta viibis enda sõnul 10.11.
  5. a alates pärastlõunast X linnas. Tal ei ole 10.11.
  6. a Sven Noormetsa ja selle loomaga mingit seost. Samuti ei ole ta 10.11.
  7. a laenanud kelleltki järelhaagist. Tunnistaja Raino Rosina ütluste (kohtutoimik II kd, tl 158-171) kohaselt oli tema sellel nädalal valves ja tuli valveteade, et X maaüksuse lähedal on toimunud salaküttimine. Nad läksid koos kolleeg P sündmuskohale ning politsei oli juba seal. Sündmuskohal oli sõiduauto BMW X5, mille järelkärul oli vigastustega punahirv. Sõiduauto juures oli Sven Noormets, kes alguses rääkis, et oli selle hirvega tulnud Lätist. Mingi aja pärast ta tunnistas, et ta tuli sinna sellele punahirvele järgi. Temaga kaasas olnud isik Ardo Aasma oli lahkunud metsa. Sõiduautos olid näha veel padrunid, öövaatlusseadmed ja püssikohver. Sõiduauto tagaosast sadakond meetrit eemal tupiku poole ja sealt läbi metsa oli näha verejälgi. Lisaks selgitas tunnistaja, et sündmuskohal kuuli ei leitud ning visuaalsel hinnangul ei saanud loom olla seal rohkem kui paar tundi. Tunnistaja P ütluste (kohtutoimik II kd, tl 39-65) kohaselt helistas talle Raino Rosin, et politsei kaudu tuli valveteade, et politsei on peatanud mingi sõiduki, mille kärus on salakütitud uluk. Sündmuskohale jõudes olid seal BMW X5 järelkäruga, politseiauto ja kaks tsiviilautot. Üks oli maaomaniku ja teine kohaliku jahimehe oma. BMW järelhaagises oli punahirve pull. Sõiduauto juures viibis Sven Noormets. Hirvepullil oli paremal pool kael kõrva tagant verine. Lähemalt vaadates tunnistaja nägi, et kaelas naha sees on kuuli sisenemisava meenutav auk ja sellele peale vajutades tuli sealt verd välja ja veri oli veel soe. Sven Noormets selgitas, et ta oli selle hirve Lätist saanud. Sven Noormets mingi aeg ütles, et seal autos oli ka Ardo Aasma, kes oli metsa jooksnud ja oma relva kaasa võtnud kui politseitulesid märkas. Ardo Aasma oli kutsunud teda seda hirve ära transportima. Sõiduautos oli kaks öövaatlusseadet, üks oli juhiukse sahtlis ja teine tagaistmel vutlaris, tagaistmel oli veel relvakohver ja kõrvalistuja istme ees oli karp padrunitega. Politsei vaatas autot läbi ja leidis seljakoti, kus olid Ardo Aasma jahidokumendid. Seal oli relvaluba, paralleelrelvaluba ja väikeuluki jahiluba. Sündmuskohal leitud sama laskemoona kaliibriga relvad oli Ardo Aasma relvaloal. Tegemist oli 6,5x55 kaliibriga ja see ei ole tunnistaja hinnanul väga levinud. Kui politsei koerajuht koos koeraga tagasi tuli, siis ta ütles, et nad olid leidnud koha, kus ilmselt hirv oli lastud. See oli metsavahelises tupiktee lõpust vasakule põlluservast läbi metsa. Põlluserval kraavis oli suur vereloik, mis ei saanud väga vana olla. Sealt kraavist oli näha lohistamisjälg suunaga tupiktee lõppu. Järelkärus oli hirv suure plastkelgu peal. See hirvepull kaalus kindlasti üle 200kg ja tunnistaja sõnul üksinda sellist hirvepulli liigutada ei saa. Tunnistaja sõnul hirvest kuuli otsides nad leidsid ainult ühe väikse fragmendi, mis oli kuulikestast eraldunud, kuid kuuli ei leitud. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused 6
(15)4-23-1923 loomast kuuli fragmendi leidmise kohta on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. 11.11.
  1. a asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (väärteotoimik, tl 63-68) on vaadeldud 11.11.
  2. a X vallas X jahipiirkonnas kütitud punahirve eesmärgiga leida punahirve kehast kuuli või selle fragmente. Punahirve kehast kuuli ega kuuli fragmente ei leitud. Samuti nähtub tunnistaja L. V ütlustest (kohtutoimik II kd, tl 151-158), et kuuli tükke või fragmente nad ei leidnud. Eeltoodud põhjustel jätab kohus P ütlused loomast kuulifragmendi leidmise osas tõendikogumist ebausaldusväärsetena kõrvale. Tunnistaja B. S , kes on Politsei- ja Piirivalveameti koerajuht, ütluste (kohtutoimik II kd, tl 8087) kohaselt helistati temale välijuhi poolt, et otsida on vaja relva. Sündmuskohale jõudes ta vestles välijuhiga, võttis koera ja nad käisid selle tee läbi. Metsatee lõpus oli näha lohistusrada ning nad leidsid kraavi, kus oli vereloik. Tegemist oli värske verega. Relva nad ei leidnud. Koer ei tuvastanud, et leitud jälje juurest oleks keegi edasi läinud. Tunnistaja Raiko Elming, kes on kriminalist, ütluste (kohtutoimik II kd, tl 136-151) kohaselt võis see sündmus olla
