KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi Jxxx Nxxxxxxxxx (pankr

§ 153lg 1 p 2): Võlausaldaja 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. Pinja Solutions OY (end. PiiMega OY) (146528-7) VMT Ehitus AS

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (

§ 1933lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

1. Määrata Jxxx Nxxxxxxxxx (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks võlgnik ise.
2. Usaldusisikul (JxxxxNxxxxxxxxxx) tuleb kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. mail) vastavalt kohtu poolt kinnitatud jaotistele.
4. Jxxx Nxxxxxxxxxx esitada kaks korda aastas kohtule aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Esimene aruanne esitada hiljemalt
5. detsembril 2024, järgnev
6. juunil 2025, jne.
7. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised 2/12 Tsiviilasi 2-21-18624 (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2024 820 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; FIMS § 47 lg 3).

Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173lg 4; FIMS § 47 lg 4).

1. Määrus saata menetlusosalistele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.
2. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
3. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Pankrotihaldur võib määruskaebuse esitada pankrotimenetluse kulude kohta. MENETLUSE KÄIK 3/12 Tsiviilasi 2-21-18624

1. Tartu Maakohus kuulutas 09.03.
2. a määrusega välja Jxxx Nxxxxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Margo Normanni. 22.02.
3. a esitas pankrotihaldur kohtule võlausaldajate nimekirja. Kohus jättis võlausaldajate nimekirja 20.03.
4. a määrusega kinnitamata. 15.05.
5. a esitas pankrotihaldur kohtule uue võlausaldajate nimekirja. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 11.07.
6. a määrusega.
7. 22.05.
8. a esitas pankrotihaldur kohtule järgmised taotlused:
9. lõpetada Jxxx Nxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, telxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxxxxxxcom, elukoht xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx vald xxxxxxxx; tel xxxxxxx) pankrotimenetlus;
10. vabastada pankrotimenetluse lõpetamisel Margo Normann pankrotihalduri kohustustest Jxxx Nxxxxxxxxx pankrotimenetluses;
11. kinnitada pankrotihalduri Margo Normann’i tasu 5 101,28 € (sh käibemaks 919,91 €) ja määrata tasu maksmine büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o. OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid kontole nr EE442200221013636295;
12. algatada Jxxx Nxxxxxxxxx suhtes (isikukood xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus.
13. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 13.05.
14. a avaldatud teade võimaluse kohta tutvuda Jxxx Nxxxxxxxxx (pankrotis) lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul teate avaldamisest vastuväiteid. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet.
15. 30.05.
16. a esitas pankrotihaldur kohtule täpsustatud lõpparuande. LÕPPARUANNE I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162

lg 2 p 1) Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgniku kontode jääk 9,85 € (Luminor Bank 4,22 €, LHV Pank 5,63 €), mis on lubatud võlgnikul kasutada TMS sätetest tulenevalt igakuulisteks kulutusteks. Pankrotimenetluses müüs haldur enampakkumistel järgmine võlgniku vara:

1. Karuveere OÜ osa.100 % 2000 €
2. Pikapõdra OÜ osa 33 % 834 €
3. Kasutatud paat Pakri 450 Classic 689 € Kokku laekus pankrotivara müügist 3523 € Pankrotimenetluse jooksul on võlgnikule laekunud töötasu. Võlgnik töötab OÜ-s Rxxxxxxxx. Pankroti väljakuulutamise ajal oli tema töötasu keskmiselt 650 eurot kuus, alates jaanuarist 2024 on tema töötasu 2200 eurot, millest netotasuna saab kätte 1731,84 eurot kuus. Võlgniku ülalpidamisel on 3 alaealist last ja TMS sätete alusel on tal 2024.a. igakuuliselt õigus kasutada 1640 eurot. Haldur arestis pankrotimenetluse perioodil võlgniku tulusid vastavalt TMS § 132 lg 1 sätetele ja aruande koostamise seisuga on pankrotivarasse kinni peetud 4154,92 €. Kokku pankrotivara 7 677,92 eurot II Andmed

§-s 146 lg 1 nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162

lg 2 p 2) Pankrotiseaduse § 146 lg 1 kohaselt on pankrotivarast tehtavateks väljamakseteks järgmised maksed: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis; 21) pärandvara pankrotimenetluses pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud; 3) massikohustused; 4) pankrotimenetluse kulud.

§ 146lg 1 p-des 1, 2, 21 ja 3 sätestatud väljamakseid ei ole.

