Obsah (7)

§ 16§ 21§ 11§ 76§ 100§ 101§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-100354 Tsiviilasi Puiduhake.com OÜ hagi DrewComp OÜ

) § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 16

lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 21

lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. 2 9. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 77 lg 1 järgi võib tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi.

§ 11

lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. 10.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt

§ 101

lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

1. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja esitas kostjale tasumiseks suulise müügilepingu alusel koostatud arve nr 142365, millel oli maksetähtpäevaks märgitud 16.11.2023 ning mille kostja tasus 26.01.
2. 12.

§ 113

lg 1 sätestab: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“

1. Hageja tugineb viivisintressi määrale, mis sisaldus hageja poolt kostjale väljastatud arves nr
2. Puudub vaidlus, et poolte vahel ei olnud müügilepingut kirjalikult sõlmitud. Hageja on välja toonud, et poolte vahel oli suuline müügileping, kuid ei ole välja toonud ega tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe viivisemäära 0,5% päevas kohaldamiseks. Vastupidiselt on hageja välja toonud, et käsitles viidatud viivisemäära nõustumisena kostja poolt arve nr 142365 tasumist. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu - arve vastuvõtmine ja/või allkirjastamine arve saaja poolt ei tähenda üldjuhul arvel märgitud viivisemäära osas kokkuleppe sõlmimist. Arve vastuvõtmist või allkirjastamist saab lugeda arvel märgitud viivisemäära kohta kokkuleppe sõlmimiseks juhul, kui arvel on selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokku leppimata tingimustes (v.a kui arve saajal on kohustus arve vastu võtta või sellele alla kirjutada) või kui vastuvõtja on varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise (Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-144-09, p 11). Käesoleval ajal ei ole kohtu ette toodud ja tõendatud asjaolusid, mis tõendaks vastavasisulise kokkuleppe sõlmimist poolte vahel.
3. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hageja ei saa arvestada viivist määraga 0,5% päevas, vaid viivist saab arvestada seadusjärgse määra alusel, kuna kõrgemat viivisemäära ei ole kokku lepitud. Seadusjärgne viivisemäär hagis viidatud perioodil 16.11.2023-28.12.2023 oli 12% aastas.
4. Täiendavalt on hageja välja toonud, et taotleb kostjalt viivise väljamõistmist perioodi 16.11.2023-28.12.2023 eest, kuid on samas välja toonud ning ka tõendanud, et arvel nr 142365 on märgitud maksetähtpäevaks 16.11.
5. Eeltoodust lähtuvalt muutus nõue sissenõutavaks alles maksetähtpäeva möödumisel ehk alates 17.11.2023, millest lähtuvalt saab kohus rahuldada hageja viivisenõude osaliselt st perioodi 17.11.2023 kuni 28.12.2023 eest seadusjärgses viivisemäärast 12% aastas arvestatuna põhivõlalt summas 1764 eurot ehk kokku summas 24,36 eurot. Menetluskulud
6. TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
7. Hageja on palunud kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 100 eurot. Võttes arvesse, et hageja viivisenõue oli põhjendatud, vaidlus oli kohalduvas viivisemääras ja et 3 hageja on näidanud valmidust kompromissläbirääkimisteks, millele ei nähtu, et kostja oleks vastanud, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda.
8. Vastavalt TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud sätte kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev kohtunik 4