  3. a novembris. Sündmuskohal oli BMW maastur koos haagisega, milles oli surnud hirv. Loomal oli kaela peal verine määrdumine ja tundus nagu see oleks olnud kuulihaav. Tunnistaja selgitas, et nad keerasid võsasele alale, liikusid läbi võsa põllu äärde ja seal põllu ääres kraavis oli punane veretaoline loik. Lisaks selgitas tunnistaja, et verejälje juurde ei olnud võimalik liikuda järelkäruga. Tunnistaja selgitas, et tema pildistas ja aitas DNA proove võtta. Eeltoodud tunnistajate ütlusi kraavist vereloigu ja lohistamisjälgede leidmise kohta kinnitab ka 11.11.
  4. a sündmuskoha vaatlusprotokoll koos plaani ja fototabeliga (väärteotoimik, tl 3237), millest nähtub, et sündmuskoht asub metsateel Saadumetsa maaüksuse juures X vallas X. Metsatee lõpus tee läheduses vasemal suunal on näha lohistusjälg. Mööda metsarada edasi liikudes ja läbi metsamassiivi kuivenduskraavini jõudes on näha kraavis veretaoline määrdumine. Sven Noormetsa kaitsja märgib, et väärteoasjas ei ole tuvastatud, et järelhaagises oli punahirv. Teostatud ei ole ühtegi ekspertiisi tuvastamaks, kas tegemist oli punahirvega (Cervus elaphus) või mõne teise hirvlaste (Cervus) sugukonda kuuluva sõralisest imetajaga. Tuvastatud ei ole, kas loom pärineb loodusest või mitte ning kui loom pärineb loodusest, siis millises piirkonnas oli loom kütitud. Nii Sven Noormetsa kaitsja kui ka Ardo Aasma kaitsja märgivad, et looma ei ole vaadeldud ning tuvastatud ei ole looma hukkumise põhjus. Selgusetuks jääb kuidas, kelle poolt ja millal on loom surnud. Tuvastamata on, kas tegemist on jahiulukiga või mitte. Tõendatud ei ole, et Sven Noormets ja Ardo Aasma viibisid jahisaadusega looduses. Samuti ei ole kaasatud ühtegi eksperti ega teostatud ekspertiisi. Kohus on seisukohal, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et tegemist oli punahirvega. Tunnistaja P ütluste ( kohtutoimik II kd, tl 39-65) kohaselt on temal jahipidamise kogemus 25 aastat. Ta on küttinud punahirvi ning ta teeb erinevatel hirvlastel vahet. Tunnistaja selgitas, et näiteks kabehirvedel ja ka tähnikhirvedel on hoopis teistsugused sarved kui punahirvedel. Jahimehena võib ta öelda, et tegemist oli punahirvega ja nad ei pidanud vaatluse käigus vajalikuks eksperti kaasata, kes tuvastaks looma soo ja liigi. Tunnistaja L. V selgitab samuti oma ütlustes (kohtutoimik II kd, tl 151-158), et tegemist oli punahirvega. Tunnistaja on olnud 35 aastat jahimees ja punahirve ei ole võimalik teise loomaga segi ajada. Samuti on ka 11.11.
  5. a sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabelist (väärteotoimik, tl 15-31) ja 11.11.
  6. a asitõendi vaatlusprotokolli fototabelist (väärteotoimik, tl 63-68) näha, et tegemist on hirvega. Jahiseaduse § 4 lg 2 punkti 2 kohaselt on punahirv suuruluk ning jahiseaduse § 34 7
(15)4-23-1923 lg 1 kohaselt on jahipidamise käigus surmatud uluk jahisaadus. Seega on tuvastatud, et tegemist on jahisaadusega jahiseaduse mõttes. JahiS § 34 lg 3 sätestab, et jahisaaduse valdaja peab tõendama jahisaaduse päritolu. Sven Noormetsal ei olnud esitada ühtegi dokumenti jahisaaduse päritolu tõendamiseks. Samuti on asjakohatu kaitsjate väide, et looma ei ole vaadeldud. 11.11.
  1. a asitõendi vaatlusprotokolli (väärteotoimik, tl 63-68) kohaselt on looma vaadeldud. Ka tunnistaja L. V ütlustest (kohtutoimik II kd, tl 151-158) nähtub, et teda kutsuti 11.11.
  2. a Keskkonnaameti Pärnu järelevalvebüroo poolt üle vaatama väidetavalt kütitud punahirve Pärnusse. Koos Keskkonnaameti töötajatega tegid nad lahangu loomale, et välja selgitada, mis asjaoludel loom on surnud. Nad avastasid kaela- ja pea piirkonnas kuulikanali, mis on tõenäoliselt tulistatud vintraudsest jahirelvast. Tegemist oli laskehaavaga, sest selgelt oli näha luudes kuulikanal. Kuul jäi leidmata. Kuul läbistas selle looma. Oli näha, et ühelt poolt oli sisseminek ja teisel pool oli väljaminek. Ta kutsuti, sest ta oli selle jahipiirkonna omaniku esindaja ning see loom kuulub sellele jahipiirkonnale ja nad pidid selle looma pärast omale saama. 11.11.