4/12 Tsiviilasi 2-21-18624

§ 146

lg 1 p 4 alusel kuuluvad väljamaksmisele pankrotimenetluse kulud, mille hulka kuulub § 150 lg 1 p 3 alusel halduri tasu. 9.03.2022 määruse resolutsiooni p-ga 7 määras kohus: „Määrata ajutise halduri tasu suuruseks kokku 1412,64 eurot. Välja maksta kohtu tagatiskontolt 1200 eurot AB Normann ja Partnerid kontole EE442200221013636295. Ülejäänud osas jätta ajutise halduri tasu pankrotivara kanda.“ 1200 eurot on Rahandusministeerium haldurile välja maksnud kohtu tagatiskontolt, kuhu võlausaldajad VMT Ehitus AS ja Glenview OÜ kumbki oli deposiidina tasunud 600 eurot (Glenview OÜ eest tasus deposiidi OÜ-le Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid). Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 212,64 eurot jäi pankrotivara kanda.

§ 11

lg 2 sätestab, et deposiidina selleks ettenähtud kontole tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule.

§ 146

lg 1 p-st 4 tuleneb, et enne jaotise alusel raha väljamaksmist tuleb pankrotivarast § 150 lg 1 p 6 alusel deposiidina makstud raha tagastada makse teinud isikule. Seega makstakse pankrotivarast VMT Ehitus AS-ile tagasi 600 eurot ja Glenview OÜ eest deposiidi maksnud OÜle Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid 600 eurot.

§ 65

lõike 1 kohaselt on pankrotihalduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest ja halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotiseaduse § 65 lg 2 esimese lause kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes.

§ 150

lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 65

lg 11 kolmanda lause kohaselt lisatakse halduri tasule käibemaks, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid on käibemaksukohustuslane (EE100631133).

§ 65

lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu pankrotiseaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suuremat tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul.

§ 65

lg 51 p 3 kohaselt võib kohus määrata haldurile käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammäärast suuremat tasu, mis ei ületa sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülemmäära, kui kohus peab seda põhjendatuks. Pankrotihaldur palub määrata halduri tasu ülemmääras järgmistel motiividel: võlausaldajaid oli palju ja nõuete maht menetluses oli suur (esialgselt 25 451 845,91 €). Nõuete põhjendatuse analüüsimiseks tuli läbi töötada 25 nõudeavaldust koos väga suurearvuliste lisadega. Pankrotihaldur esitas nõuetele vastuväiteid järgmises ulatuses: - GreenFinance OÜ nõudele summas 878 000,00 eurot esitas vastuväite summas 663 000,00 eurot; - OÜ Dammix Mets nõudele summas 742 630,00 eurot esitas vastuväite summas 742 630,00 eurot; - Mxxxxx Vxxxxxx nõudele summas 440 000,00 eurot esitas vastuväite summas 440 000,00 eurot; - Mxxxxx Bxxxi nõudele summas 106 500,00 eurot esitas vastuväite summas 62 500,00 eurot; - Axxxxx Axxx nõudele summas 100 000,00 eurot esitas vastuväite summas 100 000,00 eurot 5/12 Tsiviilasi 2-21-18624 Halduri vastuväidetele esitasid oma seisukohad võlausaldajad Mxxxxx Bxxx, Axxxxx Axx ja Mxxxxx Vxxxxx. Need seisukohad vaatas haldur läbi ja koostas veelkordselt arvamuse nimetatud võlausaldajate nõuete kohta. Vastuväidete tulemusena vähenes nõuete maht 1 801 630 euro võrra. Pankrotivarasse on laekunud 7 677,92 eurot. Halduri tasu ülemmäär pankrotivaralt suurusega 6401 – 12800 eurot on

§ 651

lg 2 alusel arvestatuna 4181,37 eurot [3903 €+278,37 € (21,8% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt, s.o [(7677,92 – 6401)*21,8%]=278,37). Summale lisandub käibemaks 22%, s.o 919,91 €. Halduritasu koos käibemaksuga on 5101,28 € (4181,37+919,91).

§ 65

lg 1 teisest lausest tulenevalt sisaldab halduri tasu sisaldab ka halduri tegevusega seotud üldiseid kulusid, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 1 kolmanda lause alusel palub haldur määrata tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb, s.o OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid. III Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) 11.07.2023.a.

kinnitas kohus võlausaldajate nimekirja: 2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (

§ 153lg 1 p 2) Jrk nr 1.