  3. a asitõendite üleandmise-vastuvõtmise aktist (väärteotoimik, tl 69-70) nähtub, et 11.11.
  4. a on Keskkonnaamet tunnistajale ka hirve üle andnud. Ekspertiiside teostamise osas märgib kohus, et menetleja ei pidanud otstarbekaks ja vajalikuks teostada hirve kohta DNA ekspertiisi, sest selline ekspertiis maksab 3000-4000 eurot ning samuti ei pruugi see ekspertiis anda täpset tulemust (väärteotoimik, tl 107-108). Kohtu hinnangul on selline menetleja otsus olnud põhjendatud, kuivõrd see asjaolu, et tegemist oli punahirvega, oli võimalik tuvastada teisti sh tunnistajate ütlustega. Kohus on seisukohal, et kogutud tõenditega on leidnud tuvastamist, et loom pärines loodusest. Hukatud kaelavigastusega hirv oli tupikteel sõiduauto järelkärus. Tunnistajate ütluste kohaselt avastati sündmuskohal lohistamisjäljed. Samuti tuvastati sõiduauto lähedalt maast värske vereloik. Hirve kaelal oli kuulitabamusele sarnane vigastus. Eeltoodu viitab kõik kohale, kus punahirv kütiti. Seega puudub alus kahelda, et hirv oli kütitud või toodud mõnest muust piirkonnast. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et Sven Noormetsale ja Ardo Aasmale ei heidetagi käesoleval juhul ette jahiuluki küttimist, seega kaitsjate küsimus, et kus, kuidas ja kelle poolt loom kütiti, ei olegi oluline. Käesoleval juhul on tähtis see, et Sven Noormets ja Ardo Aasma viibisid koos jahisaadusega looduses, mis on võrdsustatud jahipidamisega jahiseaduse kohaselt. 11.11.
  5. a vallasasja läbivaatuse protokolli (väärteotoimik, tl 105-106) kohaselt teostati KorS § 49 lg 1 p 4 alusel sõiduauto BMW X5 registreerimismärgiga X läbivaatus. 11.11.
  6. a sündmuskoha vaatlus protokollist koos fototabeli ja skeemiga (väärteotoimik, tl 15-31) nähtub, et sõidukist BMW X5 registreerimismärgiga X leiti veel kõrvalistme eest karp, milles olid padrunid. Padrunikestade põhjal oli markeering 6,5x
  7. Juhiukse laekas oli näha öövaatlusseadet meenutav seade. Sõiduki tagumisel istmel oli näha relvakohver, juhiistme taga oli seljakott ja kõrvalistuja taga vutlar. Relvakohver oli tühi, mis avati Sven Noormetsa poolt. Seejärel avas Sven Noormets vutlari ning seal oli öösihikut meenutav seade, millele oli kinnitatud lisalamp. Sven Noormets näitas ette ka seljakoti sisu. Seal oli dokumendihoidik ja relvakott. Dokumendihoidiku vahel oli muuhulgas Ardo Aasma nimele antud suuruluki laskekatsetunnistus, Ardo Aasma nimele antud paralleelrelvaluba, millele kantud ka kaks 6,5 mm kaliibriga jahirelva, Ardo Aasma nimele antud väikeuluki jahiluba X piirkonda ja Ardo Aasma nimele antud jahitunnistus. 11.11.
  8. a vallasasja hoiulevõtmise protokolli (väärteotoimik, tl 103-104) kohaselt võeti 8
(15)4-23-1923 KorS § 52 lg 1 p 3 alusel padrunid, vutlar ja öövaatlusseadmed hoiule. 20.04.
  1. a asitõendi vaatlusprotokoll lisadega (väärteotoimik, tl 109-115) vaadeldakse sõiduautost BMW X5 registreerimismärgiga X kaasa võetud esemeid. Seljakotis oli muuhulgas Ardo Aasma nimel viis erinevat suuruluki laskekatse tunnistust, PPA paralleelrelvaluba nr X Ardo Aasma ja Ardi Aasma nimel, millele on kantud seitse erinevat jahirelva, jahitunnistus MA X Ardo Aasma nimel ja väikeuluki jahiluba Ardo Aasma nimel. 27.04.
  2. a asitõendite üleandmise-vastuvõtmise aktist (väärteotoimik, tl 126) nähtub, et Ardo Aasmale kuuluvad esemed on Ardo Aasmale tagasi antud. Tunnistaja P. D ütluste (kohtutoimik II kd, tl 185-193) kohaselt kontrollis ta tema piirkonnas oleva relvaomaniku Ardo Aasma relvi Ardo Aasma isa aadressil, sest seal on suur hulk jahirelvi, mis võisid eelmise õhtu salaküttimises olla. Tema teada pidid Ardo Aasma relvad seal asuma. Ardo Aasmal on paralleelrelvaload isa relvadele. Seal olles ust keegi ei avanud ja telefoni teel ühendust ei saanud ei Ardo Aasma ega tema isaga. Sinna sisse ta ei saanud. Relvi kontrollida ta ei saanud. Sinna tuli ka Keskkonnaametist Raino Rosin, kes soovis Ardo Aasmaga vestelda. Raino Rosin sai sel hetkel Ardo Aasmaga rääkida üksnes telefoni teel. Seda kinnitab ka tunnistaja Raino Rosin oma ütlustes (kohtutoimik II kd, tl 158-171). 15.11.