23. Võlausaldaja nimi (registri- või isikukood) Pinja Solutions OY (end. PiiMega OY) (146528-7) VMT Ehitus AS

§ 162lg 2 p 4) Pandiesemeid ei olnud.

6/12 Väljamakse € 4,50 19,69 1,10 5,51 0,98 35,44 1,28 10,58 4,14 156,42 6,40 190,17 30,30 1,14 507,11 20,68 58,81 1,71 94,16 4,15 4,43 0,07 3,05 2,17 1164,00 Tsiviilasi 2-21-18624 V Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole.

VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6) Pankrotivara valitsemisel on haldur juhindunud võlausaldajate I üldkoosoleku otsusest ja pankrotiseadusest. VII Võlausaldajate tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud (

§ 162lg 2 p 7) 2.

rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (

§ 153lg 1 p 2) Jrk nr 1.

23. Võlausaldaja nimi (registri- või isikukood) Pinja Solutions OY (end. PiiMega OY) (146528-7) VMT Ehitus AS

§ 162

lg 2 p 8) Hagisid pankrotimenetluses ei ole läbi vaadatud; samuti ei ole hagisid, mida haldur kavatseb veel esitada. IX Maksejõuetuse tekkimise põhjus (

§ 162lg 2 p 10) Pankrotihaldur leiab, et Jxxxx

Nxxxxxxxxx maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse § 162 lg 3 mõttes. 7/12 Tsiviilasi 2-21-18624 Võlgnik on andnud käendused juhatuse liikmena enda juhitud äriühingute ja võlausaldajate vahel sõlmitud võlaõiguslike lepingute täitmise tagamiseks. Võlgnik põhjendab oma maksejõuetust Baltic Forest OÜ (pankrotis) äriprojekti ebaõnnestumisega. Pikema aja jooksul paigutas ta kõik oma vahendid Baltic Forest OÜ äriprojekti ning ei osanud ette näha selle projekti läbikukkumist. 30.11.2020 kuulutas kohus välja Baltic Forest OÜ pankroti (tsiviilasi nr 2-1916366). Pankrotihalduri andmeil ei ole ka Baltic Forest OÜ pankrotimenetluses tuvastatud kuriteo tunnustega tegu ega rasket juhtimisviga, samuti ei ole Baltic Forest OÜ pankrotihaldur T. Saarma teadaolevalt esitanud kellegi suhtes avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. Baltic Forest OÜ ei ole ka esitanud nõudeid JxxxxNxxxxxxxxx pankrotimenetluses. Võlgnik J. Nxxxxxxxx on arvamusel, et Baltic Forest OÜ pankrotiprotsessi käigus tasutakse osa Baltic Forest OÜ vastu esitatud nõuetest, millised on käendusena tema vastu ja see vähendaks tulevikus ka tema kohustusi. Haldurile teadaolevalt lõppes 19.01.2024.a ebaõnnestumisega viimane kinnisasja ja tervikvara kordusenampakkumine, kus Baltic Forest OÜ tervikvara oli müügis summaga 4 000 000 eurot (sh, vallasvara 2 980 968,28 eurot, millele lisandub käibemaks). Kuna vara müük jätkub, siis ei ole täpne tulem vara müügist Baltic Forest OÜ pankrotimenetluses praegu teada. Pankrotihaldur on arvamusel, et ilmselt lähevad vara müügist laekuvad rahad valdavalt Baltic Forest OÜ I järgu võlausaldajate nõuete (summas 8 814 843,20 €) rahuldamiseks ja JxxxxNxxxxxxxxx kohustuste vähenemine on ebatõenäoline. XI Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 1.07.2022.a. jõustus füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS). FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud 14.01.2022., s.o enne 2022. a 1. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Pankrotihaldur leiab, et võlgniku suhtes on põhjendatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Pankrotihaldurile ei ole teada kohustustest vabastamise menetluse algatamist välistavaid asjaolusid. 2022. aasta 30. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 171 lg 1 alusel võib kohus otsustada võlgniku võlgadest vabastamise menetluse algatamise küsimuse lõpparuande kinnitamisel. Kuni 30.06.2022.a. kehtinud

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks kutsus pankrotihaldur 13.05.2024.

a kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Koosolek otsustas teha kohtule ettepanek nimetada usaldusisikuks Jxxx Nxxxxxxxn, isikukood xxxxxxxxxx

2. aasta
3. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 172 lg 6 kohaselt võib võlgnik olla enda usaldusisikuks. Pankrotihaldur leiab, et kohus võib kohustada võlgnikku Jxxx Nxxxxxxxxx täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on kohustustest vabastamise avalduse esitanud 02.04.2022 ja kohustunud täitma

§ 173

ettenähtud kohustusi.