  3. a on teostatud Sven Noormetsa ja Ardo Aasma elukohtades ja Ardo Aasmale väljastatud relvade asukohtades läbiotsimised. 15.11.
  4. a Sven Noormetsa elukoha aadressil X, läbiotsimise protokollist (väärteotoimik, tl 74-75) nähtub, et läbiotsimisel midagi ei leitud ja kaasa ei võetud. 15.11.
  5. a teostati läbiotsimine Ardo Aasma isa Ardi Aasma elukohas aadressil X, kuivõrd tegemist on Ardo Aasma paralleelrelvaloale nr X registreeritud relvade asukohaga. 15.11.
  6. a läbiotsimisprotokollist koos fototabeliga (väärteotoimik, tl 41-61) nähtub relvakapp, milles erinevad relvad ja laskemoon, sh ka 6,5x55 kaliibriga padrunid. Läbiotsimise käigus võeti ära seitse metslooma kolpa. 07.12.
  7. a asitõendite üleandmisevastuvõtmise akti (väärteotoimik, tl 62) kohaselt on need tagastatud Ardi Aasmale. Ardo Aasma andis ütlusi (kohtutoimik II kd, tl 195-203), et ta on jahimees ja tal on nii jahiluba kui ka jahitunnistus. Ta kuulub X Jahiseltsi. Tal on paralleelrelvaluba seitsmele relvale. 10.11.
  8. a olid need relvad X ehk tema isa elukohas ning mujal Ardo Aasmal relvi ei ole. Jahidokumente on Ardo Aasma enda sõnul hoidnud nii jahiriiete tasukus või siis on need kuskil tema enda autos vedelenud. Sõiduautost BMW X5 registreerimismärgiga X leitud jahidokumentide kohta selgitas, et umbes nädal aega varem käis ta Sven Noormetsa juures ja ilmselt siis unustas ta need dokumendid Sven Noormetsa juurde koju. Lisaks selgitas, et Sven Noormetsa kasutuses olevasse mootorsõidukisse ei ole ta jätnud laskemoona, öövaatlusseadet ega relvakohvrit. Kohus märgib, et antud ütlused jahidokumentide unustamisega Sven Noormetsa koju ei ole eluliselt usutavad. Dokumendid leiti sõiduki tagaistmelt, mitte Sven Noormetsa kodust. Kohus on seisukohal, et ei ole eluliselt usutav, et Sven Noormets võtab teise isiku jahidokumendid ebaseadusliku jahipidamiseks kaasa. Kohus leiab, et Ardo Aasma pidi ise nimetatud jahidokumendid sõidukisse panema. Ardo Aasma selgitas, et T. T on tema sõber. T. T küsis telefoni teel Ardo Aasma käest, et kas ta kärust teab midagi. Ardo Aasma ütles talle, et tema ei ole küll seekord mingit käru võtnud. Kuna Sven Nooremetsal käru ei ole, siis ütles ta, et äkki on käru Sven Noormetsa käes. Tunnistaja T. T ütluste (kohtutoimik II kd, tl 90-93) kohaselt kuulub haagis registreerimismärgiga X temale. Tunnistaja selgitas, et ta on varasemalt Ardo Aasmale kõnealust haagist laenanud. Haagis seisab tema kortermaja ees ning kui ta seda ise ei kasuta, siis võivad tema sõbrad seda kasutada. Tunnistaja sõnul nägi ta, et haagist enam maja ees ei ole 9
(15)4-23-1923 ning ta helistas Ardo Aasmale. Ardo Aasma lubas uurida ning tunnistaja sai sama päeva õhtul teada, et haagis on koos Sven Noormetsaga jaoskonnas. Tunnistaja ei tea, kuidas haagis Sven Noormetsa kätte sattus. Tema seda Sven Noormetsale laenanud ei ole. Tunnistaja on haagise tagasi saanud. Seda on T. T ka kirjalikult kinnitanud (väärteotoimik, tl 94). Tunnistaja K. K ütlustest (kohtutoimik II kd, tl 87-90) nähtub, et tema oli sellel ajal selle maa rentnik ning tegemist on X jahialaga X jahipiirkonnas, mida ta üürib RMK-lt. Tunnistaja sõnul oli tema ülekuulamise juures kohtuvälises menetluses kokku kolm inimest. Nimesid tunnistaja ei mäleta, kuid üks oli ilmselt Raino Rosin ja teised kaks olid inspektorid. Kaitsja Indrek Põder märkis, et isiku tunnistaja ülekuulamise protokollis puuduvad viited teistele ametnikele, kes seal menetlustoimingu juures viibisid. Kaitsja hinnangul on tegemist menetlusnormide rikkumisega. Tunnistaja J. K , kes on Keskkonnaameti juhtivinspektor, ütlustest (kohtutoimik II kd, tl 121124) nähtub, et tema kuulas üle tunnistaja K. K . Tunnistaja selgitas, et alguses oli lihtsalt vestlus. Vahepeal tõi Raino Rosin printerist kaardi. Selle kaardi näitamine tunnistajale ei toimunud ülekuulamise raames. Ülekuulamine ei olnud siis veel alanud. Kui tunnistaja hakkas ütlusi võtma, siis tutvustas