§ 1933lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest 8/12 Tsiviilasi 2-21-18624 vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine 5.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.

§ 163

lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. 6. Kohtu hinnangul on Jxxx Nxxxxxxxxx (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks

§ 163lg 5 tähenduses muu asjaolu.

7. Vastavalt

§ 165

lg-le 3 tuleb Margo Normann pärast Jxxx Nxxxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamist vabastada pankrotihalduri kohustustest. Pankrotihalduri tasu 8.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. 9.

§ 65

lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras.

1. Pankrotihaldur Margo Normann taotleb kohtult määrata Jxxx Nxxxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri tasu summas 4 181,37 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 919,91 eurot, büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb – OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid.
2. Pankrotivarasse on laekunud lõpparuande koostamise ajaks 7 677,92 eurot. Pankrotiseaduse § 651 lõike 1 kohaselt on halduri tasu alammääras pankrotivaralt suurusega kuni 6401-12 800 eurot on 1 932 eurot, millele lisandub halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt 18,2% ehk 232,40 eurot, kokku seega 2 164,40 eurot.
3. Pankrotiseaduse § 651 lõike 1 kohaselt on halduri tasu ülemmääras pankrotivaralt suurusega kuni 6401-12 800 eurot on 3 093 eurot, millele lisandub halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt 21,8% ehk 278,37 eurot, kokku seega 4 181,37 eurot.
4. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust, mahtu (mh seoses nõuete vastuväidete esitamisega seoses) ning halduri kutseoskust ja taotlust, peab kohus põhjendatuks määrata Margo Normanni tasu ülemmääras summas 4 181,37 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 919,91 eurot, kokku 5 101,27 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista pankrotivarast OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid, mille kaudu haldur tegutseb. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 9/12 Tsiviilasi 2-21-18624
5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.
6. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
7. aasta
8. juunini.
9. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne
10. a
11. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
12. aasta
13. juunini. 16.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.

1. Jxxx Nxxxxxxxx esitas 02.04.
2. a kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise menetluse välistada ning et võlgnik kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

18. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud nõuetele vastava avalduse ning avalduses sisalduvad

§ 170lg-s 2 nõutud kinnitused.

Haldur on aruandes kohtule esitanud asjaolusid, mis

§ 171

lg 2 p 1 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele.

§ 171

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotivõi täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Kohus võib

§ 171

lg 2 p 1 toodud asjaolu ilmnemisel jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, st menetluse algatamine on kohtu kaalutusotsustus. Kohus, kaalunud Jxxx Nxxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist

§ 171

lg 2 p 1 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta

§ 171lg 2 p 1 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Võlausaldajad ei ole Jxxx Nxxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Jxxx Nxxxxxxxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse. 19.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Võlausaldajad on võlausaldajate 13.05.2024 toimunud üldkoosolekul teinud kohtule ettepaneku nimetada Jxxx Nxxxxxxxx enda usaldusisikuks. Samal koosolekul on Jxxx Nxxxxxxxx kinnitanud, et on nõus ise täitma usaldusisiku kohustusi.

1. Kohus leiab, et võlgnik on võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning võlgnikku tuleb selleks kohustada. Kohus kohustab võlgnikku (usaldusisiku ülesannetes) esitama kohtule aruandeid, mis peavad sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise, andmeid väljamaksete kohta võlausaldajatele ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Aruandeid tuleb esitada iga aasta
2. detsembril ja
3. juunil, esimene aruanne tuleb esitada
4. detsembril
5. a, järgnev
6. juunil 2025, jne. 21.

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Jxxx Nxxxxxxxx tööandjale, Sotsiaalkindlusametile) teatama.

§ 173

lg 4 järgi,

§ 173

lõikes 3 nimetatud tulust (Jxxx Nxxxxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle 10/12 Tsiviilasi 2-21-18624 andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab Jxxx Nxxxxxxxx kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust.

1. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.
2. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; FIMS § 47 lg 3).

Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173lg 4; FIMS § 47 lg 4).

1. Võlgnikul (usaldusisiku ülesannetes) on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
2. mail, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. 25.

§ 1933lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. 26.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 27.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 28.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 1933

lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka

§ 175lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.

29.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 30.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud 11/12 Tsiviilasi 2-21-18624 pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 12/12