ta isikule tema õigusi ja kohustusi. Tunnistaja J. K kinnitas, et ainult tema üksinda kuulas K. K tunnistajana üle. J. K lihtsalt fikseeris selle jahipiirkonna kasutaja ja et tema rendijahialal see sündmus aset leidis. Tunnistaja ise sündmuskohal ei käinud ega muid toiminguid ta ei teinud. Kohus leiab, et puudub alus kahelda tunnistaja J. K ütlustes ning kohtu hinnangul ei ole tuvastatud, et K. K ülekuulamisel kohtuvälises menetluses viibis kõrvalisi isikuid. Kohtu hinnangul ei ole K. K ülekuulamisel rikutud menetlusnorme. Sven Noormetsa kaitsja on seisukohal, et Sven Noormetsale ei tutvustatud 10.11.2022. a tema õigusi ja kohustusi. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu, kuivõrd Sven Noormetsale tema õiguste ja kohustuste tutvustamine on tõendatud mitmete tunnistajate ütlustega. Tunnistaja Raino Rosina ütluste (II kd, tl 158-171) kohaselt teavitas tunnistaja sündmuskohal Sven Noormetsale, et ta on menetlusalune isik ja selgitas talle tema õigusi, sh õigust kaitsjale. Sven Noormets kaitsjat ei soovinud. Samuti selgitati sündmuskohal Sven Noormetsale toimingu eesmärki, mida nad otsivad ja mida nad teevad. Sven Noormetsale selgitati õigusi ja kohustusi kohapeal, kuid füüsiliselt see dokument, kuhu Sven Noormets alla kirjutas, tehti siis kui ta viidi Pärnu arestimajja. Sven Noormetsa kinnipidamisprotokoll vormistati Pärnu arestimajas ja sinna pandi see aeg, millal teda teavitati tema rollist ehk see aeg kui tema oli juba menetlusalune isik. Lisaks selgitas tunnistaja, et Sven Noormets ei olnud huvitatud jurist Indrek Põdraga kohtumisest ka siis kui ta oli arestimajas. Sven Noormets ütles, et ta ei vaja advokaati. Ka tunnistaja P ütlustega (II kd, tl 39-65) on kinnitust leidnud, et kui Sven Noormets väärteokorras kinni peeti siis tunnistaja oli seal juures ja tema sõnul Raino Rosin tutvustas Sven Noormetsale tema õigusi ja kohustusi. Raino Rosin ütles Sven Noormetsale, et rikutud on jahipidamise nõudeid ja alustame väärteomenetlust. Tal on õigus kaitsja abile ja lisaks selgitas väärteomenetluse õigused ja kohustused ära. Sven Noormets mitu korda kinnitas kohapeal, et ta ei soovi kaitsjat. Samuti nähtub tunnistaja J. P ütlustest (II kd tl 65-80), et ta tutvustas Sven Noormetsale vallaasasjade hoiule võtmisega seoses tema õigusi ja kohustusi. Sven Noormetsale selgitati mitmel korral tema õigust kaitsjale. Seda tegi nii tunnistaja ise kui ka Keskkonnaameti ametnikud. Lisaks märgib kohus, et ka Politsei- ja Piirivalveameti vormikaamera salvestisest on näha, et sündmuskohal on Sven Noormetsale selgitatud tema õigusi ja kohustusi ning arusaadavalt ei hakata alati selle kohta koheselt kirjalikult allkirja võtma. Teatud juhtudel on põhjendatud õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta võtta allkiri ka hiljem nagu ka käesoleval 10
(15)4-23-1923 juhul on tehtud. Sven Noormetsa ülekuulamise protokollist (väärteotoimik, tl 5) nähtub, et ta on andnud allkirja menetlusaluse isiku õiguste ja kohutuste tutvumise kohta. Kaitsja viitas ka politsei vormikaamera kellaajale 00:16:20, kus politseiametnikud ilma õigusi ja kohustusi selgitamata kuulavad Sven Noormetsa üle. Kohus märgib, et tegemist ei olnud Sven Noormetsa ülekuulamisega. Politseiametnikud üksnes selgitasid sündmusega seotud asjaolusid ning sellist isikuga peetud vestlust, asjaolude selgitamise eesmärgil, ei saa nimetada ülekuulamiseks. Samuti leiab kaitsja, et Sven Noormets peeti 11.11.
  1. a kella 23.00 paiku kinni politseiametnike poolt, mitte Keskkonnaameti poolt 12.11.
  2. a kell 01.30 nagu nähtub Keskkonnaameti poolt koostatud kinnipidamise protokollist. Politsei poolset kinnipidamist kinnitavad kaitsja hinnangul videosalvestused ning nendest nähtub, et Sven Noormets oli allutatud politsei tegevusele ja kinnipidamine oleks kaitsja hinnangul pidanud toimuma hiljemalt sellel hetkel kui politsei tuvastas Sven Noormetsal relvaloa puudumise, laskemoona olemasolu sõidukis ja Keskkonnaamet kutsuti välja. Kohus eeltoodud väitega ei nõustu. Isiku kinnipidamise protokollist (väärteotoimik, tl 1) nähtub, et Sven Noormets on

§ 44

lg 1 p 4 alusel kinnipeetud Keskkonnaameti poolt Saadumetsas Ristikülas Saarde vallas 11.11.

  1. a kell 01.30 ning isik on vabastatud 12.11.
  2. a kell 12.
  3. Sven Noormets on oma allkirjaga ja omakäeliselt kinnitanud, et protokolli sisu on arusaadav ja tal taotlusi ei ole. Samuti on protokollis märgitud, et isikule on selgitatud tema õigusi ja kohustusi. Politsei- ja Piirivalveamet ei olnud Sven Noormetsa kinni pidanud. Ka tunnistaja J. P (kohtutoimik II kd, tl 65-80) kinnitas, et sündmuskohal peeti Sven Noormets kinni Keskkonnaameti ametnike poolt. Samuti ei ole kohtu hinnangul tuvastatud, et Keskkonnaamet ning Politsei- ja Piirivalveamet oleks teostanud Sven Noormetsa suhtes menetlustoiminguid samaaegselt. Samuti Sven Noormetsa kaitsjale tekitas küsimusi, kes on A. H . Sven Noormets oli menetlejale rääkinud sündmuskohal, et looma omanik on A. H . Kaitsja märgib, et nimetatud isikut ei ole asjas ülekuulatud ning selgusetuks jääb, kas antud isik võis olla sündmuskohal. Teadaolevalt viibis sündmuskohal veel kolm isikut, kuid neid ei ole tuvastatud. Kohus märgib siinkohal, et kuivõrd neid isikuid ei olnud ülekuulatud, siis järelikult ei pidanud menetleja seda vajalikuks. Juhul kui kaitsja oleks soovinud isikuid ülekuulata, nende hulgas ka A. H t, oli tal selleks kohtus õigus esitada taotlus nimetatud isikute ülekuulamiseks, kuid seda kaitsja teinud ei ole. Sven Noormetsa kaitsja hinnangul on rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust. Kaitsja on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoprotokolli tehes arvestanud kõikide asjaoludega, et väärteo toimepanemise asjaolud ei ole käesolevas väärteoasjas selged. Samuti ei ole kohtuväline menetleja võtnud arvesse menetlusaluse isiku vastulauset ja taotlusi, mis olid esitatud sisuliselt. Ardo Aasma kaitsja leiab, et väärteoprotokollis ja otsuses märgitud teokirjeldus ei sisalda faktilisi asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt on sellega rikutud

§ 19

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kohtu hinnangul on käesolevas väärteoasjas väärteo toimepanemise asjaolud selged ning menetleja on mõlema isiku osas väärteoprotokolle koostades arvestanud kõikide asjaoludega. Samuti on menetleja 29.05.2022. a üldmenetluse otsustes piisavalt selgitanud, miks ei kuulu vastulaused arvestamisele ning kohtu hinnangul on see põhjendatud. Kohus leiab, et 11

(15)4-23-1923 väärteomenetluses ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ning üldmenetluse otsused vastavad nõuetele. Nii Sven Noormetsa kui ka Ardo Aasma osas väärteo lühikirjeldus sisaldab kõiki olulisi ja kohustuslikke osasid ning välja on toodud süüteokoosseisu olulised faktilised asjaolud, sealhulgas jahisaadusega looduses viibimine. Kohtu hinnangul ei ole rikutud

§ 19

lg 1 p 1 sätestatud õigust, kuivõrd isikutele oli piisavalt hästi teada, millist väärteoasja nende suhtes menetletakse. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on tõendamist leidnud, et Sven Noormets ja Ardo Aasma viibisid 10.11.

  1. a kella 23 paiku ajal X Maakonnas X vallas X külas X kinnistul RMK X jahipiirkonnas sõidukis BMW X5 registreerimismärgiga X . Nimetatud sõiduki haagisel registreerimismärgiga X paiknes plastikkelgul kaelavigastusega eluvõimetu punahirv. Kuigi ükski tunnistaja otseselt Ardo Aasmad nimetatud ajal seal ei näinud, siis muud kogutud tõendid viitavad siiski üheselt, et Ardo Aasma koos Sven Noormetsaga sellel ajal seal viibis. Kohtul puudub alus arvata et 11.11.
  2. a viibis seal kolmandaid menetluses tuvastamata isikuid. Sven Noormetsal puudus jahipidamise õigus ja jahiluba. Ardo Aasmal puudus RMK Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas jahipidamiseks jahiluba. Sven Noormets ja Ardo Aasma viibisid koos jahisaadusega looduses, mis on võrdsustatud jahipidamisega jahiseaduse kohaselt. Kohus on seisukohal, et Sven Noormets ja Ardo Aasma on täitnud JahiS § 50 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. Kohus leiab, et Sven Noormets ja Ardo Aasma panid neile etteheidetud teo toime ühiselt ja kooskõlastatult. KarS § 21 lg 2 sätestab, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Sven Noormets oli autojuht, kes sõitis vastavalt Ardo Aasma juhistele Pärnu linnast sõiduautoga BMW X5 registreerimismärgiga X koos järelkäruga Saadumetsa maaüksusele. Nad lohistasid koos kraavist eluvõimetu punahirve plastikkelgul sõiduautoni BMW ja tõstsid koos punahirve kelguga järelkärule. Tunnistaja P ütluste (II kd, tl 39-65) kohaselt oli punahirv piisavalt suur ja raske ning üks mees seda tõsta ei jõua. Seega on põhjendatud arvata, et Sven Noormets üksi seda hirve haagise peale tõsta ei saanud ning nad tegid seda koos Ardo Aasmaga. Kui isikud olid punahirve järelhaagisele paigutanud, siis sõitsid nad mööda metsateed Pärnu-KilingiNõmme maantee suunas, kuni politseipatrull sõiduki peatas. Seejärel lahkus Ardo Aasma sõidukist BMW ning jättis relvakohvri, padrunid, öövaatlusseadmed ning erinevad Ardo Aasma nimele väljaantud jahipidamisega seotud dokumendid sõidukisse. Seega valitses igaüks oma tegudega ühist tegu. Eeltoodust nähtub, et Sven Noormets ja Ardo Aasma tegutsesid koos, kuid erinevate teopanustega. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Kohus leiab sarnaselt kohtuvälise menetlejaga, et Sven Noormets ja Ardo Aasma on kirjeldatud teo pannud toime vähemalt otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Tuvastatud on, et Sven Noormets on jahimees ja omab ka vastavat jahitunnistust. Jahimehe otsingu andmete väljatrükist (väärteotoimik, tl 98) Sven Noormets kohta nähtub, et Sven Noormetsale on väljastatud 03.09.
  3. a kehtiv jahitunnistus X , mis kehtib kuni X. a. Isikul 12

(15)4-23-1923 puudub kehtiv laskekatsetunnistus. Isikule on väljastatud jahiluba X , millega on lubatud küttida väikeulukite loetellu kantud ulukeid X piirkonnas. Jahiluba aegus 28.02.
  1. a. Samuti on tuvastatud, et ka Ardo Aasma on jahimees. Jahimehe otsingu andmete väljatrükist (väärteotoimik, tl 10, 99) Ardo Aasma kohta nähtub, et Ardo Aasmale on väljastatud 03.05.
  2. a jahitunnistus MAX , mis kehtib kuni X. a. Samuti oli Ardo Aasmale väljastatud laskekatsetunnistus. Ühtegi jahiluba isikule väljastatud ei ole. Relvakontrolli väljavõttest (väärteotoimik, tl 71) nähtub, et Ardo Aasma nimele on kantud seitse relva ning muuhulgas kaks 6,55 kaliibriga relva. Seega Sven Noormets ja Ardo Aasma, olles mõlemad jahimehed, pidid teadma jahipidamise nõudeid ehk seda, et jahipidamiseks loetakse ka jahisaadusega looduses viibimist ning möönsid seda tehes, et nad panevad toime jahiseaduse rikkumise. Kohus on seisukohal, et Sven Noormets ja Ardo Aasma on täitnud JahiS § 50 sätestatud väärteo koosseisu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et Sven Noormetsale ja Ardo Aasmale omistatud süütegu vastab süüteokoosseisule ning tegemist on õigusvastase teoga. Kuivõrd menetlusalused isikud on väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas

§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks

§ 30kohaselt. Vastavalt Kar

S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Jahiseaduse § 50 järgi on füüsilisele isikule karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest. Kohtuväline menetleja karistas nii Sven Noormetsa kui ka Ardo Aasmad JahiS § 50 järgi rahatrahviga 160 trahviühikut ehk 600 eurot. Sven Noormetsa ja Ardo Aasma süü suuruse hindamisel tuleb arvestada keskkonnale tekitatud kahju suurust. Sven Noormetsale ja Ardo Aasmale on Keskkonnaameti poolt tehtud ettepanek keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks (väärteotoimik, tl 118-119). Keskkonnale tekitatud kahju kindlaks määramise aktide (väärteotoimik, tl 120-121) kohaselt on punahirve küttimisega keskkonnale tekitatud varaline kahju summas 800 eurot. Samuti mõjutab isikute süü suurust väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Kohus leidis, et mõlemad isikud on väärteo toime pannud otsese tahtlusega. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud Sven Noormetsa ja Ardo Aasma käitumises puuduvad. Ardo Aasma karistusregistri väljatrüki (väärteotoimik, tl 116) kohaselt ei ole Ardo Aasma varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Sven Noormetsa karistusregistri väljatrüki (väärteotoimik, tl 117) kohaselt on Sven Noormetsal kaks kehtivat kriminaalkaristust nii KarS § 423 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Seega tuleb Sven Noormetsa ja Ardo Aasma süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis arvestades hinnata keskmisest suuremaks. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et 13

(15)4-23-1923 kohtuvälise menetleja poolt Sven Noormetsale ja Ardo Aasmale määratud karistused vastavad nende süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Sven Noormetsa ja Ardo Aasma süüline käitumine on aset leidnud nende poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Samuti vastab Sven Noormetsale ja Ardo Aasmale määratud karistus nende süü suurusele. Seega jätab kohus Sven Noormetsa ja Ardo Aasma kaebused rahuldamata. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on jätnud Sven Noormetsa osas karistust määrates maha arvamata aja, mil Sven Noormets oli kinnipeetud. KarS § 68 lg 2 sätestab, et kinnipidamine väärteomenetluses arvatakse karistusaja hulka. Kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti või rahatrahvi kümme trahviühikut. Sven Noormets peeti kinni 11.11.
  1. a kell 01.30 ning vabastati 12.11.
  2. a kell 12.
  3. Eeltoodust nähtub, et Sven Noormets oli kinni peetud üle 24 tunni ning temale määratud karistusest tuleb maha arvata 10 trahviühikut. Seega kohus tühistab osaliselt Keskkonnaameti 29.05.
  4. a otsuse väärteoasjas nr 9400,22,001166 Sven Noormetsa suhtes temale mõistetud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse mõistes Sven Noormetsale karistuseks rahatrahvi 140 trahviühikut, s.o 560 eurot. Keskkonnaameti 29.05.
  5. a otsuse Ardo Aasma suhtes väärteoasjas nr 9400,22,001166 jätab kohus muutmata. Menetluskulud Kaebuse esitajate kaitsjad on esitanud taotlused Sven Noormetsa menetluskulude hüvitamiseks summas 5437,20 eurot ja Ardo Aasma menetluskulude hüvitamiseks summas 4584 eurot. Sven Noormetsa kaitsja on esitanud kohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Taotluses palub kaitsja hüvitada menetlusaluse isiku Sven Noormetsa menetluskulud summas 5437,20 eurot sealhulgas käibemaks, valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsja on esitanud menetluskulude spetsifikatsioonid, millest nähtuvad kaitsja toimingud ning toimingutele kulunud aeg. Samuti nähtub kaitsja ühe tunni maksumus, milleks on 120 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et kaitsja poolt kirjeldatud tegevused ja neile kulunud aeg on mõistlik, põhjendatud ning vajalik. Samuti on kohtu hinnangul mõistlik ka kaitsja tunnihind 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Ardo Aasma kaitsja on esitanud kohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Taotluses palub kaitsja hüvitada menetlusaluse isiku Ardo Aasma menetluskulud summas 4584 eurot sealhulgas käibemaks, valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsja on esitanud menetluskulude spetsifikatsioonid, millest nähtuvad kaitsja toimingud ning toimingutele kulunud aeg. Samuti nähtub kaitsja ühe tunni maksumus, milleks on 120 eurot (käibemaksuga). Kohus on seisukohal, et kaitsja poolt kirjeldatud tegevused ja neile kulunud aeg on mõistlik, põhjendatud ning vajalik. Samuti on kohtu hinnangul mõistlik ka kaitsja tunnihind 120 eurot koos käibemaksuga.

§ 23

kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1– 3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus ei lõpeta asjas väärteomenetlust normis toodud alustel, tuleb kaebajate taotlused õigusabikulude hüvitamiseks jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab Sven Noormetsa ja Ardo Aasma kaebused rahuldamata ning tühistab osaliselt Keskkonnaameti 29.05.2023. a otsuse väärteoasjas nr 9400,22,001166 Sven Noormetsa suhtes temale mõistetud karistuse osas ja teeb 14

(15)4-23-1923 selles osas uue otsuse, kuid muus osas jätab kohtuvälise menetleja otsuse Sven Noormetsa suhtes muutmata ning Keskkonnaameti 29.05.2023. a otsuse Ardo Aasma suhtes väärteoasjas nr 9400,22,001166 jätab muutmata, siis jäävad menetluskulud kaebuse esitajate kanda. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud summas 5437,20 eurot Sven Noormetsa kanda ning 4584 eurot Ardo Aasma kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.